2-06-8690/5 - Ühinguõigus - Ühingu organi otsuse vaidlustamine - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Hagiavaldus Viru Maakohtule 10. aprillil 2006 esitatud hagiavalduse kohaselt toimus 28. märtsil 2006 OÜ A.K. osanike koosolek. Koosoleku kutsus kokku OÜ A.K. osanik N.R.. Koosoleku päevakorras oli juhatuse valimine ja osakapitali suurendamine. Osanik N.R. teatas hagejale koosoleku toimumise aja ja koha ning koosoleku päevakorrast 15. märtsil 2006. OÜ A.K. osakapitali suuruseks on 200 000 krooni, mis koosneb kahest osast nimiväärtusega 60 000 krooni ja 140 000 krooni. Osa iga 100 krooni annab osanike koosolekul ühe hääle. Osanike koosolekust võtsid osa osanikud hageja ja N.R.. Hagejale kuulub osa nimiväärtusega 60 000 krooni, mis annab kokku 600 häält ehk 30% häälte koguarvust. Hagejat esindas osanike koosolekul notariaalselt tõestatud volikirja alusel A.Ž. N.R. kuulub osa nimiväärtusega 140 000 krooni, mis annab kokku 1400 häält ehk 70% häälte koguarvust. N.R. esindas osanike koosolekul notariaalselt tõestatud volikirja alusel A.V. OÜ A.K. osanike koosolekul oli esindatud osakapitaliga määratud häälte koguarvust kokku 2000 häält ehk 100% häälte koguarvust. OÜ A.K. osanike 28. märtsi 2006 koosolekul otsustasid osanikud päevakorra esimese punkti osas määrata üheliikmeline juhatus ja valida kahest kandidaadist juhatuse liikmeks A.D.. Päevakorra teise punkti osas otsustati suurendada OÜ A.K. osakapitali 300 000 krooni võrra. Osakapitali uueks suuruseks sai 500 000 krooni. Osakapitali suurendamisel suurendati olemasolevate osade nimiväärtust. Hageja olemasoleva osa nimiväärtust 60 000 krooni suurendati ja osa uueks nimiväärtuseks sai 150 000 krooni. N.R. olemasoleva osa nimiväärtust 140 000 krooni suurendati ja osa uueks nimiväärtuseks sai 350 000 krooni. Hageja teatab, et juhatuse liikmete volitused lõppesid rohkem kui kolm aastat tagasi ning nende volitusi ei pikendatud. Osanike koosoleku kokkukutsumise teatele oli alla kirjutanud osanik N.R.. Hageja väitel puuduvad andmed selle kohta, et juhatus oleks osanik N.R. nõudmisel osanike koosoleku kokku kutsunud ning seega on osanike koosoleku kokkukutsumisel rikutud seaduse nõudeid. Osanike koosolekul päevakorra esimese punkti osas pandi hääletusele küsimus „valida juhatuse liikmeks Andrei Detotšenko“. Otsuse vastuvõtmise poolt anti 1400 häält ehk 70% häälte arvust, vastu oli 600 häält ehk 30% häälte koguarvust. OÜ A.K. põhikirja p. 5.2. kohaselt on põhikirja muutmise, juhatuse liikme valimise ning tagasikutsumise, jagunemise ja likvideerimise otsus vastu võetud kui selle poolt antud vähemalt 3⁄4 osanike häältest. Hageja väitel ei saanud 1400 poolthäälega vastu võtta otsust juhatuse liikme valimiseks. Hageja väitel on osakapitali suurendamine põhjendamatu, kuna osaühingu majanduslikku olukorda ei ole võimalik kindlaks määrata, sest majandusaasta aruannet ei ole juba kolme aasta vältel kinnitatud. Hageja leiab, et osanike otsus osakapitali suurendamise kohta on seadusega vastuolus. Hageja palub tunnistada kehtetuks OÜ A.K. osanike 28. märtsi 2006 koosoleku otsus juhatuse liikme valimiseks ja osakapitali suurendamiseks. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kohtukulud. Hageja on esitanud kohtule järgmised tõendid: OÜ Almeda Kliinik 28. märtsi 2006 koosoleku protokoll (t.l.-6-10); OÜ A.K. 28. märtsi 2006 osanike koosolekul osalenud osanike nimekiri (t.l.11); OÜ A.K. osanike nimekiri (t.l.-12); OÜ A.K. registrikaardi väljatrükk (t.l.-13-16); OÜ A.K. põhikiri (t.l.-17-18); teade osanike koosoleku kohta (t.l.-19). Kostja vastus 2(9)

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus tuvastas, et OÜ A.K. osanike koosolek toimus 28. märtsil 2006. Osanike koosoleku päevakorras oli OÜ A.K. juhatuse valimine ja osakapitali suurendamine. Hagejale oli 15. märtsi 2006 tähitud kirjaga saadetud teade osanike koosolekust, so 13 päeva enne koosoleku toimumist. Hageja on teate koosoleku toimumisest kätte saanud. Koosoleku toimumise aja seisuga oli OÜ A.K. kaks osanikku – hageja ja N.R.. Mõlemad osanikud olid ka koosolekul esindatud. OÜ A.K. osakapitali suuruseks oli 200 000 krooni, ning sellest tulenevalt oli kahel osanikul kokku 2000 häält. Koosolekul oli esindatud 100% häältest. Hagejale kuulus osa nimiväärtusega 60 000 krooni, mis andis 600 häält; N.R. kuulus osa nimiväärtusega 140 000 krooni, mis andis 1400 häält. Hagejat esindas osanike koosolekul notariaalse volikirja alusel A.Z. ja N.R. esindas notariaalse volikirja alusel A.V.. OÜ A.K. osanike 28. märtsi 2006 koosolekul oli vastu võetud kaks otsust. Päevakorra esimese punkti osas otsustati, et juhatus määrata üheliikmeline ja juhatuse liikmeks valida kahest kandidaadist A.D.. Otsuse poolt anti 1400 häält, vastu 600 häält, erapooletuid ei olnud. Päevakorra teise punkti osas otsustatu suurendada osakapitali 300 000 krooni võrra ning uueks osakapitali suuruseks nimetada 500 000 krooni. Osakapitali suurendamisel suurendati olemasolevate osade nimiväärtuseid võrdeliselt osanike osade suurusega. Hageja osa uueks nimiväärtuseks sai 150 000 krooni ja N.R. osa uueks nimiväärtuseks 350 000 krooni. Eelnimetatud kohtu poolt tuvastatud asjaolude üle poolte vahel vaidlus puudub. Hageja esitatud tõendid - OÜ A.K. 28. märtsi 2006 osanike koosolekul osalenud osanike nimekiri (t.l.-11), OÜ A.K. osanike nimekiri (t.l.-12) ja teade osanike koosoleku kohta (t.l.-19) ning kostja tõendid - teade osanike koosoleku kohta (t.l.-37) ja kviitung postisaadetise kohta (t.l.-38) ei oma asjas tähtsust, kuna tõendites märgitud asjaolude üle pooled ei vaidle. Hageja väitel on kostja esitanud kohtule OÜ A.K. osanike 28. märtsi 2006 koosoleku protokolli (t.l.-39-42), mis tunduvalt erineb sisu poolest notariaalselt kinnitatud protokollist (t.l.-6-10). Hageja on seisukohal, et tsiviilasja lahendamisel tuleks lähtuda hageja poolt esitatud notariaalselt kinnitatud protokollist. Kohus võrdles hageja poolt viidatud kahte dokumentaalset tõendit ning leidis, et mõlemaid dokumente on võimalik kasutada tõenditena. Kostja esitatud OÜ A.K. osanike 28. märtsi 2006 koosoleku protokolli (t.l.-39-42) puhul on tegemist protokolli esialgse variandiga (nn töövariant), mis koostati osanike koosoleku käigus ning mille alusel notar vormistas hageja esitatud notariaalselt kinnitatud protokolli (t.l.-6-10). Protokolli kahe variandi peamine erinevus seisneb vormistuses, kusjuures notariaalselt kinnitatud protokolli variandis on välja toodud vaid koosolekul vastu võetud otsused ja nende otsuste hääletamise tulemused. Kostja esitatud protokollis on kajastatud ka juhatuse liikme isikulise valimise hääletamise tulemused kandidaatide kaupa. Kohus leiab, et nimetatud dokumendid ei ole vastuolulised, vaid täiendavad teineteist ja seega ei ole hageja väide, et tsiviilasja lahendamisel tuleks lähtuda hageja poolt esitatud notariaalselt kinnitatud protokollist, põhjendatud. Hageja on hagiavalduses esitanud nõude OÜ A.K. osanike 28. märtsi 2006 koosoleku otsuste, so juhatuse liikme valimise ja osakapitali suurendamise otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Hageja väitel on rikutud osanike koosoleku kokkukutsumise korda, juhatuse valimise otsus on vastu 4(9)

võetud vähema häältearvuga kui seda näeb ette osaühingu põhikirja p 5.2. ning osakapitali suurendamine on põhjendamatu ja vastuolus seadusega. Kostja on esitanud vastuväited, et osanike koosoleku kokkukutsumise korda rikutud ei ole, juhatuse valimisel oli tegemist isikulise valimisega ning seega põhikirja p 5.2 ei kohalduja tuleb lähtuda seaduses sätestatud regulatsioonist ning hageja mittenõustumine osakapitali suurendamisega ei too kaasa otsuse kehtetust, kuna hageja ei ole põhjendanud, milliseid sätteid osakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisel rikuti. Osanike koosoleku kokkukutsumine Hageja väitel lõppesid osaühingu juhatuse liikmete volitused rohkem kui kolm aastat tagasi ning nende volitusi ei pikendatud. Osanike koosoleku kokkukutsumise teatele oli alla kirjutanud osanik N.R.. Puuduvad andmed selle kohta, et juhatus oleks osanik N.R. nõudmisel osanike koosoleku kokku kutsunud ning seega on osanike koosoleku kokkukutsumisel rikutud seaduse nõudeid. Kostja esitas vastuväite, et osanike koosoleku kokkukutsumisel seadusega sätestatud korda ei rikutud, kuna osanik Nadezda Reshetnikova esitas 07. veebruaril 2006 OÜ A.K. juhatusele avalduse osanike koosoleku kokkukutsumiseks. Juhatus koosolekut kokku ei kutsunud ning N.R. kutsus ise 28. märtsil 2006 kokku osanike koosoleku. Kostja leiab, et 28. märtsi 2006 osanike koosolek oli kokku kutsutud kooskõlas seadusega. Kohus nõustub kostja vastuväitega ja leiab, et osanike 28. märsi 2006 koosoleku kokkukutsumise korda ei rikutud. Äriseadustiku (ÄS) § 171 lg 1, lg 2 p 3 ja lg 3 kohaselt, osanike koosoleku kutsub kokku juhatus. Juhatus kutsub kokku osanike koosoleku, kui see on osaühingu huvides vajalik, samuti kui seda nõuavad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist. Kui juhatus ei kutsu osanike koosolekut kokku ühe kuu jooksul nõukogu, audiitori või osanike nõude saamisest, on nõukogul, audiitoril või osanikel õigus koosolek ise kokku kutsuda. Osanik N.R. avaldusest (t.l.-36) selgub, et OÜ A.K. juhatusele oli 07. veebruaril 2006 esitatud osanik N.R. avaldus osanike koosoleku kokkukutsumiseks, et valida juhatus ja suurendada osakapitali. Hageja avalduse suhtes vastuväiteid ei esitanud. Hageja väitel olid juhatuse liikme volitused selleks ajaks lõppenud. Äriregistri teabesüsteemi väljavõtte kohaselt (t.l.-43-45) on viimase juhatuse liikme M.Ž. volituste algus 21. august 2002. Vastavalt ÄS § 184 lg 2, juhatuse liige valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. /---/. Juhatuse liikme volitused lõppesid seega 21. augustil 2005. Avaldus osanike koosoleku kokkukutsumiseks oli esitatud 07. veebruaril 2006, so ajal, mil juhatuse liikme volitused olid lõppenud. M.Ž. ei olnud õigustatud osanike koosolekut kokku kutsuma. Sisuliselt puudus osaühingul juhatus, kelle pädevusse oleks kuulunud osanike koosoleku kokkukutsumine. Kuna kuu aja jooksul alates N.R. avalduse esitamisest, so 07. märtsiks 2006, osanike koosolekut kokku ei kutsutud, oli N.R. kui osanikul õigus seda teha omal algatusel. OÜ A.K. osanike koosolek toimus 28. märtsil 2006, so üle kuu aja hiljem avalduse esitamisest. Osanikele saadetud teate, selle kättesaamise ja koosoleku päevakorra osas vaidlust ei ole. Kohus leiab, et OÜ A.K. põhikirjas osanike koosoleku protseduuri sätestatud ei ole. Kostja viitab ka asjaolule, et koosolekul osalesid kõik OÜ A.K. osanikud ja seal hulgas ka hageja ning nimetatud asjaolu välistab osanike koosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise sellel alusel, et oli rikutud koosoleku kokkukutsumise korda. 5(9)

Kohus ei nõustu kostja väitega ja leiab, et see ei ole põhjendatud. ÄS § 1721 kohaselt, kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Koosoleku protokollist selgub, et hageja esindaja vaidlustas koosoleku otsused jäädes nende suhtes eriarvamusele. Hageja eriarvamused vastuvõetud otsuste suhtes on fikseeritud osanike 28. märtsi 2006 koosoleku protokollis (t.l.-8,9). Hageja esindaja leidis sealjuures, et koosoleku otsused olid ebaseaduslikud. Kui kohus oleks tuvastanud, et hageja suhtes rikuti osanike koosoleku kokkukutsumisel seaduse või põhikirja nõudeid, oleks hagejal olnud õigus nõuda osanike koosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist. Kohus jõuab järeldusele, et OÜ A.K. osanike 28. märtsi 2006 koosoleku kokkukutsumise protseduuri ei rikutud. Juhatuse liikme valimine Hageja väitel anti juhatuse liikme valimise otsuse vastuvõtmise poolt 1400 häält ehk 70% häälte arvust, vastu oli 600 häält ehk 30% häälte koguarvust. OÜ A.K. põhikirja p. 5.2. kohaselt on põhikirja muutmise, juhatuse liikme valimise ning tagasikutsumise, jagunemise ja likvideerimise otsus vastu võetud kui selle poolt antud vähemalt 3⁄4 osanike häältest. Hageja väitel ei saanud 1400 poolthäälega vastu võtta otsust juhatuse liikme valimiseks. Kostja esitas vastuväite, et OÜ A.K. osanike 28. märtsi 2006 koosolekul oli juhatuse valimisel tegemist personaalvalimistega. Juhatuse liikme kohale oli esitatud kaks kandidaati, A.D. ja A.T.. A.D. poolt anti 1400 häält ja A.T. poolt hääli ei antud. Seega osutus juhatuse liikmeks valituks kandidaat A.D., kes sai teistest enim hääli. Kohus nõustub hageja väitega, et juhatuse liikme valimisel antud häälte arvust ei piisa juhatuse valimise otsuse vastuvõtmiseks. OÜ A.K. osanike 28. märtsi 2006 koosoleku protokolli päevakorra esimesest punktist nähtuvalt otsustati määrata üheliikmeline juhatus ja valida kahest kandidaadist juhatuse liikmeks A.D.. Notariaalselt kinnitatud protokollis (t.l.-6-10) on notar vormistanud päevakorra esimese punkti otsusesse sisuliselt kaks erinevat otsust. Esimeseks otsuseks on määrata üheliikmeline juhatus. Teiseks otsuseks on valida kahest kandidaadist juhatuse liikmeks A.D.. Nimetatud otsuste poolt on antud 1400 häält ja vastu 600 häält, erapooletuid ei ole. OÜ A.K. osanike 28. märtsi 2006 koosoleku protokolli töövariandist (t.l.-39-42) selgub, et koosoleku päevakorra esimese punkti osas oli läbi viidud kolm eraldi hääletamist. Esimesena pandi hääletusele otsus valida OÜ A.K. juhatus üheliikmelisena. Otsuse poolt oli 1400 häält, vastu 600 häält, erapooletuid ei olnud. Teisena pandi sama päevakorrapunkti raames hääletusele ettepanek valida OÜ A.K. juhatuse liikmeks A.D.. Ettepaneku poolt oli 1400 häält, vastu 600, erapooletuid ei olnud. Kolmandana pandi samas päevakorrapunktis hääletusele ettepanek valida OÜ A.K. juhatuse liikmeks A.T.. Ettepaneku poolt hääli ei antud, vastu oli 600 häält ja erapooletuks jäi 1400 häält. Kolme eraldi läbiviidud hääletuse tulemusel formuleeris koosoleku juhataja päevakorra esimeses punktis vastu võetud otsuse, mis oli ka notari poolt märgitud notariaalselt kinnitatud protokolli teksti – määrata üheliikmeline juhatus ja valida kahest kandidaadist juhatuse liikmeks A.D.. ÄS § 174 lg 1 ja lg 3 kohaselt, osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema 6(9)

häälteenamuse nõuet. Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. OÜ A.K. põhikirja p 5.2. kohaselt, põhikirja muutmise, juhatuse liikme valimise ning tagasikutsumise, jagunemise ja likvideerimise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 3⁄4 osanike häältest. Kohus leiab, et juhatuse liikme valimise otsus on vastuolus OÜ A.K. põhikirja p-ga 5.2. Kohus nõustub kostja väitega, et tegemist oli isiku valimistega, kuid kuna otsustati juhatuse liikmete arv ja valiti juhatuse liige, tuli otsuse vastuvõtmisel lähtuda põhikirja p-s 5.2. sätestatud poolthäälte arvu määrast. ÄS § 139 lg 1 p-de 1-8 ja lg 2 kohaselt, osaühingu põhikirjas märgitakse osaühingu ärinimi ja asukoht; osakapitali suurus, mis võib olla määratud kindla suurusena või miinimum- ja maksimumkapitalina, kusjuures miinimumkapitali suurus peab olema vähemalt 1/4 maksimumkapitali suurusest; osade eest tasumise kord; osaga seotud õiguste või osaniku õiguste erisused; kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega - mitterahalise sissemakse hindamise kord; reservkapitali suurus; muud seaduses sätestatud kohustuslikud tingimused. Põhikirjas võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirja säte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Viidatud sätetest tulenevalt ei ole isiku valimise häälteenamuse nõue imperatiivne ning põhikirjas võib isiku valimise osas sätestada suurema häälteenamuse nõude kui seda on seaduses märgitud. Seaduses sätestatud lihthäälteenamuse nõue kehtib juhul, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud kõrgendatud häälteenamuse nõuet. Kui osanikud leiavad, et juhatuse valimise osas tuleks rakendada rangemat korda kui seadus seda ette näeb, on neil õigus sätestada vastavad tingimused põhikirjas. Sellisel juhul tuleb juhatuse valimisel juhinduda põhikirjas otsuse vastuvõtmiseks sätestatud minimaalsest häälte arvust. Kõigi muude isikuvalimiste puhul (koosoleku juhataja, juhatuse esimees jne) aga kohaldub seaduses sätestatud lihthäälteenamuse nõue kui põhikirjas või seaduses ei ole sätestatud teisiti. Osanike 28. märtsi 2006. a otsus on vastu võetud häälte arvuga, mis on vastuolus OÜ A.K. põhikirja p-ga 5.2. Põhikirja p 5.2. näeb ette, et juhatuse liikme valimise otsus on vastu võetud kui selle poolt on antud 3⁄4 osanike häältest. OÜ A.K. osanike 28. märtsi 2006 koosolekul osalenud 100% häälte koguarv oli 2000 häält, millest otsuse poolt antud 1400 häält moodustab 70% häälte koguarvust. Vastu oli 600 häält ehk 30%. Koosolekul osalenud 2000 häälest 3⁄4 moodustab 1500 häält, poolt anti 1400 häält. Otsuse vastuvõtmiseks vajalik põhikirjas sätestatud minimaalne poolthäälte arv ei olnud saavutatud. Kostja väitel on OÜ A.K. põhikirja p 5.2. vastuolus seaduse nõuetega. Põhikirja p-s 5.2. kohaselt lähtutakse osanike otsuse vastuvõtmiseks vajalike häälte kokkuarvutamisel osanike häältest sõltumata sellest, kas need olid koosolekul esindatud või mitte. Seaduses sätestatud korra kohaselt tuleb lähtuda vaid häältest, mis on osanike koosolekul esindatud. Seega on põhikirja p 5.2. vastuolus seadusega ja ei kuulu kohaldamisele. Koosoleku otsuse vastuvõtmiseks vajalike häälte arvu määramise osas tuleb kohaldada seadust. Kohus leiab, et kostja väide ei ole põhjendatud. Äriõiguses kehtib dispositiivsuse põhimõte ning seega võib äriühingu põhikirjas ette näha ka muid tingimusi, mida seadus otseselt ette ei näe. Põhikirjaga ei saa kindlaks määrata vaid tingimusi, mis on seadusega otseselt keelatud. Kohus ei tuvastanud, et OÜ A.K. põhikirja p 5.2. oleks vastuolus seaduse nõuetega ning on seisukohal, et OÜ A.K. osanike koosoleku otsuse vastuvõtmiseks vajalike häälte arvu määramise osas tuleb kohaldada põhikirja p 5.2. 7(9)

Kohus leiab, et OÜ A.K. osanike 28. märtsi 2006 koosoleku otsus määrata üheliikmeline juhatus ja valida kahest kandidaadist juhatuse liikmeks A.D. on vastu võetud vastuolus OÜ A.K. põhikirja pga 5.2. Osakapitali suurendamine Hageja väitel on osakapitali suurendamine põhjendamatu, kuna osaühingu majanduslikku olukorda ei ole võimalik kindlaks määrata, sest majandusaasta aruannet ei ole juba kolme aasta vältel kinnitatud. Hageja leiab, et osanike otsus osakapitali suurendamise kohta on seadusega vastuolus. Kostja esitab vastuväite, et hageja ei ole ka märkinud, milliseid põhikirja või seaduse sätteid on otsuse vastuvõtmisel rikutud. Kuigi hageja ei nõustu osanike otsusega osakapitali suurendamiseks, ei too see kaasa otsuse kehtetust. Kohus nõustub kostja vastuväitega. Lähtuvalt ÄS § 168 lg 1 p 2, osanike pädevusse kuulub osakapitali suurendamine ja vähendamine. Osaühingu osakapitali suurendamine on antud osanike pädevusse. Osanikel on oma tahtest lähtuvalt õigus määrata, milline peaks olema osaühingu osakapital. Erandiks on vaid osakapitali miinimummäär, mis on sätestatud seaduses. Miinimummäära ületavas osas seadus piiranguid osakapitali suurendamiseks ei kehtesta. Kohustust, kinnitada enne osakapitali suurendamise otsustamist majandusaasta aruanne, seadus üldjuhul ette ei näe. Erandiks on osakapitali suurendamine osaühingu omakapitali arvel ehk fondiemissioon. ÄS § 195 lg 2 kohaselt, fondiemissiooni võivad osanikud otsustada pärast majandusaasta aruande kinnitamist ja kasumi jaotamise otsustamist aruande ja kasumi jaotamise otsuse alusel. Fondiemissiooni võib läbi viia ka vahebilansi alusel, mis peab olema koostatud ja kinnitatud majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi koostamiseks ja kinnitamiseks ettenähtud korras. /---/. OÜ Almeda Kliinik osanike 28. märtsi 2006 koosoleku protokollist (t.l.-8) selgub, et osanikud olid kohustatud tasuma osade nimiväärtuse suurendamise eest rahaliste sissemaksetega. Seega ei olnud osakapitali suurendamisel tegemist osakapitali suurendamisega osaühingu omakapitali arvel sissemakseid tegemata ehk fondiemissiooniga. Kohus leiab, et hageja väide on põhjendamata. Hageja ei ole selgelt ja üheselt väljendanud, milliseid õigusnorme või OÜ A.K. põhikirja sätteid osakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisel rikuti. Seaduse või OÜ A.K. põhikirjaga ei ole vastuolus asjaolu, et osaühingu majandusaasta aruannet ei ole osakapitali suurendamise ajaks kinnitatud. Kohus peab vajalikuks märkida, et OÜ A.K. osanike 28. märtsi 2006 koosoleku päevakorra teise punkti osas, so osakapitali suurendamise otsustamisel, oli hääletamise tulemus seaduse ja põhikirjaga kooskõlas. Otsuse poolt anti 1400 häält ja vastu 600 häält, erapooletuid ei olnud. OÜ A.K. põhikiri osakapitali suurendamise otsuse osas erisätteid ei sisalda. ÄS § 192 lg 1, osakapitali suurendamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest /---/, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Koosolekul osalenud häälte koguarv oli 2000 häält, millest otsuse poolt antud 1400 häält moodustab 70% häälte koguarvust. Vastu oli 600 häält ehk 30%. Koosolekul osalenud 2000 häälest 2⁄3 moodustab 1333 häält, poolt anti 1400 häält. Otsuse vastuvõtmiseks vajalik seaduses sätestatud poolthäälte arv oli saavutatud. 8(9)

Kohus leiab, et OÜ A.K. osanike 28. märtsi 2006 koosoleku otsus osakapitali suurendamiseks on vastu võetud kooskõlas seaduse ja põhikirjaga. Otsuste kehtetuks tunnistamine Hageja on esitanud nõude tunnistada kehtetuks OÜ A.K. osanike 28. märtsi 2006 koosoleku otsus juhatuse liikme valimiseks ja osakapitali suurendamiseks. Kohus jõudis järeldusele, et OÜ A.K. osanike 28. märtsi 2006 koosoleku kokkukutsumise korda ei rikutud; päevakorra esimese punkti osas tehtud osanike otsus määrata üheliikmeline juhatus ja valida kahest kandidaadist juhatuse liikmeks A.D. on vastuolus OÜ A.K. põhikirjaga; päevakorra teise punkti osas tehtud otsus OÜ A.K. osakapitali suurendamiseks 500 000 kroonini on vastu võetud kooskõlas seaduse ja OÜ A.K. põhikirjaga. Lähtuvalt ÄS § 178 lg 1 ja lg 3, kohus võib osaühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse. /---/. Osanik, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. OÜ A.K. osanike 28. märtsi 2006 koosoleku protokolli on kantud hageja esindaja vastuväide otsusele määrata üheliikmeline juhatus ja valida kahest kandidaadist juhatuse liikmeks A.D. Kohus leiab, et OÜ A.K. osanike 28. märtsi 2006 koosoleku otsus määrata üheliikmeline juhatus ja valida kahest kandidaadist juhatuse liikmeks A.D. tuleb tunnistada kehtetuks ja selle otsuse osas hagi rahuldada. OÜ A.K. osakapitali suurendamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks alused puuduvad ning selle otsuse tühistamise osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Hageja väide, et Viru Maakohtu 14. veebruari 2007 kohtumäärusega jäeti OÜ A.K. avaldus osakapitali suurendamiseks rahuldamata, kuna A.D. ei esitanud kohtule juhatuse liikme volitusi tõendavaid dokumente, ei oma asjas tähendust. Asjaoluga, kas isik esitab kohtule esindusõigust tõendavad dokumendid või mitte, ei saa põhjendada esindusõiguse olemasolu või selle puudumist. Hageja esitatud tõendid, Viru Maakohtu 13. juuni 2006 kohtumäärus (t.l.-55); Viru Ringkonnakohtu 30. augusti 2006 kohtumäärus (t.l.-58-60); Viru Maakohtu 11. jaanuari 2007 kohtumäärus (t.l.-61,62) ei ole seega asjassepuutuvad. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja lg 3, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Lähtuvalt TsMS § 163 lg 1, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. /---/. Hageja esitas nõude osanike koosoleku kahe otsuse tühistamiseks. Kohus rahuldas hagi osaliselt ning tunnistas kehtetuks osanike koosoleku ühe otsuse, teine otsus jäi kehtima. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte kanda võrdsetes osades. Hageja kanda tuleb jätta 50% menetluskuludest ja kostja kanda 50%.