Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Heino-Vello Pihlak
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. november 2007.a Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-28896
Tsiviilasi
Balti Investeeringute Grupi Pank ASi hagiavaldus Radžu Stronfeli ja Olev Enkvisti vastu 110 000 krooni solidaarses nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS, registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu Esindaja: Terje Tuuga Kostja: Radžu Stronfel, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx Kostja: Olev Enkvist: isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxx
esindajad
Asja läbivaatamise aeg
Hagiavaldus rahuldada tagaseljaotsusega Välja mõista Radžu Stronfelilt ja Olev Enkvistilt solidaarselt Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks 110 000 (ükssada kümme tuhat) krooni, sealhulgas tagastamata krediidisumma 61 000 (kuuskümmend üks tuhat) krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 10217.96 (kümme tuhat kakssada seitseteist krooni ja 96 senti) krooni, viivis 9022.76 (üheksa tuhat kakskümmend kaks krooni ja 76 senti) krooni, leppetrahv 12 200 (kaksteist tuhat kakssada) krooni, kahjuhüvitis 16 459.28 (kuusteist tuhat nelisada viiskümmend üheksa krooni ja 28 senti) krooni ja võla sissenõudmisega seotud kohtuvälised kulud 1100 (üks tuhat ükssada) krooni. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtukulude jaotus Menetluskulud käesolevas tsiviilasjas kannavad solidaarselt kostjad.
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Kohtu seisukohad TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.Kohus toimetas kostjatele hagimaterjalid kätte isiklikult allkirja vastu ja andis vastamiseks tähtaja. Kostjad hagile vastanud ei ole. Kohus, hinnanud asjas kogutud tõendeid ja tuvastanud asjaolusid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja Radžu Stronfeli (põhivõlgniku) vahel sõlmitud 28.08.2006.a tarbijakrediidileping nr 0601227/27k, mille alusel on põhivõlgnikust kostja saanud 61 000 krooni krediiti intressimääraga 29,31 % aastas. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi nr S. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus põhivõlgnik hagejale krediidi ja intressi tagastama lepingu lisana vormistatud maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena alates 20.09.2006.a kuni 21.09.2009.a. Kogu lepingu perioodi eest on põhivõlgnik kohustatud hagejale tasuma intressi summas 54 855.47 krooni. Krediidi brutosummmaks kujunes 116 465.47 krooni ning krediidi kulukuse määraks 59,05% aasta kohta. Hageja sõlmis 28.08.2006.a Olev Enkvistiga (käendajaga) käenduslepingu, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust nr 0601227/27k ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 176 855 krooni ning käenduse tähtajaks 01.10.2011.a. Käenduslepingu kohaselt täidab käendaja krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevad krediidisaaja kohustused, mille eest nad on käenduslepingute alusel vastutuse võtnud juhul, kui krediidisaaja ei täida võetud kohustusi nõuetekohaselt.
Asja materjalidega on tõendatud, et vaatamata hagejapoolsetele meeldetuletustele, pole kostjad hagejale intressi ja osamakseid nõuetekohaselt tasunud. Seega on kostjad kohustust rikkunud ning hageja oli õigustatud VÕS § 416 alusel lepingu erakorraliselt üles ütlema. VÕS § 401 lg 1 kohaselt peab krediidisaaja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama. Hagimaterjalide kohaselt võlgnevad kostjad hagejale tagastamata krediidina 61 000 krooni. VÕS § 94, § 397 ja § 401 lg 1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjatelt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingus kokkulepitud intressimäärast, so 29,31 % krediidisummast aastas, saades intressivõla suuruseks 10217.96 krooni. VÕS § 113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepingu üldtingimuste p 6.1, 6.2 ja 5.3 on fikseerinud viivise arvutamise alused. VÕS 113 lg 1 sätestatust tulenevalt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist viivisemääraga 29,31% võlgnetavalt summalt aastas, so 9022.76 krooni. Kostja viivise summat vaidlustanud ei ole. VÕS § 158 annab õiguse tagada kohustuse täitmine leppetrahviga. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 6.3 määrati leppetrahvi suuruseks 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Lepingu ülesütlemisel 2.02.2007.a oli krediidisaajal tagastamata kogu krediidisumma 61 000 krooni, mistõttu nõuab hageja kostjatelt leppetrahvi 12 200 krooni. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 128 sätestatu kohaselt on varaliseks kahjuks nii otsene varaline kahju kui ka saamata jäänud tulu. VÕS § 161 lg 2 sätestab, kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Hageja on hagiavalduses ära toonud kahju täpse arvestuse ja nõuab kostjatelt kahju hüvitamist (saamata jäänud tulu) summas 16459.28 krooni. Hagi materjalidest nähtub, et hageja on võla sissenõudmiseks kostjatelt kohtueelses menetluses teinud kulutusi vastavalt hinnakirjale posti- ja asjaajamiskulude näol 1100 krooni. VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 3, 4 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist (leppetrahvi) ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, on hageja õigustatud nõudma kostjalt krediidi tagastamist, intressi, leppetrahvi ja viivise tasumist ning kahju hüvitamist. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Asja materjalidega on tõendatud, et hageja ja kostja Olev Enkvist sõlmisid 28.08.2006.a käenduslepingu. Käendaja oma lepingulisi kohustusi täitnud ei ole. Seega on käendaja kohustust rikkunud. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes siis, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingu punkt 1 sätestab käendaja solidaarvastutuse ega fikseeri käendaja eelnimetatud piiritletud vastutust.
Kohus leiab, et hageja on õigustatud nõudma kostjate suhtes solidaarvastutuse kohaldamist. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista tarbijakrediidilepingu järgi tasumisele kuuluvad summad kogumahus 110000 krooni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt (VÕS § 165 lg 3). TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Heino-Vello Pihlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.