Hageja AS H(registrikood XXX asukoht XXX); Hageja esindaja HK; Kostja MK(isikukood XXX, elukoht XXX). 18.10.2007
Istungi toimumise aeg Istungil osalesid
Hageja esindaja HK Kostja MK
Kohtuotsuse resolutsioon Hagi rahuldada.
1.Välja mõista kostjalt MKlt võlgnevus summas 1 308 754,52 kr hageja AS H lasuks.
2.Kohtukulud jätta kogu ulatuses MK kanda. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja asjaolud
1.Hageja esitas 29.06.2006.a. hagi käendajate MK ja VG(pankrotis) vastu solidaarselt 1 308 754,52 krooni nõudes.
Hagiavalduse kohaselt AS H ja POÜ (pankrotis) vahel on sõlmitud järgmised lepingud: a. 04.09.2001.a. kapitalirendi leping nr XXX, mille objektiks oli metsalõiketraktor XXX b. 21.09.2001.a. kapitalirendi leping nr XXX, mille objektiks oli sadulauto XXX; c. 21.09.2001.a. kapitalirendi leping nr XXX, mille objektiks oli kallurhaagis XXX.
Liisingulepingute alusel kohustus hageja omandama liisingulepingute objektiks oleva vara ja andma selle liisingulepingute perioodiks liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse. Liisinguvõtja aga kohustus tasuma hagejale vara kasutamise eest liisingulepingutes sätestatud makseid.
Kuna liisinguvõtja ei täitnud omale liisingulepingutega võetud kohustusi, saatis hageja liisinguvõtjale 15.01.2004.a. teatise liisingulepingute ülesütlemise kohta, milles informeeris liisinguvõtjat võlgnevuse suurusest ja liisingulepingute lõpetamisest juhul, kui viimane ei kustuta tekkinud võlgnevust hiljemalt teatises märgitud tähtajaks. Liisinguvõtja nimetatud tähtajaks võlgnevust ei kustutanud, mistõttu hageja lõpetas liisingulepingud ühepoolselt ennetähtaegselt.
Lepingust nr XXX tulenevad hageja nõuded on järgmised: käesolevaks ajaks on antud liisingulepingu objektiks olnud vara õnnestunud võõrandada hinnaga 177 966,10 krooni. Kuna vara võõrandamisest saadud summa ei katnud hageja poolt nimetatud liisingu objektiks oleva vara omandamiseks tehtud hüvitamata kulutusi ehk vara jääkmaksumust summas 1 187 078,22 krooni, sai hageja vara realiseerimisest otsest müügikahju summas 1 009 112,12 krooni. Lisaks nimetatud summale on kõnealuse liisingulepingu alusel liisinguvõtja poolt enne lepingu ülesütlemist tähtajaks tasumata rendimakseid kokku summas 156 807,27 krooni. Ülaltoodust tulenevalt on hageja nõue nimetatud liisingulepingu alusel kokku 1 165 919,89 krooni.
Lepingust nr XXX tulenevad hageja nõuded on järgmised: käesolevaks ajaks on antud liisingulepingu objektiks olnud vara õnnestunud võõrandada hinnaga 118 644 krooni. Kuna vara võõrandamisest saadud summa ei katnud hageja poolt nimetatud liisingu objektiks oleva vara omandamiseks tehtud hüvitamata kulutusi ehk vara jääkmaksumust summas 129 283,43 krooni, sai hageja vara realiseerimisest otsest müügikahju summas 10 639,43 krooni. Lisaks nimetatud summale on kõnealuse liisingulepingu alusel liisinguvõtja poolt enne lepingu ülesütlemist tähtajaks tasumata rendimakseid kokku summas 22 373 krooni ning hageja poolt seoses liisingulepingu objektiks oleva vara realiseerimisega kantud kulutused kokku summas 5 932
krooni. Ülaltoodust tulenevalt on hageja nõue nimetatud liisingulepingu alusel kokku 38 944,59 krooni.
Lepingust nr XXX tulenevad hageja nõuded on järgmised: käesolevaks ajaks on antud liisingulepingu objektiks olnud vara õnnestunud võõrandada hinnaga 120 000 krooni. Kuna vara võõrandamisest saadud summa ei katnud hageja poolt nimetatud liisingu objektiks oleva vara omandamiseks tehtud hüvitamata kulutusi ehk vara jääkmaksumust summas 178 841,66 krooni, sai hageja vara realiseerimisest otsest müügikahju summas 58 841,66 krooni. Lisaks nimetatud summale on kõnealuse liisingulepingu alusel liisinguvõtja poolt enne lepingu ülesütlemist tähtajaks tasumata rendimakseid kokku summas 98 048,88 krooni ning hageja poolt seoses liisingulepingu objektiks oleva vara realiseerimisega kantud kulutused kokku summas 6 000 krooni. Seega on hageja nõue nimetatud liisingulepingu alusel kokku 103 890,54 krooni.
Kokku on liisingulepingutest tulenev hageja nõue 1 302 754,52 krooni.
13.10.2003.a. sõlmisid hageja ja MK järgmised käenduslepingud: käendusleping nr XXX kapitalirendi lepingust nr XXX tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmise tagamiseks; käendusleping nr XXX kapitalirendilepingust nr XXX tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmise tagamiseks; käendusleping nr XXX kapitalirendilepingust nr XXX tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmise tagamiseks. Kuna liisinguvõtja ei täitnud liisinglepingutega omale võetud kohustusi tähtaegselt ja kohaselt, oli hageja sunnitud liisinglepingud ennetähtaegselt lõpetama ja vara võõrandama. Vara võõrandamisest saadu ei katnud hageja kulutusi, mistõttu hagejale tekkis otsene varaline kahju, millise hüvitamise kohustus on liisinguvõtjal vastavalt liisinglepingu p. 5.17 ja VÕS § 115 lg 1. Kuivõrd liisinguvõtja ei ole tasunud liisinglepingutest tulenevat võlgnevust palub hageja, tuginedes VÕS § 142, § 145 lg 2 kostjalt MK, kui käendajalt, välja mõista 1 302 754,52 krooni.
10.14.06.2007.a. hageja seisukoha järgi hagejal puuduvad andmed Balti Metsamasina OÜ-ga tagasiostugarantii sõlmimise kohta, vastav leping ei ole säilinud. Hageja on seisukohal, et isegi juhul, kui nimetatud leping oleks sõlmitud, oleks hagejal valida, kas nõuda võlgnevus sisse võlgnikult või garandilt, sest kapitalirendileping nr XXX nägi ette liisinguvõtja vastutuse liisinglepingu ennetähtaegsel lõpetamisel liisingueseme võõrandamise liisinguandja poolt.
11.13.08.2007.a. hageja seisukoha järgi hageja on realiseerinud lepingute objektiks oleva vara lähtuvalt turusituatsioonist ja vara realiseerimisprotsessi käigus kujunenud hinnaga. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hagejal oleks olnud võimalus lepingute objektiks olev vara võõrandada kõrgema hinnaga või milline oleks kostja arvates olnud õiglane võõrandamishind. Seega on kostja väited, et hageja on võõrandanud vara ebaadekvaatsete hindadega, paljasõnalised ja tõendamata. Kostja seisukoht
12.Kostja MK kohtule 15.11.2006.a. esitatud vastuväite kohaselt hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hageja poolt esitatud materjalidest ei ole võimalik tuvastada, millisel põhjusel erinevate alghindadega varad müüdi lõpptulemusena ühe ja sama hinnaga. 18.10.2007.a. toimunud kohtuistungil kostja ei vaielnud vastu nõuetele, millised tulenesid lepingutest nr XXX ja oo26748L, kuid on seisukohal, et lepingu nr XXX ese on müüdud liiga odava hinnaga , samuti on kostjal vastuväide, et ei esitatud nõuet AS B vastu, kellega oli sõlmitud tagasiostu garantii. Kohtu põhjendused
13.TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 sätestab, et liisinglepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.
15.AS Hja POÜ (pankrotis) vahel oli 04.09.2001.a. sõlmitud kapitalirendileping nr XXX, mille
objektiks oli metsalõiketraktor XXX, tehasetähis XXX, ehitusaasta 1997.a. (t lk 9 jj), 21.09.2001.a. kapitalirendileping XXX, mille objektiks oli sadulauto XXX(t lk 26 jj) ja kapitalirendileping nr XXX, mille objektiks oli kallurauto XXX(t lk 43 jj). 13.10.2003.a. sõlmitud kapitalirendilepingute lisades nr 3 on pooled kokku leppinud selles, et viidatud kapitalirendilepingutele (edaspidi liisinglepingud) viidates võib kasutada termini rentnik asemel liisinguvõtja, kapitalirendilepingu asemel liisingleping jne. Osundatud lepingutes oli liisinguvõtja POÜ (pankrotis) võtnud endale kohustuse tasuda liisingmakseid vastavalt lepingutes kindlaksmääratud liisingmaksete tegemise kuupäevadel ja selle üle poolte vaidlus puudub.
16.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Hageja ja POÜ (pankrotis)
vahel oli sõlmitud liisingulepingud ning sellega oli POÜ (pankrotis) võtnud endale kohustuse tasuda liisingmakseid vastavalt lepingutele, kus oli kindlaksmääratud liisingmaksete tegemise kuupäevad.
17.VÕS § 101 lg 1 p 1, 3 ja 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist ning taganeda lepingust või öelda leping üles. Liisingulepingu üldtingimuste (edaspidi üldtingimus) p 11.1.2 kohaselt on liisinguandjal õigus liisinguleping üles öelda, kui rentnik jätab lepingu makse tähtpäevaks tasumata, p 11.3 järgi kui liisingfirma lõpetab lepingu ennetähtaegselt tulenevalt rentniku poolsest lepingu mittekohasest täitmisest, kuulub vara liisingfirma poolt võõrandamisele.
18.VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse
täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Antud juhul on tõendamist leidnud, et POÜ (pankrotis) on võetud kohustust tasuta lepingu makse kindlaks tähtpäevaks, rikkunud. Seega oli hagejal tekkinud õigus nõuda kohustuse täitmist või kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja on seisukohal, et talle on tekitatud kahju summas 1 308 754,52 kr.
19.Viidatud lepingute erisättest nähtub, et võlausaldaja nõuet tagavad VG (pankrotis 08.12.2004 t lk 131) ja MK käendus ning B AS tagasiostugarantii.
20.Asjaolu, et kostja MK on võtnud endale kohustuse käendajana tagada liisinguvõtja POÜ (pankrotis) ja liisinguandja vahel osundatud 4. ja 21.09.2001.a. sõlmitud kapitalirendilepingutest tulenevaid liisinguvõtja kohustusi kohase ja täieliku täitmiseni, on tõendatud käenduslepingutega nr XXX , nr XXX ja XXX (t lk 66-71).
21.Asjaolu, käenduslepingul nr XXX, millega on tagatud 04.09.2001.a. sõlmitud kapitalirendilepingust nr XXX, mille objektiks oli metsalõiketraktor XXX, tehasetähis XXX, ehitusaasta 1997.a. (t lk 9 jj) tulenev nõue ja käenduslepingul, millega on tagatud 21.09.2001.a. kapitalirendilepingust nr XXX, mille objektiks oli sadulauto XXX(t lk 26 jj) tulenev nõue, on sama number, nr XXX, ei oma mingit sisulist tähtsust, sest lepingu sisu, olenemata sellest, et käenduslepingutel on üks ja sama registreerimise number, on erinev ja kajastab käendaja tahet tagada nimelt vastavalt kapitalirendi lepingust nr XXX ja vastavalt kapitalirendi lepingust nr XXX tulenevaid nõudeid. Seega kostja vastuväited selles, et on sõlmitud kaks käenduslepingut ühe numbriga, sisulist tähendust ei oma.
22.VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
23.Kuna kohustuse täitmise eest vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada (VÕS § 145 lg 1), ja antud juhul poolte vahel sõlmitud käenduslepingud sellist tingimust ei sisalda, on hageja õigustatud esitama nõude solidaarvõlgniku, käendaja MK vastu.
24.Poolte vahel on vaidlus selles, et võlausaldaja ei esitanud nõuet kõnealuste kapitalirendilepingute erisättes märgitud Balti Metsamasina AS tagasiostugarantiid arvestades.
25.VÕS § 141 p 1 järgi on kõrvalkohustuseks eelkõige käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused, TsMS § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub kohtusse seaduses sätestatud korras oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, seega on võlausaldaja valik, millise viisi ta oma rikutud õiguste kaitseks valib. Hageja otsustas oma nõude esitada käendaja vastu ja see ei ole keelatud. Samuti nägi kapitalirendileping nr XXX ette liisinguvõtja vastutuse liisinglepingu ennetähtaegsel lõpetamisel liisingueseme võõrandamise liisinguandja poolt, nagu hageja õigesti märgib.
26.Liisinguvõtja POÜ (pankrotis) ei tasunud liisinglepingutega võetud kohustusi, jättes tasumata liisinglepingute alusel tasumisele kuuluvad maksed, millest tulenevalt teatas liisinguandja kapitalirendilepingute ülesütlemisest. Nimetatud asjaolu on tõendamist leidnud 15.01.2004.a. teatisega ülesütlemise kohta (t lk 59) ja selle üle ka vaidlus puudub. Et võlausaldaja on esitanud 13.06.2006.a. maksenõude käendaja MK vastu, nähtub toimiku materjalidest (t lk 78).
27.Pooled ei vaidle selle üle, et liisinguvõtja jättis oma lepingutest XXX ja XXX lepingujärgsed kohustused täitmata ning ta võlgneb hagejale vastavalt 38 944,59 kr ja 103 890,54 kr.
28.Pooled vaidlevad lepingust XXX (t lk 9 jj) tuleneva nõude, kokku summas 1 165 919,39 üle, ja nimelt metsalõiketraktori XXX müügihinna üle.
29.Kostja leiab, et metsalõiketraktor XXX, tehasetähisega XXX, mille ehitusaasta oli 1997, on müüdud ebamõistlikult madala hinnaga.
30.Asja materjalidest nähtuvalt vaidlusalune metsalõiketraktor anti liisinguvõtja poolt üle vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga 12.02.2004.a. (t lk 122). Akti kohaselt metsalõiketraktor oli sõidukorras kuid dokumentatsioon puudus.
31.Hindamisaktist nr 00141 16.02.2004.a. nähtub, et metsalõiketraktor XXX on liisingusse müüdud aastaarvuga 1997, kuid kinnitamata andmetel on tegu 1993.a. toodetud masinaga, mis vajab kapitaalremonti, mida näitab töötundide arv, samuti hüdropump ja sõidupump. Hindamisakti kohaselt on sõiduki väärtuseks 300 000 kr + 18%.
32.Müügilepingu nr XXX 32 033,90 kr (t lk 61)
20.04.2005.a. on metsalõiketraktor müüdud 177 966,10 kr + käibemaks
33.Lähtudes TsÜS § 65, loetakse eseme väärtuseks eelduslikult selle harilik väärtus, milleks on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind). Selge on, et lõpliku müügihinna kujunemise määrab ära turul olev nõudlus kauba järele. Hageja väidet, et kõnealuse metsalõiketraktori turuhind oli 177 966,10 kr + käibemaks 32 033,90 kr (t lk 61), kostja millegagi kummutanud ei ole. Tulenevalt tõendamiskoormise üldreeglist (TsMS § 230 lg 1) tuli kostjal oma vastuväidet, et nimetatud turuhind on ebamõistlikult madal, tõendada. Kostja tõendeid selle kohta, et kõnealuse metsalõiketraktori turuhind oli 2005.a. aprillikuus kõrgem, esitanud ei ole. Seega tuleb kostja sellekohaseid vastuväiteid lugeda paljasõnalisteks.
34.VÕS § 367 sätestab ülesütlemise tagajärjed. VÕS § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega, lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega, lg 3 tuleneb, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Liisingulepingute üldtingimuste p 5.17 kohaselt on rentnik kohustatud, juhul kui liisingfirma tuginedes lepingu XI osa punktidele lõpetab lepingu ennetähtaegselt ning võõrandab vara, hüvitama liisingfirmale vara võõrandamisest tekkinud kahjud (st vara võõrandamisest saadud summa ja vara jääkmaksumuse vahe) ja kulud (sh vara valduse üle võtmine, vara hoidmine, vara müügikõlbulikuks seadmine).
35.Eeltoodut arvestades, tuleb kohtul asuda seisukohale, et hind, millega metsalõiketraktor müüdi, oli antud ajahetkel selle turuväärtuseks ja seega tuleb metsalõiketraktori jääkväärtuse ja müügihinna vahe 1 009 112,12 kr kostjalt hageja kasuks välja mõista.
36.Lisaks sellele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kõnealuse liisinglepingu alusel liisinguvõtja poolt enne lepingu ülesütlemist tähtajaks tasumata rendimaksed summas 156 807,27 kr.
37.Eelneva alusel leiab kohus, et AS H hagi MK vastu 1 308 754,52 kr nõudes, kuulub rahuldamisele ning nimetatud summa tuleb kostjalt MKlt hageja kasuks välja mõista. V.G (pankrotis) vastu on hagi jäetud 22.06.2007.a. läbi vaatamata (t lk 134). Menetluskulu
38.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendus sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna hagi rahuldati, siis tuleb menetluskulud jätta kostja MK kanda.
Ene Tsefels Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.