Kohtuasja number
2-05-15947
Otsuse kuupäev
27.november 2007
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
KÜ (reg.kood xxx, xxx) hagi VS(isikukood xxx, xx) ja RS ( isikukood XXX, XXX) vastu korteriomandi võõrandamise kohustamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
23.oktoober 2007
Istungil osalenud isikud
hageja esindaja Kaspar Kamsakann, kostja VS, kostjate esindaja adv. Ain Kiis ja kolmas isik RS
Resolutsioon Hagi rahuldada. Kohustada VS ja RSt võõrandama neile omandiõiguse alusel kuuluv Tallinnas XXX asuv korter täitemenetluse korras, andes kostjatele võõrandamiskohustuse vabatahtlikuks täitmiseks 3 (kolm) kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista VSja RS lt solidaarselt KÜ kasuks menetluskulud 6 060 EEK (kuus tuhat kuuskümmend krooni).
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. VS, RSja nende poeg RSelavad aadressil XXX. Kostjad on jätnud tasumata korteriühistu poolt esitatud arved süstemaatiliselt juba alates 2002 aasta algusest 2005 aastani ning jätnud tasumata arveid ka hiljem, esitades põhjuseks, et arvetest ei saada aru. Kostja VS on aastate vältel häirinud pidevalt oma käitumisega teisi majaelanikke, tülitades naabreid erinevate otsitud etteheidetega nii korteriühistu kui majaelanike endi aadressidel. Pidevaks ja juba tavapäraseks on muutunud kostja poolt alusetult välja kutsutud politseinike visiidid (ka öörahu ajal) majaelanike tegevuse suhtes. Nimetatud põhjendamatud väljakutsed häirivad oluliselt majaelanike rahu.
Kostja on esitanud ka pidevaid alusetuid kaebusi erinevatesse institutsioonidesse (Tuletõrje- ja päästeamet, Tervisekaitseamet, Politsei) korteriühistu või korteriomanike tegevusele. Sageli prõmmib kostja lakke ja seintele, ettekäändega, et naabrite televiisor või raadio mängivad liiga valjult. Pidevad on kostja VS visiidid naabrite ukse taha ning prõmmimine ustele ning öised telefonikõned otsitud ettekäänetel. Nii tellis VS torumehed ummistuse likvideerimiseks majas, mille eest ühistu tasus 590 krooni. Mingisugust torude ummistust aga majas ei olnud. Kostjad on 06.08.2004 takistanud kaasomandi eseme hulka kuuluva ja tema kasutuses olevale keldriboksile sanitaartehnikute juurdepääsu, et likvideerida veeleke ja kanalisatsiooniummistus. Kostjad on kasutanud elamu õuel asunud ebaseaduslikult püstitatud puukuuri vaatamata korteriühistu üldkoosoleku korduvatele otsustele ja nõudmistele selle kasutamine lõpetada ja ebaseaduslik ehitis lammutada. Käesolevaks ajaks on kuur lammutatud korteriühistu kulul. Pidev on kostja poole maja tagaukse avamine vahetult selle sulgemise järgselt ettekäändel: „maja vajab tuulutamist“. Nii on kostja korduvalt seadnud ohtu majaelanike vara. Lisaks on kostja korduvalt takistanud kommunaalteenuste ja avariiteenuste ligipääsu objektidele. Niisamuti on kostja takistanud majaelanike sõidukite sissesõitu maja territooriumile. Pidevad on räuskamised naabrite ja nende alaealiste laste aadressil, mistõttu on lapsed muutunud pelglikeks ja kardavad korterist väljuda ning õues mängida ilma oma vanemate juuresolekuta. Kostja VS poolne terror ja üldkoosoleku otsustele allumatu käitumine on olnud aastatepikkune ning majaelanike kannatus on käesolevaks ajaks katkenud. Seetõttu on elamu korterite omanikud otsustanud läbi korteriühistu pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, nõudmaks V ja RSle kuuluva korteri võõrandamist. Nimetatud otsus võeti vastu 05.jaanuaril 2005 toimunud KÜ üldkoosolekul. Koosolekust võttis osa ka VS, kellele otsus teatavaks tehti ning anti aeg korteri vabatahtlikuks võõrandamiseks. 29.juunil 2005 toimunud üldkoosolekul avaldas kostja VS üheselt, et keeldub vabatahtlikult talle kuuluvat korterit võõrandamast. Tuginedes KOS § 11 lg 1 p 2 ei ole RS, kes on VS abikaasa, taganud perekonnaliikme KOS § 11 lg 1 p 1 toodud kohustuste täitmist. Hageja palub VS ja RS ühisomandis oleva korteri võõrandamist KOS § 14 alusel täitemenetluse korras, andes kostjate võõrandamiskohustuse vabatahtlikuks täitmiseks 3 (kolm) kuud arvates võõrandamiseks kohustava kohtuotsuse jõustumisest. Kostjate vastuväited. Kostjad hagi ei tunnista. Kostjad ei ole KOS §-s 11 loetletud kohustusi täitmata jätnud. Samuti ei ole kostjad oma tegevusega häirinud teiste korteriomandite kasutamist. Kostjate kasutuses olnud väidetavalt ebaseaduslikult ehitatud puukuur tuli ühistu kulul lammutada. Puukuur oli ehitatud 1956 aastal. See on olnud pidevalt elanike kasutuses ning jääb arusaamatuks mil viisil muutis puukuuri kasutamine korteriühistu liikmete elu talumatuks. Hageja ei ole tõendanud, et VS oleks teinud alusetuid avaldusi nii Politseile kui Tervisekaitsetalitusele. Keldritule põlema unustamist ja ebatsensuursete väljendite kasutamine ei saa olla selliseks korteriühistu liikme kohustuste rikkumine, mille tõttu oleks alus nõuda korteriomandi võõrandamist.
Kolmas isik toetab kostjate arvamust. Kohtu järeldus. Kohus, kuulanud ära tunnistajate AP, EL, Ž P , R L , M L ja A L ütlused ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. KOS § 14 lg 1 kohaselt kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühistusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Sama paragrahvi 2.lõike järgi võib võõrandamisnõude esitada eelkõige, kui korteriomanik: 1) on korduvalt jätnud täitmata käesoleva seaduse §-s 11 loetletud kohustused; 2) on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu; 3) häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist. KOS § 14 lg 5 sätestab, et kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Korteriomandi võõrandamise nõudeõigus on ka elamut haldaval korteriühistul, kes võib eelnevalt otsustada ka korteri võõrandamise. Vaidlus puudub selles, et korteri XXX, Tallinn omanikud on VS ja RS ning elamut haldab korteriühistu. Kohus leiab, et korteri võõrandamisnõude alus, KOS § 14 lg 2 p 2 järgi antud juhul puudub. Hageja on esitanud rida arveid ning nende alusel koostanud tabeli kostjate võlgnevuse kohta 2002 kuni 2005 aastani (t.lk 30-31). Tabelist nähtub, et kostjate võlg hageja ees kogu perioodi vältel ei ületa kahe kuu majanduskulude summat. Käesolevaks ajaks on ka viivisearve tasutud. Puukuuri lammutamise otsustas korteriühistu üldkoosolek 23.10.2003, pannes lammutamise kohustuse puukuuri kasutanud korterite 2 ja 3 omanikele. Kohus asub seisukohale, et puukuuri lammutamata jätmine ei saanud kuidagi häirida teiste korteriomandite kasutamist. Pealegi on käesolevaks ajaks puukuur lammutatud. Tõendamata on ka asjaolu, et VS oleks üldse 2005 välja kutsunud Toru Abi. Samuti ei tõenda 06.08.2004 koostatud akt (t lk 103) seda, et kostjad keeldusid oma keldriust avamast seoses veeavariiga. Küll aga tuginedes tunnistajate A P , E L , Ž P , R L ja M L ütlustele, asub kohus seisukohale, et korteri võõrandamise tingimused vastavalt KOS § 14 lg 2 p 3 on täidetud, st tunnistajate ütlustega on tõendatud, et VS häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist. Tunnistajate ütlustest järeldub, et VS on majaelanikke pidevalt alusetult tülitanud. Tunnistajad E L ja M L väidavad, et VS häirib WC käimine, vee solin, laste mängimine õues, elamu uste sulgemine. Majaelanikele etteheidete tegemisel kasutab kostja ebatsensuurseid väljendeid, räuskab ja ähvardab. Kostja on kasutanud M L suhtes füüsilist vägivalda ning ähvardanud teda õues vikatiga. Lapsed kardavad üksi õues mängida. Tunnistaja R L seletuse kohaselt on VS pidevalt häirinud nende rahu, koputades lakke ning käies ukse taga sõimlemas. VS on sülitanud tema auto akende peale, toonud palgi auto rataste alla, mis oleks võinud autole tekitada kahjustusi, kui seda poleks märgatud. Ka Ž P väidab, et VSile ei meeldi nende külmkapi müra ning ta koputab seinale. Kostja on tunnistajat solvanud, soovitades tal sõita tagasi Gruusiasse. VS kutsus tunnistaja lastele politsei, süüdistades lapsi aknaklaasi lõhkumises. Politsei tuli kohale ning tõdes, et klaas oli terve.
Tunnistajate ütlusi kinnitavad ka Tallinna Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna kirjad 26.01.2001, 27.07.2001, 14.08.2002 ja 08.10.2002 (t.lk 171-175). Kohus leiab, et kostja selline käitumine on õigustamatu ning teised korteriomanikud ei pea seda jätkuvalt taluma. Selline psühhoterror on kestnud tunnistajate ütluse kohaselt viimase kümne aasta vältel. Tuginedes tunnistajate R L ja M L ütlustele, on VS häirinud majaelanike elu ka tsiviilasja menetlemise ajal. Põhjendamatu on kostjate viide sellele, et tunnistajad ei ole erapooletud, kuna nad on või olid seotud korteriühistu juhatusega. Korteri võõrandamise kohustamise otsustas korteriühistu üldkoosolek. Kõik tunnistajad peale A L on korteriühistu liikmed või nende abikaasad. Seega hagi esitamisel on korteriühistu lähtunud oma liikmete ühiste huvide kaitsest. Tunnistaja A L ütlused tõendavad seda, et kostja VS on pöördunud MTÜ Tallinna Tarbijakaitse nõuandla poole oma muredega korstna tõmbe puudumise, üldelektri liiga suure arve ning remondirahade kohta informatsiooni puudumise tõttu. Kõik nimetatud küsimused puudutavad korteriühistu majandustegevuse korraldamist ning ei oma tähtsust antud vaidluses. KOS § 11 lg 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut. Tuginedes KOS § 11 lg 1 p 2 ei ole RS taganud VSKOS § 11 lg 1 p 1 toodud kohustuste täitmist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Hageja on kasutanud õigusabi hagiavalduse koostamisel, selle täpsustamisel, täiendavate tõendite väljanõudmise taotlemisel ja kohtukõne koostamisel. Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust, peab kohus põhjendatuks kostjatelt välja mõista tasu õigusabi eest summas 6 000 krooni Seega kuulub kostjatelt hageja kasuks välja mõistmisele kokku 6 060 krooni, millest 6 000 krooni on tasu õigusabi eest ja 60 krooni tasutud riigilõiv. Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.