Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul selle kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Ajutine pankrotihaldur võib määruse peale sama tähtaja jooksul samas korras kaevata temale määratud tasu osas. Võlausaldajad võivad sama tähtaja jooksul samas korras esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes.

Sisulised asjaolud ja menetlusosaliste esitatud väited OÜ Rexsiva (likvideerimisel) on esitas 22.10.2007.a kohtule võlgniku pankrotiavalduse, milles palub algatada osaühingu pankrotimenetlus. Avalduse kohaselt on 15.09.2003.a Pärnu Maakohtu määrusega algatatud osaühingu likvideerimismenetlus ja määratud likvideerijaiks M. V.ja V.S. Paraku on M. V. 2002.aasta lõpus lahkunud Eestist koos firma dokumentatsiooniga ning V. S. ei ole saanud firma tegevust likvideerida seaduses ettenähtud korras. Ettevõttel on võlg Maksu- ja Tolliameti ees summas 10 308 krooni ja SEB Ühisliisingu AS ees summas 564 724.80 krooni (viimasest nõudest teatati võlgnikule 07.10.2007). Võlgnikul vara puudub ning võlausaldajate nõudeid ei ole võimalik rahuldada. Kohus algatas pankrotimenetluse 02.11.2007.a ning määras ajutiseks pankrotihalduriks A. Õ’u. Kohtuistungil selgitas võlgniku seaduslik esindaja likvideerija V. S, et firma probleemid said alguse ühe kliendi poolt maksmata summast ehituse eest. Esialgselt ehitustegevusega paralleelselt planeeritud kahveltõstukite müük ei õnnestunud seoses suure konkurentsiga. Firma müük 2001.aastal samuti ei õnnestunud, sest tundus, et uus omanik firma käekäigu vastu huvi ei tunne. Siis läks uue omaniku käes kaduma ka ettevõttele soetatud MercedeseBenzi sõiduk ning seda ei aidanud leida ka viis aastat kestnud kriminaalmenetlus. Likvideerijale teadaolevalt oli sõiduk hõlmatud kaskokindlustusega, mistõttu oli liisingufirma poolt esitatud nõue üllatav. Vara ettevõttel puudub ja tegevus on aastaid tagasi lõppenud. Ajutise pankrotihalduri (edaspidi ajutine haldur) aruande kohaselt on võlgnikul võlgu vähemalt 573 883.30 krooni eest, vara aga puudub täielikult. Ettevõte on maksujõuetu ja see ei ole ajutine, rasket juhtimisviga ei ole ajutine pankrotihaldur ettevõtte juhtkonna tegevuses tuvastanud. Maksejõuetuse tekke peapõhjuseks on ajutise halduri hinnangul firma poolt liisitud sõiduki vargus, mille eest olev võlgnevus liisingfirma eest moodustab suurema osa võlgniku võlgadest. Ajutise halduri hinnangul ei ole selgunud võimalusi tagasivõitmiseks ega tuvastatud pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid, täpsema ülevaate andmist takistab asjaolu, et likvideerija ja endine juhatuse liige M. V. on kadunud välismaale koos kõigi raamatupidamisdokumentidega. Kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruandes esitatud seisukohtade juurde, lisades vaid, et kuigi ta tegi suurimale võlausaldajale ettepaneku maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vastava summa, et ole võlausaldaja sellele reageerinud. Seetõttu ning vara puudumisel on ajutise halduri ettepanek lõpetada võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Kohtu seisukohad ja põhjendused

2 (3)

Tsiviilasi nr 2-07-44341 Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja seletuse, ajutise pankrotihalduri seisukoha ja uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, tal puuduvad varad hoopiski, ning seega esinevad pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 nimetatud asjaolud. Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega, et võlgnik on maksejõuetu oma ligi 600 000 kroonini ulatuvate kohustuste täitmiseks ning pankrotimenetluse jätkamine ei ole otstarbekas – selle läbiviimiseks puuduvad vahendid. Suurim võlausaldaja SEB Ühisliising AS ei ole reageerinud ajutisele haldurile ettepanekule maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 35 000 krooni pankrotimenetluse jätkamiseks. Majandustegevust ettevõttes ei toimu juba vähemalt 4 aastat ning seda ei ole võimalik taastada. Kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga asjas tuvastatud ei ole. Ametlikes Teadaannetes tuleb avaldada vastava sisuga teade, panna ajutisele pankrotihaldurile kohustuseks ettevõtte likvideerimise lõpetamine ja kustutamine äriregistrist PankrS § 130 lg 4 kohaselt, misjärel vabastada ajutine haldur tema kohustustest. Dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 määrata tema nõusolekul OÜ Rexsiva (likvideerimisel) seaduslik esindaja V. S. Pankrotimenetluse kulud Vastavalt PankrS § 150 lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Justiitsministri 28.12.2003.a. määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ § 2 lg 8 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata välja mõista ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutuse riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud). Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse ajutise halduri tasu väljamõistmiseks küll summas 7600 krooni, mis on kooskõlas tööks kulunud ajaga ja asja keerukusega ja seetõttu igati põhjendatud, kuid kuna võlgnikul vara täielikult puudub, siis leiab kohus, et antud juhul tuleb tasu määramisel lähtuda ülalnimetatud sätetest. Eesti Vabariigilt tuleb OÜ Rexsiva (likvideerimisel) ajutise pankrotihalduri A. Õ. kasuks välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu summas 6700 krooni, sh kõik seaduses sätestatud maksud.

Toomas Talviste Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.