Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

lõpetamisele ja hagejale poole riigilõivu tagastamisele mõista hagejalt kostja kasuks välja kantud menetluskulud summas 4 200 krooni. 14.11.2007 esitas hageja vastuse määruskaebusele, milles teatas, et tal ei ole kaebusele vastuväiteid. Kohtu põhjendused TsMS § 663 lg 4 kohaselt kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab kohus määruskaebuse ise määrusega. TsMS § 168 lg 4 annab kostjale hagist loobumise korral võimaluse nõuda menetlust lõpetavas määruses oma menetluskulude väljamõistmist hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ei ole nimetatud põhjusel hagist loobunud. Tulenevalt TsMS § 429 lg-st 3 kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada, kuivõrd kohus ei ole enne menetluse lõpetamist andnud kostjale võimalust taotleda hagejalt menetluskulude väljamõistmist. Kohus ei pea vajalikuks menetluse lõpetamise määruse tühistamist ning leiab, et 09.10.2007 määrust on võimalik täiendada menetluskulude osas. Vastavalt TsMS § 8 lg-le 2 kohaldab kohus menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. TsMS § 177 lg-s 3 on sätestatud, et menetlusosaline võib nõuda kohtult menetluskulude kohta tehtud määruse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. TsMS § 448 lg 1 p 3 kohaselt asja otsustanud kohus võib menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui kohus ei ole lahendanud kohtukulude jaotamist. Kohus leiab, et nimetatud TsMS sätted võimaldavad koostoimes täiendada menetluse lõpetamise määrust menetluskulude kindlaksmääramise osas ning mõista kostja menetluskulud välja hagejalt täiendava määrusega. TsMS § 176 lg 1 kohaselt toimetas kohus määruskaebuse koos selles sisalduva menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega hagejale kätte. Hageja on teatanud, et tal ei ole määruskaebusele vastuväiteid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 306 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 15 000 krooni puhul 5 000 krooni. Kuivõrd hageja põhinõue moodustab 6 162,27 krooni, on käesoleva tsiviilasja hind TsMS § 133 lg 1 kohaselt 6 162,27 krooni. Seega on käesolevas asjas lepingulise esindaja kulude hagejalt sissenõudmise piirmääraks 5 000 krooni. Määruskaebusele lisatud arvetest nr 30 ja 35 ning maksekorraldusest nr 551 nähtub, et kostjale on osutatud õigusabi 4 000 krooni eest ja ta on määruskaebuse esitamise eest tasunud riigilõivu 200 krooni. Tulenevalt eeltoodust, leiab kohus, et kostja taotlus hagejalt õigusabikulude väljamõistmiseks summas 4 000 krooni on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista kostja õigusabikulud summas 4 000 krooni ja riigilõiv 200 krooni, kokku summas 4 200 krooni.

Mare Kõlvart Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.