Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-07-34080
Tsiviilasi
BAS hagi SJ vastu põhivõlgnevuse 70 000 krooni, intressi 14 473,17 krooni, viivise 3341,99 krooni, leppetrahvi 14 000 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulude 900 krooni ja kahjuhüvitise 27 284,84 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: BAS (reg kood XXX asukoht XXX), Hageja esindaja: LS Kostja: SJ(i k XXX, elukoht XXX)
3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama TsMS § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS § 142. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel võlgnevuse 130 000 krooni, mis koosneb tagastamata krediidisummast summas 70 000 krooni, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intressist summas 14 473,17 krooni, viivistest summas 3341,99 krooni, leppetrahvist summas 14 000 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulust summas 900 krooni ning saamata jäänud tuluna kahjunõudest summas 27 284,84 krooni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus on kostjale hagimaterjalid kätte toimetanud TsMS § 322 lg 1 alusel. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kostja ei ole hagile esitanud vastuväiteid, mistõttu saab eeldada hagis esiletoodud asjaolude omaksvõttu ja seega nende tõendatust. VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning lisaks on viivise nõue lubatav ka VÕS § 101 lg 1 ja 6 ja § 113 lg 1 järgi, mis sätestavad võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi lepingus märgitud ulatuses. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 158 lg 1 sätte kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS §115 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik kohustub andma teise isiku käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõpetamisel krediidi tagasi maksma ja lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega majanduskutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja kohtukulud täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg
2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.