Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Tallinna Linnakohtu 23.09.2005.a otsusega rahuldati hagi osaliselt. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega 30.juunist 2006.a tühistati Tallinna Linnakohtu otsus ja asi saadeti uueks arutamiseks Harju Maakohtule. 07.11.2006.a kaasas kohus kostjatena JV ja A-MV (tl 230), 13.02.2007.a lõpetas kohus menetluse A-NV vastu seoses hageja loobumisega nimetatud kostja suhtes. 21.06.2007.a esitas hageja kostjate vastu kahju hüvitamise hagi (ts-asja nr 2-07-23624), mille kohus liitis eelnevalt esitatud hagiga ühte menetlusse 22.06.2007.a, asja arutamine jätkus tsiviilasjas numbri all 2-042091. Hageja nõue tuleneb 03.11.2006.a hagiavalduse täpsustuste (tl 207-209) kohaselt asjaolust, et kostja UV elab õigusvastaselt võõrandatud ning hagejale tagastatud eluruumis XXX. Eluruumi kasutamiseks oli U.V sõlmitud kunagise hoone haldajaga KK üürileping, mis lõppes 31.05.2004.a, st 8 aastat peale omandiõiguse üleminekut õigustatud subjektile. Lepingu lõppemise aluseks oli hageja poolt kostjale saadetud teade üürilepingu lõpetamisest ning uue üürilepingu sõlmimise võimalusest, millest kostja 12.05.2005.a kirjaga keeldus, jätkates eluruumi kasutamist. Hageja palub lugeda tema ja kostjate vahel sõlmitud üürileping lõppenuks, nõuda eluruum välja kostja ja tema perekonnaliikmete ebaseaduslikust valdusest ning väljakolimisest keeldumise korral tõsta nad eluruumist välja. Alternatiivse nõudena esitab hageja nõude lugeda hageja ja kostja UV vahel alates XXX.a sõlmituks tähtajatu eluruumi üürileping Tallinn, XXX asuva eluruumi kasutamiseks, milles kostja tasub köetava eluruumi eest üüri 40 krooni ruutmeeter ja mitteköetava ruumi kasutamise eest 20 krooni ruutmeeter. Kohtukulud palub hageja jätta kostjate kanda. 29.06.2005.a kohtusse laekunud täienduste kohaselt (tl 90-91) ei ole oluline, et üürilepingu lõpetamise teatisesse märgiti lepingu lõppemise päevaks 30.04.2004.a ja mitte õige kuupäev 31.mai 2004.a, üürileandja tahe ning soov viidatud lepingu lõppemise ning seejärel lepingu sõlmimise suhtes oli teatises selgelt väljendatud. Hageja hagiavalduse täienduste kohaselt (tl 254-256) ei ole talle JV poolt tööde teostamise kohta vähimatki konkreetset infot. 21.06.2007.a esitas hageja kohtule kostjate vastu hagi võlgnevuse nõudes. Hagis taotleb hageja, et kohus lähtuks üüri või korteri kasutamise eest väljamõistetava tasu arvestamisel 31.05.2007.a koostatud ekspertiisiaktist nr 7269/07 üüri suuruse määramisel, so 01.06.2004.a kuni 31.05.2005.a 2’000.- kr kuus, 24’000.- kr aastas, 01.06.2005.a kuni 31.05.2006.a 2’500.- kr kuus, 30’000.- kr aastas, 01.06.2006.a kuni 31.05.2007.a 3’100.- kr kuus, 37 ́200.- kr aastas, alates 01.06.2007.a 3’240.krooni aasta. Hageja soovib kostjatelt lähtuvalt ekspertiisiaktis toodud samasuguse korteri tavalisest üürihinnast välja mõista kas korteri kasutamise kahjuhüvitis või tasumata üür. Kostjatel oleks tulnud maksta hagejale alates 01.06.2004.a üüri või üüri suurusega võrdset kahjuhüvitist kuni 31.05.2007.a kokku 91’200.- krooni. Viidatud perioodil on kostjad tasunud 825.- krooni kuus, kokku 29’700.- krooni. Tasumata on 61’500.- krooni, mille hageja palub kostjatelt välja mõista ja alates 31.05.2007.a palub hageja kostjatelt välja mõista 3’240.- krooni kuus korteri kasutamise eest. Hageja palub välja mõista ka oma kohtukulud summas 21’333,40 kr. 10.09.2007.a hagiavalduse täienduste kohaselt (köide 3, tl 27-28) saabus 2007.a juuli alguspäevadel hagejale U.V ootamatult kiri, et kostjad on alates 01.07.2007.a korteri vabastanud. Sellest lähtuvalt käis hageja 16.07. Tallinnas, kus allkirjastati ühiselt U.V poolt postiga saadetud ja 28.06.12007.a dateeritud akt korteri vastuvõtmise kohta alates 01.07.2007.a. Reaalsest sai hageja korteri oma käsutusse nimetatud kuupäevast pool kuud hiljem, kuid on nõus lugema kostjate poolt korteri XXXTallinn kasutamise lõpukuupäevaks 30.06.2007.a. Kostjad on seega vabatahtlikult ühe haginõudest täitnud. Korteri väljanõudmiseks kostjate ebaseaduslikust

valdusest puudub edaspidine vajadus. Kostjad on sisuliselt nõude õigeks võtnud. Vaidlust ei ole ilmselt ka selle üle, et kostjad ei soovi hagejaga uut üürilepingut sõlmida. Hageja taotleb tasumata üüriraha/eluruumi kasutamise kompensatsiooni ja kohtukulude väljamõistmist kostjatelt solidaarselt. Kahjuhüvitisele tasumata üüri näol 61’500.- kr lisandub 2’415.- kr (2007.a juunikuu üürisumma 3’240.- kr miinus U.V poolt juulis tasutud 825.- kr) ning kohtukuludele (eelnevas 21’333,40 kr) käesolevaga hagi koostamise tasuna hagejat esindavale OÜ-le H 800.kr. Antud vaidluse lahendamisel saab lähtuda kahjuhüvitisena kas üürilepingus kokkulepitud üürist või üürist, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline. Seega on valikuvõimalus hagejal. Antud juhul valis hageja kahjuhüvitise suuruseks samasuguse asja tavalise üüri, milles suurus on tõendatud ekspertiisiaktiga. Kostjate viited ekspertiisiakti ebatäpsustele on paljasõnalised ning ei ole millegagi tõendatud. Kostjatele ei kuulu XXX kinnistul mingit kuuri, mingit taastamist hageja andmetel toimunud ei ole. Elektriboiler kuulub korteri juurde. Korteris remonti teostama ei pea hageja, kõiki elamu tehnilisi omadusi on ekspert hinnangus arvesse võtnud. Üürisumma tasumine ei oma antud vaidluses mingit tähtsust, seda on kahjuhüvitise nõudes arvesse võetud. Kostja vastuväited ja põhjendused Oma 29.09.2004.a vastuses kostja U.V hagi ei tunnista. Üürileping on kostjal alates 1981.a, praegu kehtib 12.01.1995.a KK sõlmitud üürileping. Uut üürilepingut kostja sõlmida ei soovi, sest hageja poolt pakutud kõrgem üüri määr ja tähtajatu kehtivus kostjale ei sobi. Kostja on sundüürnikuna eluruumi taotlejate järjekorras. Hageja on nõudnud üüri arvetel tasu ka hoone kindlustuse eest, milleks pole õigust. Hageja saatis kostjale perioodi 01.mai – 31.august 2004.a arve, kus üüri suuruseks oli 33 kr ruutmeetrilt. Kostja ei ole nõus sellise üüri määraga ja pooltel vastavat kokkulepet ei ole. Kostja üürib põhjapoolset 2-toalist ahjuküttega korterit esimesel korrusel üldkasutatava tualettruumiga. Hageja pakutavas lepingus on märgitud, et kostja kasutab 3-toalist korterit. Korter on talvekuudel külm, puukuur on enda ehitatud, mees pani kuuriboksidele oma kuludega plekkkatused. Kostja leiab, et tema ja KK vahel sõlmitud leping kehtib käesoleval ajal. Oma 01.02.2005.a kohtusse laekunud täiendustes leiab kostja, et üürileping pikenes täiendavalt 5 aastaks lepingus märgitud tingimustel. ORAS § 1-1 lg 1 sätestatud tähtaega hakatakse arvestama elamu üleandmise akti koostamise päevast 30.04.1996.a. Hageja ei ole kinni pidanud 3-kuulisest kohtusse pöördumise tähtajast. Teatis on väljastatud üürileandja poolt 18.04.2004.a (U.V poolt kätte saadud 20.04.2004.a). Hageja on hagiga kohtusse pöördunud 20.07.2004.a, so 2 päeva peale ettenähtud tähtaega. Seega leping on pikenenud veel 5 aastaks. Üüri ühepoolne muutmine ei ole lubatud. Üüri suuruse muutmine on lubatud ainult kokkuleppel üürnikuga. Oma 01.06.2005.a kohtusse laekunud vastuses leiab kostja, et hagis on esitatud valed andmed – omandiõigus ei läinud üle mitte 30.04.1996.a, vaid 31.mail 1996.a. Ülesütlemisavaldus peab sisaldama lepingu lõppemise päeva. P.T poolt esitatud ülesütlemise avalduses on märgitud üürilepingu lõppemise kuupäevaks 30.04.2004.a, mis aga ei vasta tegelikult üürilepingu lõppemise kuupäevale. Seega on ülesütlemine tühine, üürileping on pikenenud viieks aastaks. Oma 30.11.2006.a vastustes kostjad hagi ei tunnista. UV teatab, et soovib antud elamispinnal edasi elada ja on huvitatud ka antud elamispinnal edasi elamisest, kuid ei ole nõus maksma hageja poolt nõutavat üüri ja on nõus maksma eluruumi eest 30.- krooni ruutmeeter ja abiruumide eest 10.- krooni ruutmeeter ning soovib tähtajalist üürilepingut, kestusega vähemalt kolm aastat.

Hageja ei ole ära põhjendanud, millised kulutused kaetakse küsitava üürisummaga. Gaasiküte on majja paigaldanud korteri nr 11 omanik omal kulul, kuna soovis gaasikütet. Samuti paigaldas ta omal kulul majale katuse. Ülejäänud kaasomanikud, ostes korteri, on samuti oma kulul teinud korteris remondi, vahetanud elektrijuhtmestiku, ehitanud uued põrandad ning vahetanud aknad. Kostja leiab, et hageja poolt nõutav üürimäär ei ole õigustatud, arvestades antud korteri seisukorda. Kostja JV soovib samuti elamispinnal edasi elada tähtajalise üürilepingu alusel ja leiab, et üürisummad on liiga kõrged. Kostja on varasemalt teinud isiklikke kulutusi, pannes kõikidele kuuriboksidele uued plekkkatused ja pärast 1996.a toimunud kuuride põlengut taastanud enda kasutuses oleva puukuuri. Tookordne majaomanik ei nõustunud ise uusi kuure ehitama. Küll aga andis loa vajadusel elanikel ise ehitada. Elamistingimusi ei ole viimase 9 aasta jooksul parandatud. Kostja on veelkord käsitlenud tema poolt teostatud töid oma 01.02.2007.a avalduses (tl 263-264). Puukuuridega seoses on hagejaga vaidlus olnud alates majaostust 23.05.1997.a ja kostja oli nõus tasuma kuuri aluse pinna eest maamaksu, millest hageja loobus. Jõuti kokkuleppele, et kuuri eest üüri ei pea maksma, küll aga teiste abiruumide, kojakapi ja keldri pinna eest üürimääraga 5 krooni ruutmeeter. Oma 26.07.2007.a kohtusse laekunud vastuses kostjad kahju hüvitamise nõuet ei tunnista. Kostjad leiavad, et üüri tõstmine üürileandja poolt ei ole kooskõlas seaduse ja üürilepinguga. U.V oli kehtiv üürileping, mis reguleeris üüri tõstmise korda. Üürileandjal oli õigus eluruumi üüri suurendada kokkuleppel üürnikuga. Sel juhul tuli esitada üürnikule kirjalik põhjendus. Kostjatele ei teatatud ega avaldatud planeeritavatest remonttöödest. Hageja ei ole teostanud korteris mingeid remonttöid. Hageja ei pidanud kinni üürihinna tõstmisel seadusest ja lepingus sätestatud tingimustest. Rendihinna sellisel määral tõstmine ei ole mõistlik. Samuti ei peeta renoveerimisega seotud kulude tagasisaamist lühikese aja jooksul õiglaseks üürniku suhtes. Renditasu väljamõistmine tagantjärele ei ole kooskõlas seadusega. Ekspertiisiaktis esinevad ebatäpsused, mis muudavad selles toodud rendihindu. Kinnisvaraturul toimunud ulatuslik hinnatõus üksi ei ole piisav põhjus üürihinna tõstmiseks, kuivõrd hageja ei ole elamispinda parendanud. Rendihinnad saavad tõusta pindadel, mis on korralikult remonditud ja kõigi mugavustega. Kostjad ei ole keeldunud rendi tasumisest, vaid ei ole pidanud põhjendatuks hageja poolt nõutud üürisummat. Kostjad paluvad vähendada hüvitise suurust. Läbirääkimiste võimatuks osutumisel ei soovi kostjad üürilepingut sõlmida ning on otsustanud korteri vabastada 30.06.2007.a. Hagejat on sellest teavitatud kirjalikult ning hagejale on esitatud korteri üleandmise-vastuvõtmise akt. Hageja ja kostja U.V kohtusid 16.07.2007.a Tallinnas ning allkirjastasid korteri üleandmisevastuvõtmise akti ning kostja andis hagejale üle XXX võtmed. Hageja poolt nõutava saamata jäänud tulu hindamine on subjektiivne, kuna hageja ei saa eeldada, et ta kostjatele esitatavatel tingimustel oleks saanud XXX korteri samal perioodil välja üürida. Eelnevalt on hageja üürinud välja XXX korterit, mille üürnikud on üüri tasumata jätmise pärast välja tõstetud või on üürnikud ise üüri tasumata mingil ajahetkel lahkunud. Arvestades vaidluse venimist ning kinnisvaraturul toimunud suurt hinnatõusu on hageja teeninud pigem suurt finantsilist kasu. Samaväärset ajalist ja moraalset kahju on hagi menetlemine põhjustanud kostjatele, kostja J.V tervis on tunduvalt halvenenud. Kostjad peavad põhjendatuks järgmist rendi suurust: 01.06.2004-31.12.2004: eluruumi üür 15 kr/m2 ja abiruumid 7,50 kr/m2, kokku 864,00 kr/kuus ehk 6 048 kr/periood - üürid lasti vabaks alles 01.01.2005); 01.01.2005-31.05.2005: eluruumi üür 25 kr/m2 ja abiruumid 10 kr/m2, kokku 1 395,00 kr/kuus ehk 6 975 kr/periood); 01.06.2005-31.05.2006: eluruumi üür 30 kr/m2 ja abiruumid 12 kr/m2, kokku 1 674,00 kr/kuus ehk 20 088 kr/periood);

01.06.2006-31.05.2007: eluruumi üür 33 kr/m2 ja abiruumid 14 kr/m2, kokku 1 855,80 kr/kuus ehk 22 269,60 kr/periood); 01.06.2007-30.06.2007: eluruumi üür 35 kr/m2 ja abiruumid 16 kr/m2, kokku 1 989,00 kr. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõuded on osaliselt põhjendatud ja kuuluvad osaliselt rahuldamisele. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hageja on vaidlusaluse korteri omanik ja vaidlusaluse korteriga elamu anti üle õigusjärgsele omanikule üle 31.05.1996.a (tl 4-7, 62-63, 77-84). ORAS § 121 lg 1 alusel pikenes kostjaga sõlmitud üürileping esmalt 3 aasta võrra ning seejärel ORAS § 121 lg 3 alusel 5 aasta võrra, so kuni 31.maini 2004.a. Oluline on seejuures, et enne üürilepingu tähtaja möödumist teatas hageja kirjalikult üürnikule üürilepingu tähtaja möödumisest ja kostja õigusest sõlmida uus üürileping või sellest keeldumisel eluruum vabastada. ES § 32 lg 1, mis näeb ette üürniku eesõiguse uue üürilepingu sõlmimiseks, ei tähenda ilmtingimata senise lepingu jätkamist ehk lepingut samadel tingimustel. Nimetatud normis sätestatakse üksnes eesõigus kolmandate isikute ees. Kostjad leiavad ekslikult, et senine OÜ-ga KK sõlmitud üürileping (tl 34-37) pikenes automaatselt samaks tähtajaks. ES § 32 lg 2 näeb tõepoolest ette võimaluse üürilepingu automaatseks pikenemiseks samaks tähtajaks juhul, kui kumbki pool ei teavita teist poolt kirjalikult lepingu lõpetamisest või uue üürilepingu sõlmimise soovist. Teavitamine (kättetoimetatult) peab toimuma enne lepingu tähtaja möödumist. Teavitamine lepingu lõppemisest või uue sõlmimise soovist välistab senise lepingu automaatse pikenemise. Lepingu automaatse pikenemise vältimiseks piisab teisele poolele lepingu lõpetamise või uue üürilepingu sõlmimise tahteavalduse tegemisest (TsÜS § 69). Selline tahteavaldus ei ole käsitatav lepingu ülesütlemisavaldusena VÕS § 325 tähenduses (sest ei lõpeta veel lõplikult üürisuhet). Küll aga peab uue üürilepingu sõlmimise tahteavaldus vastama oferdi nõuetele VÕS § 16 lg 1 tähenduses. Vaidlust ei ole selles, et 20.04.2004.a toimetati U.Ve hageja poolt kätte teatis uue üürilepingu sõlmimiseks või eluruumide vabastamiseks, teatisest nähtuvalt lubati uue üürilepingu tekst kostjale esitada 10 päeva jooksul (tl 8). Seega sai kostja kätte hageja tahteavalduse (teatise), mis vastas VÕS § 16 lg 1 sätestatud tingimustele. Kirjaga (tl 12) loeb kohus tõendatuks, et kostja U.V leidis ekslikult, et üürileping on veel 5 aastaks pikenenud ja ei soovinud uut üürilepingut sõlmida. ES § 32 lg 3 on kohaldatav juhul, kui üürileandja on enne lepingutähtaja möödumist teinud üürnikule uue lepingu sõlmimise oferdi, kuid üürnik, jätkates eluruumi kasutamist, hoidub kõrvale uue lepingu sõlmimisest. Üürileandjal on õigus kolme kuu möödumisel pärast kirjaliku teate väljastamist pöörduda kohtusse uue üürilepingu sõlmimiseks tema poolt pakutud tingimustel või üürilepingu lõpetamiseks. Nimetatut on hageja teinud, postitades 20.07.2004.a kohtusse hagi. Kui üürileandja teatab üürilepingu lõppemisest, siis üürileping ei pikene ja kui üürnik ei avalda soovi ES § 32 lg 1 sätestatud eesõiguse kasutamiseks, siis üürileping lõpeb üürileandja saab nõuda üüritud eluruumi välja üürniku valdusest VÕS § 334 lg 1 alusel. Hageja esitas alternatiivsed nõuded – kas uue üürilepingu sõlmimiseks hageja ja kostja U.V vahel või kostjate poolt eluruumi vabastamiseks. Seejuures leiab kohus, et üürilepingu sõlmimise nõudes on tegemist vaidlusega lepingutingimuste määramiseks analoogia alusel lähtudes VÕS § 26 põhimõttest. Menetluse kestel teatasid kostjad, et nad vabastasid vabatahtlikult eluruumi. Seega ei soovinud kostjad üürilepingu pikenemist hageja poolt pakutud tingimustel. Hageja nõue lugeda üürileping lõppenuks alates 31.05.2004.a on põhjendatud ning hagi kuulub selles osas rahuldamisele. Hageja nõue nõuda hagejale kuuluv eluruum asukohaga Tallinnas, XXX kostjate

ebaseaduslikust valdusest välja on kostjate poolt vabatahtlikult täidetud ja nimetatud osas jääb hagi rahuldamata. Hageja nõudes korteri XXX kasutamise eest perioodil 01.06.2004.a – 30.06.2007.a kahjuhüvitise väljamõistmiseks kuulub kohaldamisele VÕS § 335. Nimetatud normi alusel on kahju hüvitise suuruse määramisel oluline kas kokkulepitud üür või samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline üür. Pooled kokkulepet üüri suuruses ei saavutanud. Riiklikult tunnustatud ekspert TO ekspertarvamusega loeb kohus tõendatuks, et vaidlusaluse eseme üüri turuväärtus antud ajavahemikul oli järgmine: 01.06.2004.a kuni 31.05.2005.a 2’000.- kr kuus, 24’000.- kr aastas, 01.06.2005.a kuni 31.05.2006.a 2’500.- kr kuus, 30’000.- kr aastas, 01.06.2006.a kuni 31.05.2007.a 3’100.- kr kuus, 37 ́200.- kr aastas. Ka edaspidise kahju hüvitise arvestamisel on hageja palunud lähtuda viimase perioodi üüri turuväärtusest. Kohus peab nimetatud tõendit usaldusväärseks, kuna ekspert on võtnud arvesse ja analüüsinud üürilepingu eset piisava põhjalikkusega, arvestanud nii korteri asukoha, suuruse, korruselisuse, hoone seisukorra kui ka korteri seisukorraga. Kostjad ei ole tõendanud nende poolt tehtud parenduste tegemist, toonud asjaoluna summadena esile ega tõendanud kantud kulutusi üürilepingu eseme parendamisel, mistõttu nende vastuväited ei ole kohtu poolt kontrollitavad. Hageja on vaidlustanud kostjate poolt parenduste tegemise. Kostjate väited kahju hüvitise suuruse ja ekspertarvamuse põhjendamatuse kohta on üldsõnalised ja kohtu poolt kontrollimatud. Kostjad ei ole esitanud omalt poolt tõendeid selle kohta, milline on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline üür. Matemaatilise arvutuse osas kostjad vastuväiteid ei esitanud. Hageja selgituste kohaselt on ta kahju hüvitisest maha arvestanud kostjate poolt tasutud üüri. Seega on hageja nõue kostjatel kahjuhüvitisena korteri XXX, Tallinnas, kasutamise eest perioodil 01.06.2004.a – 30.06.2007.a summas 63’915.- krooni põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus ei uuri järgmisi antud vaidluses asjakohatuid tõendeid: eluruumi üürilepingu projekt OÜ APT ja U.V vahel (tl 9-11), kuivõrd hageja täpsustas oma nõuet ja soovis üürilepingu sõlmimist P.T ja U.V vahel, hageja kiri kostjale (tl 13-14), üüriarved (tl 38-42, 328), Põhja-Tallinna Valitsuse vastus järelepärimisele (tl 52), KK teatis (tl 61), kasutusvaldusleping (tl 73), väljavõte üüri laekumise kohta (tl 92), eksplikatsioon (tl 108), Põhja-Tallinna valitsuse tõend (tl 210) kinnistusregistri väljavõte (tl 257). Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista kohtukulu, mis koosneb riigituludesse tasutud riigilõivust summas 120+ 3’500= 3’620.- krooni, asjatundja arvamuse eest 7’080.- krooni ja hageja õigusabikulust summas 8’253,40+2500+ 2’000= 12’753,40 krooni (viimasel istungil esitas hageja esindaja täiendava tõendi summas 2’000.- krooni). Kohus on seisukohal, et hagejal ei ole õigus taotleda hagi tagamise kautsjoni maksmist kostjatelt ja selles osas on hageja nõue põhjendamatu (summas 3’075.- krooni), nimetatud summa arvab kohus riigituludesse. Kostjad olid seisukohal, et hageja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda TsMS § 162 lg 4 alusel, kuid kohus leiab, et nimetatud normi kohaldamiseks alus puudub. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kohus rahuldab hagi suuremas osas nõudest, kostjad on hageja nõude korteri vabastamiseks vabatahtlikult täitnud, tuleb kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 sätestatuga jätta hageja kohtukulud kostjate kanda solidaarselt. Lisaks

riigilõivule ja ekspertarvamuse saamiseks tehtud kulule kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele TsMS § 61 lg 1 p 1 ja p 2 alusel ka hageja õigusabikulu. Arvestades asja keerukust, selle ettevalmistamiseks kulunud aega ning kohtuistungite kestvust, kuid samuti ka hagihinda, peab kohus hageja põhjendatud õigusabikuluks, mis kuulub väljamõistmisele kostjalt hageja kasuks, 12’753,40 krooni. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 12’753,40+7’080+ 3’620=23’453,40 krooni kohtukulusid.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.