2-07-5922/13 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest 20.11.2007.a. kohtu kantselei kaudu. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue Hagiavaldusest nähtub, et kostja H. L. on alates 02.02.1998.a. X asuva korteri xx omanik, mistõttu on ta ka ühistu liige ning kohustatud täitma seadustest ja ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi, aga ka ühistu üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsuseid. Kostja pole täitnud tema poolt enesele võetud kohustusi ja seisuga 01.11.2007.a. on kostja võlgnevus korteriühistu ees kokku 10690.05 krooni, mis koosneb tasumata maksetest summas 9494.- krooni ja viivisest summas 1196.05 krooni. Hageja tugineb AÕS § 75, KÜS § 4, 7 ja 13, VÕS § 76 ja 101 ja üldkoosoleku otsustel ja ühistu põhikirjal ja palub hagi rahuldada täies ulatuses. Hageja esindaja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista halduskulu ja kommunaalmaksete võlg ning viivis seisuga 01.11.2007.a. kogusummas 10690.05 krooni. Samuti palub hageja esindaja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja kohtuistungil tunnistas hagi täielikult ja andis vastavasisulise allkirja kohtuistungi protokolli. Korteris elab kostja tütar, kes pole sellises määras võlgnevusest kostjat teavitanud. Kostja teadis, et osaliselt on tasutud. Ta soovib, et tasumine saaks kohtu – ja kohtutäituri väliselt lahendatud. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus TsMS § 440 lg 1 kohaselt Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. I. Põhinõue Hageja poolt avaldatu ja esitatud materjalidega on tõendatud, et H. L. kuulub isikliku omandiõiguse alusel korter nr. 13 üldpinnaga 67,4 m2 X linnas asuvas elamus / tl. 9 /. Sellise elamu haldamiseks ja majandamiseks on asutatud 25.07.1996.a. korteriühistu X. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest. Seega eelpool toodu alusel reguleerivad käesolevas asjas pooltevahelisi õigussuhteid nii kaasomandi valdamist kui ka korteriomandi majandamist sätestavad õigusnormid, s.o. Asjaõigusseadus, Mittetulundusühingute seadus, Korteriühistuseadus ja Korteriomandiseadus. Kuna tegemist on kaasomandisse kuuluva elamuga, siis tulenevalt Asjaõigusseaduse § 75 lg.st 1 lasub kaasomanikul kohustus kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Sama põhimõtte sätestab ka Korteriomandiseaduse ( edaspidi KOS ) § 13 lg. 1, mille kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Asja materjalidega on tõendatud, et H. L. kuulub 248/10000 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, ning reaalosana korter 13 / tl. 9 /.

Mittetulundusühingute seaduse § 12 lg. 4 sätestab, et mittetulundusühingu liikmete varalised ja muud kohustused ühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga. Sama paragrahvi sama lõige näeb ette, et liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras. Korteriühistuseaduse ( edaspidi KÜS ) § 4 lg. 2 kohaselt määratletakse korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise kord kindlaks põhikirjaga. KÜS § 13 lg.-e 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg. 1 kohaselt on majandamiskuludeks korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. KÜS § 5 lg. 1 kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud ning teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. Seega on kostja H. L. KÜ X liige ja seetõttu on ta ka kohustatud täitma KÜ X põhikirja ja selle alusel valitud pädeva organi otsuseid. KÜ X põhikirja punkt 3.2 ja punkt 6 / tl. 5-7 / sätestavad korteriühistu liikme kohustused tasuda osa- ja sihtotstarbelisi makseid. Vastavalt KÜS § 7 lg.-le 4 majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Tsiviilasjas kogutud materjalidega on tõendatud, et kostja H. L. võlgnes seisuga 01.11.2007.a. korteriühistule X majanduskulu ja talle osutatud kommunaalteenuste eest summas 9494.- krooni ja viivise eest summas 1196.05 senti / tl. 41 /. VÕS § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. Vastavalt VÕS § 100, § 101 lg. 1 p. 1,3,6 ja § 108 lg. 1 võib võlausaldaja nõuda kahjude hüvitamist – raha maksmise kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud ja kahjude hüvitamist ning rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral ka viivist. Kuna kostja ei ole nõuetekohaselt täitnud oma maksekohustusi hageja ees ( on rikkunud kohustust ), on hagejal õigus nõuda kostjalt kahjude hüvitamist. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet, kostja on hagi õigeks võtnud ja kinnitanud seda protokollis oma allkirjaga ja hagi tuleb rahuldada ning kostjalt hageja kasuks seisuga 01.11.2007.a. võlgnevus kogusummas 10690.05 krooni välja mõista.