Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

kulu on tingitud ehitustöödest, milles hageja ei osale ja hagejale ei ole kohustust tasuda selliste kulude eest. Koosolekul otsustati veel (p 5) kinnitada olemasolevad maja projektdokumentatsioonid ning esitada need ehitusloa taotlemiseks. Nendest projektidest tulenevalt nähtub, et tegemist oli rekonstrueerimisega ja hoone katusekorruse väljaehitamisega, kuid selleks oli vaja hageja nõusolekut. Hageja hääletas otsusele vastu. Hagejal puudus ülevaade päevakorra olevatest küsimistest, hagejale ei ole selgitatud enne koosolekut ülalmärgitud kulutuste kujunemisest ja alternatiivsetest variantidest, 2006.a. majanduskava ei ole lahti kirjutatud. 31.01.2006 vastuvõetud otsused p-d 3.3., 3.4, 3.5, 3.6 on õigusvastased, kuivõrd ei ole enne koosolekut, koosolekul ega pärast koosolekut motiveeritud ega näidatud arvestusliku näitaja tõstmise vajadust. Elamu ja selles olev ei eeldada toimingute tegemist, mis võeti vastu otsuse p 4, 5 ja 3.5. Hea usu ja mõistlikkuse printsiibist tulenevalt ei ole selline kommunaalteenuste (ekspluatatsiooni) hinna tõstmine, üldelektri, raamatupidamisteenuse, heakorrakulude arvetus ja tasu notari teenuste eest õige kui ei ole ei ole selge ja arusaadav ning puuduvad objektiivsed kriteeriumid, arvestus ning metoodika. Kuivõrd hageja oli otsuste vastu, ei ole õige väljastada nende otsuste alusel hagejale arveid tasumiseks. Põhikirja p 3.28 järgi peab liige tasuma ühekordseid erakorralisi makseid elamu mõtteliste osade säilitamise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute ronttööde katteks. Hageja ei pea kanda kulusid, mis ei ole hädavajalikud, kulud ei ole põhjendatud. Koosoleku otsus 5 on vastuolus ka sellega, et korteriomandite muutmine ei ole võimalik hageja nõusolekuta. Hageja vaidles kostja vastuväidetele vastu (lk194-198). Lisaks täpsustas hagi asjaolusid tulenevalt ehitusloast 17024 ja leidis, et sisuliselt pidi muutuma hageja mõttelise osa suurus, mis on tema omandi muutmine tema nõusolekuta ning seega rikuvad tehtavad muudatused ning sellega kaasnevad kulud tema õigusi ja maksekoormust. Hageja palub tühistada KÜ 31.01.2006 toimunud üldkoosolekul vastuvõetud järgmised otsused 1) otsus nr 3 millega kinnitati halduskulu arvestus 4 kr/m2, heakorra kulu 3 kr/m3, remondi reservfondi arvestus 50kr/m2 ning prügiveo kulu 3 kr/m2 kuu korteri üldpinna eest 2) otsus nr 4 millega kinnitati üldelekter summas 282,35 kr, maja välisfassaadi restaureerimise osalised tööd 380007 krooni, majale uute akende osaline tellimus summas 293702 krooni, majale erakorralised remonttööd 41300 krooni, akende osaline vahetus 44604 krooni, ühistu raamatupidamisteenuse eest tasumune 4000 kr, heakorrakulud 6858 krooni ja notaritasu 1271 krooni 3) otsus nr 5 millega kinnitati , Tallinn maja projektdokumentatsioon ning otsustati need esitada ehitusloa taotlemiseks. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja esitas kohtule järgmised tõendid: ühistu 31.01.2006 ja 17.08.2005 koosoleku protokollid, Brem Kinnisvarahoolduse arved, kostja arved, maksekorraldused, maja akende foto 2005.a hilissuvest, Tallinna Linnaplaneerimisameti projekteerimistingimused 23.09.2005, kütte projekt, ventilatsiooniprojekt, nõrkvoolupaigaldusprojekt, veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrkude põhiprojekt, hageja kiri 27.1.2006 ühistule, majanduskava projekt 15.01.2006, järelpärimine 12.09.2005, vastuväited 16.08.2005 ja 06.09.2005, kostja vastus 19.10.05 kostja pakkumine, hageja vastus pakkumisele, K AS vastus hagejale

28.03.2005, hagiavalduse ärakiri, hageja palve 10.01.2006, 28.02.2006, palve koosoleku 02.03.06 protokolli saamiseks, vastus hagiavaldusele 14.12.2005, kohtuotsus 29.03.05 205-20173/29, ühistu põhikiri, projektdokumentatsioon, kinnistusraamatu väljavõte, ehitusregistri väljavõte, kaebus halduskohtule, ehitusluba 17024, ehitusloa taotlus, korterite tehnilised andmed. Kostja vastuväited Hagi ei tunnista (lk 105, 128-137) Ühistu on koosolekul pädev vastu võtma otsuseid majandamisküsimustes ja selle suuruses. Majandamiskulud on konkreetse suurusega, reaalselt tehtud ja planeeritud rahalised väljaminekud ja nende määramisel on selged alused. Elamu majandamine on kulukas ja ühistu kohustuseks on elamu korrashoid, remonttööd sõltuvad nende turuhinnast Kohatu on viide varasemale majahaldajale tasutud kulude suurusest ja nende väiksusest, kuivõrd maja hooldamist sisuliselt ei toimunud, mistõttu remondifond on suured. Märgitud haldaja teenuste kvaliteet ja sisu ei vasta tegelikele vajadustele, sh kogus eelmine haldaja 11 aasta jooksul remondifondi ca 37000 krooni, millise suuruse juures ei ole hetkel võimalik arvestatavaid töid teha, sj tuleb arvestada elamu asukohta, mis asub piirkonnas kus kultuuripärandi säilitamiseks on töödele kehtestatud kõrgendatud nõudmised. Arvestada tuleb kulude juures ka hinnatõusu ning 6 korteriga elamut majandava ühistu kulud ei ole võrreldavad terveid kvartaleid haldava ettevõtja kuludega. Ühistu koosoleku otsuse p 3 viidatud kulumäärad vastavad turutingimustele ning teenuste osutajate poolt pakutavatele hindadele. Hagejale on selgitatud õigust tutvuda dokumentidega. Otsus on seaduslik. Kostja ei ole lasknud protokollida oma vastuväidet ja seega ei saa ta otsust vaidlustada. Koosolekul ei selgitanud hageja, kuidas oleks parem vaidlusaluseid küsimusi reguleerida. Kohus ei saa määrata majandamiskulude suurust. Majanduskulude kandmise projektis on iga kuluartikkel eraldi välja toodud ja selle alusel on määratletud ühistu liikme osa kulude kandmisel, mistõttu on alusetud hageja väited nende põhjendamatust suurusest. Otsuses nr 3 on toodud kulumäärade arvestamise metoodika: teenuse maksumuse summa korteri üldpinna ruutmeetri kohta ning koosolekul selgitati arvestuse aluseid. Ei ole õige, et maja säilitamiseks pole vaja toiminguid, nimetatu nähtub ühistu koosoleku 10.07.05 toimunud koosoleku otsusest nr 1. Tööde tegemiseks on vajalik igal juhul remondifondi raha kogumine. Renoveerimistööd on vajalikud, seda kinnitab 10.07.03 koosoleku otsus, millest nähtub elamu tehniline seisud, sj on kahjustatud katus, II korruse laed, kandvad seinad vajavad tugesid, keldrisse jookseb reovesi, torud on roostes, osades korterites puuduvad kütte süsteemid, esinevad soojakaod, maja aknad ja välisfassaad vajab remonti. Renoveerimistööd olid vajalikud, tööd on tehtud, lisaks loeti maja kõige paremini korrastatud majaks. Ei ole õige, et remondi reservfondi suuruse määramine saab toimuda vaid kõigi omanike kokkuleppel. Reservfondi tuleb eristada planeeritavatest renoveerimistöödest, mille käigus vahetati katuse konstruktsioonid, restaureeriti fassaad, vahetati aknad, asendati elektri-, vee- ja kanalisatsiooni -, küttesüsteem. Maja tehniline olukord oli halvem, mis tingis ootamatuid ja edasilükkamatuid töid: tuli teha täiendav toestus maja 1. korruse põranda läbivajumise vältimiseks (korteris 2A), toestada kandvaid seinu, vahetada mädanenud palke, taastada lagunenud korstnaid, asendada korruste vahelaetalasid, milleks kulus ca 335000 krooni reservfondist ja hageja ei ole tõendanud, et tegemist oleks ülepaisutatud kuludega. BREM Kinnisvarahooldus kulutas tema poolt hooldatud aja jooksul remondiks vaid 8500 krooni ja selles ulatuses remonditi 1997.a. piirdeaeda. Hageja oli nõus elamu renoveerimisega koosolekul 10.07.05. Kostjal oli kavatsus esialgselt korterid ehitada pööningule, kuid see jäi hageja vastuseisu tõttu ära ja ehitusluba ei ole ja ümberehitust ei ole tehtud. Korterelamu remont ja kommunaalteenuste

osutamise tagamine on kaasomandi eseme tavapärase valdamise ja kasutamise küsimus ja see jään tavapärase valitsemise piiresse. Ühistes huvides oli elamu avariiohu kõrvaldamine, elamu korrastamine ja majandamine. Ka otsusele nr 4 ei esitanud hageja vastuväidet ning seega ei saa ta otsust vaidlustada. Lisaks on otsus seaduslik. Ei ole aru saada, miks ei peaks maksma üldarvesti järgi elektrit, tasuma raamatupidamise eest, heakorrastuse kulude eest, kuivõrd teenuse lõpptarbijateks on omanikud. Hageja ei ole väitnud, et neid teenuseid pole osutatud ning hageja ei ole tõendanud, et 400 m2 maja üldpinna 5 kuu eest elektrikul summas 282 ei vasta tegelikule kulule. Otsus nr 5 käsitleb kogu maja renoveerimist, ehitusluba ja ehitusprojekti. Elamu rekonstrueerimine ja remontimine on kooskõlas ühistu eesmärgiga ega kahjusta hageja huve ja jääb tavapärase majandamise piiresse, mida saab otsustada kaasomanike enamus. Täiendavates vastuväidetes märkis, et koosoleku toimumise ajal oli 3 liiget: 2 äriühingut ja hageja väited äriühingute huvide eelistamisest ei ole õiged. Hageja korterit ei ole ümber ehitatud, tema omandit ei ole muudetud, vähendatud, viidatud ehitusluba ei võimalda korterite ehitamist pööningukorrusele, seda pole tehtud. Halduskohtu otsusega on tõendatud, et ehitusload olid õiguspärased. Viited kinnistusraamatu kannete tegemisele/muutmisele on asjakohatud. Hageja väited ehitusloa seaduslikkuse üle on asjakohatud, nendele küsimustele hinnangu andmine on halduskohtu pädevuses. Menetluskulud palub jätta hageja kanda Kostja esitas kohtule järgmised tõendid: elamu ühistule üleandmise-vastuvõtu akt 01.09.2005, 10.07.2005 üldkoosoleku protokoll, fotod majast (lk 142-163) enne remonti, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti välisviimistluspass 2005 koos fotodega ja lahendustega, väljavõte „Äripäevast” 27.03.200, fotod majast pärast remonti (lk 177-180), otsus haldusasjas nr 3-06-1156, AS K kiri 30.06.2007, akt XXX, Põhja ringkonnaprokuratuuri vastus kostjale 07.06.2007, koosoleku helisalvestus. Kohtu põhjendused Vaidlust ei ole selles, et 31.01.2006 toimus KÜ järgmised otsused:

liikmete üldkoosolek, kus võeti vastu

Vaidlust ei ole selles et S. L on KÜ ühistu liige ning et ta osales 31.01.2006 toimunud ühistu koosolekul ja hääletas sellel koosolekul vaidluse objektiks olevatele koosoleku otsuste vastu. Vaidlus puudus selles, et koosolekul olid esindatud kõik ühistu liikmed ning kvoorum oli otsuste vastuvõtmiseks olemas. Õige ei ole et hagejale ei olnud teada päevakord või 2006.a. majanduskava projekt, sest selle teadmist kinnitavad hageja enda poolt kohtule esitatud ja ühistu juhatusele saadetud 27.01.2006 avaldus „vastuväited ja palved” (tlk 52), milles hageja ei nõustu koosolekul arutusele tulevate küsimustega, sh vaidlusaluse projektdokumentatsiooni, 2006.a. majandustegevuse aastakava ja majandustegevusega seotud kulude jagunemise ja tasumise osas. Päevakord kinnitati koosolekul, mida kinnitab ka vastav koosoleku protokoll ja kohtus ärakuulatud helisalvestis. Kuivõrd nende asjaolude üle puudub vaidlus, aga et leidmist tõendamist, et hagejale oli teada koosoleku päevakord, on eelnimetatud asjaolud leidnud seega kinnitust Kooskõlas KÜS § 1 lg 2 kohaldatakse korteriühistu seaduses reguleerimata küsimustes mittetulundusühingute seadust. KÜS § 13 lg 3 tulenevalt on korterühistu liikmel õigus üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul arvates otsuse teadasaamise päevast. Seega saab ühistu liikme nõue olla suunatud otsuste tühistamisele. Vastavalt MTÜS § 21 lg 1 järgi võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid ning lg 3 järgi kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed. MTÜS § 20 lg 5 järgi peab juhatus ette teatama üldkoosoleku kokkukutsumisest vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. KÜ põhikirja p 6.4 sätestab, et üldkoosoleku kokkukutsumisest informeeritakse liikmeid vähemalt 7 päeva ette. Teates üldkoosoleku toimumise kohta peab olema näidatud koosoleku päevakord. Samas seaduse § 21 lg 4 järgi on üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. MTÜS § 24.1 lg 1 alusel on otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Kuivõrd tõendatud on, et hagejale oli teada koosoleku päevakord enne koosoleku toimumist, et päevakord oli ka vaidlusalustes küsimustes kinnitatud ning otsuste vastuvõtmiseks olid kohal kõik liikmed, ei tõusetu küsimust nende otsuste vastuvõtmisel protseduuri reeglite rikkumisest ja sellest tingituna nende otsuste tühisusest MTÜS § 24.1 lg 1 järgi. Kostja väitis, et hagejal puudub otsuste vaidlustamise õigus vastavalt MTÜS § 24 lg 3, kuivõrd ta osales koosolekul, aga ei lasknud protokollida oma vastuväidet otsustele. Helisalvestuse ning protokolli kohaselt ei lasknud hageja oma vastuväiteid otsuste nr 3, 4 ja 5 osas protokollida, kuid kohtu arvates ei ole vaidluses kohaldatav MTÜS § 24 lg 3 kui vaidlustamist kitsendav säte. Nimelt kohaldatakse KÜS § 1 lg 2 järgi mittetulundusühingute seadust vaid korteriühistu seaduses reguleerimata küsimustes. KÜS § 13 lg 3 tulenevalt on korterühistu liikmel õigus üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole ja seega on korteriühistu seaduses reguleeritud üldkoosoleku vaidlustamise kord ning seetõttu ei saa kohaldada KÜS § 1 lg 2 tulenevalt vaidlustamise korrale lisaks MTÜS § 24 lg 3 tulenevat kitsendust. Nimelt on KÜS § 13 lg 3 ühistu liikmele igal juhul antud õigus vaidlustada ühistu üldkoosoleku otsust, kui see on ebaseaduslik. Eeltoodu tõttu ei nõustu kohus kostja vastuväitega sellest, et hagejal puudub

kostja otsuste vaidlustamise õigus seetõttu, et vastuväiteid ei ole hageja lasknud protokollida. Koosoleku ajal kehtinud KÜS § 15 lg 1 p 1 ja 2 järgi koostab ühistu juhatus ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid ja korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel. Sama seaduse § 13 lg 4 järgi on ühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ja majandamiskulude kandmise kohta kohustuslikud kõigile ühistu liikmetele. Majandamiskulud sätestab sama seaduse § 15.1 järgmiselt: lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti ning lg 2 järgi loetakse eluruumi hoolduseks töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Kohtule esitatud koosoleku protokollist 31.01.2006 ja seda p –dest 3.3.-3.6 ilmneb otseselt, kuidas arvestatakse vastavaid halduskulusid, remondi reservfondi, prügiveo kulusid ja seda vastavalt igas kuus ühe ruutmeetri kohta korteri üldpinna eest (halduskulu vastavalt 4kr/m2, heakorra kulu 3 kr/m2, remondi reservfondi 50 kr/m2, prügiveo eest 3kr/m2 igas kuus korteri üldpinna eest) ja seega vastavad vaidlusalused otsuse p 3.3- 3.6 KÜS § 15.1. lg 1 ja 2 sätestatule ega ole seega vastuolus seadusega, mistõttu ei nõustu kohus hageja väidetega nende arvestuse arusaamatusest ja põhjendamatusest. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et turusituatsioonist tulenevalt on tingitud ka teenuste kõrgenevad hinnad, mis tingivad ka vastavalt halduskulude, heakorra kulude, prügiveo kulud ja remondihindade tõusu. Seda, et elamu vajas remonti ja renoveerimist, kinnitab ka kostja poolt kohtule esitatud 10.07.05 toimunud koosoleku protokoll, millest ilmneb, et sellel koosolekul aruteldi maja tehnilise seisukorra ja remondifondi raha kogumine vajaduse üle. Protokollist nähtub, et elamu tehniline olukord oli selline, kus oli kahjustatud katus, II korruse laed, kandvad seinad vajasid tugesid, keldrisse jooksis reovesi, torud olid roostes, küttesüsteemid osades korterites puudusid, esinevad soojakaod, maja aknad ja välisfassaad ise vajas remonti. Viimase kinnituseks esitas kostja ka fotod maja remondieelsest seisundist, mis kinnitas 10.07.2005 koosolekul räägitut ning lisaks Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti poolt koostatud hoone välisviimistluspassi, mis kinnitab mainitud elamu kujundusnõude erilist keerukust (aste 5) ja vajalikest töödest, sh nõuded puitpitsi säilitamiseks, ukse vahetuseks puitukse vastu, varikatuse taastamiseks, puitpindade taastamiseks, algupärase profiili säilitamiseks, katuse korrastamiseks teatud materjalidega fassaadi renoveerimiseks erimaterjalide kasutamiseks, sh värvimistehnika valimiseks, akende vahetamiseks. Nimetatud tõenditega on kostja tõendanud nii otsuse p-des 3.3-3.6 märgitud teenuste hinna tõusu, remondifondi makstava osa tõusu põhjendatust kui ka otsuse p-ga 4 kinnitatud kostja 2005.a kulupõhiste kommunaalteenuste ja teostatud kulutuste tasumise korra põhjendatust aga ka selle põhjendatust, et kulude kohta tuleb esitada korteriomanikele arved vastavalt mõtteliste osade suurusele ja seda nii maja välisfassaadi restaureerimise osalisteks töödeks vastavalt 380007 krooni, majale uute akende osaliseks tellimiseks 293702 krooni, erakorralisteks remonttöödeks 41300 krooni, maja teiste akende osaliseks vahetamiseks 44604 krooni. Märgitud otsuse nr 4 kajastab ka vajadust kinnitada 2005.a. kuludena ja esitada vastavalt arved üldelektri eest summas 282,35 krooni, raamatupidamisteenuse eest 4000 krooni, heakorrakulude eest 6858 krooni, notaritasu eest 1271 krooni. Nimetud

kulud on hinnatavad KÜS § 15.1 lg 1 tähenduses majandamiskuludena. Hageja väited sellest, et varasem hooldaja osutas teenust odavamalt, mille kinnituseks esitas hageja kohtule vastavad BREM Kinnisvarahoolduse arved, ent hageja ei ole tõendanud, et nimetatud kuludega oleks võimalik maja 2005.a hooldada, renoveerida, remontida ja saada ka vastavaid teenuseid. Kostja tõendas maja vastuvõtuaktiga 01.09.2005, et 01.07.9431.08.05 laekus remondiks 37767,97 krooni, kulutati 8505,00 krooni. Kõrvutades märgitud tulemit esitatud maja olukorda kajastavate fotodega ning 10.07.05 üldkoosolekul arutatuga (protokollis), on ilmne, et nimetatud tulemiga ei ole võimalik elamut renoveerida, hooldada jmt. mis on aga otsene KÜS § 2 lg 1 tulenev ühistu kohustus ja eesmärk: korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine. Hageja väited, et elektrikulude kandmisel ei pea tema osalema, kuna tema ei ole neid kasutanud, on paljasõnalised, sest on ilmne, et renoveerimistööde käigus tekkivad üldised elektrikulud, mis on seostatavad majanduskuludega ning otseselt hooldusega ning mida tuleb ka korteriomanikul kanda. Kuivõrd kostja on tõendanud eelmärgitud otsuste p 3.3.-3.6 ja p 4 põhjendatust ja vastavust KÜS § 15.1 lg 1 ja 2 sätestatule, on alusetud hageja väited nende vastuolust heade kommetega ja seega ka seadusega ning hageja nõue märgitud otsuste p-de 3.3- 3.6 ja p 4 tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Mis puutub hageja väitesse 2006.a. majanduskava ebaselgusesse (lk 5), siis nimetatud väited ei oma vaidluses kaalu, kuivõrd selles küsimuses ei ole otsust vastu võetud nagu nähtub koosoleku protokolli p-st 6 (lk 17). 31.01.2006 ühistu üldkoosoleku otsuse p 5 kohaselt otsustati kinnitada maja projektdokumentatsioonid ning esitada need ehitusloa taotlemiseks. Protokollist nähtub (lk 16), et arutleti remondi ja perspektiivse katusekorruse väljaehitamise projektdokumentatsiooni seletuskirja ja teostusjooniste üle (p 5a) ning lisaks elektri, nõrkvoolu paigalduse, ventilatsiooni-, veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrkude, kütteprojekti seletuskirja ja teostusjooniste üle (p 5 b-e). Hageja poolt esitatud vastavatest projektdokumentatsioonidest (lk 38-49, 93-96 /kilede vahel/) nähtuvalt puudutavad need elamus tehtavaid lahendusi arvestades pööningukorrusele juurdeehitatavaid kortereid. Kohus nõustub hageja väitega, et otsuse p 5 puudutab sisuliselt korteriomandite omanike huve, kuivõrd tegemist on dokumentatsiooniga, mis seostutavad omandiosa muutmisega. KOS § 8.1 lg 2 sätestab korteriomanike õiguse korteriomandi koosseisu kuuluvast kaasomandist osa eraldamist, tahteavalduse saamist ning selle eelduseks olevaid asjaolusid, lg 4 järgi võib tahtevalduse nõusoleku andmise seada sõltuvusse ehitusloa olemasolust. Seega tuleneb KOS § 8.1 mõttest, et korteriomandi kaasomandi muutmisega seonduvaid asjaolusid saavad otsustada üksnes korteriomandi omanikud ning see kuulub üksnes nende pädevusse. KÜS § 2 lg 1 tulenevast korteriühistu eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Iseenesest ei ole vale, kui omanikud volitavad või annavad käsundi ühistule teatud asju ajada, ent nimetatu ei tähenda, et omanike pädevus oleks üle antud ühistu pädevusse, st oleks antud ühistule õigus omanike asju ajada ühistu enda mitte omanike nimel ehk teisisõnu ei ole korteriomandi kaasomandi osa muutmisega seonduvad küsimused KÜS § 2 lg 1 ja KOS § 8.1 tulenevalt ühistu pädevuses otsustada. Eeltoodu alusel leiab kohus, et ka otsuse p 5 osas ei saanud ühistu otsustada oma koosolekul , Tallinn katusekorruse väljaehitamise projektdokumentatsioonidega seonduvaid küsimusi – neid kinnitada ja esitada neid ehitusloa taotlemiseks, kuivõrd nimetatud otsuse motiividest ei nähtu, et ühistule oleks antud volitus omanike nimel märgitud otsuse p 5 dokumentatsiooniga seonduvate asjade ajamiseks. TsÜS § 31 lg 3 järgi nähakse eraõigusliku juriidilise organi pädevus ette seadusega, põhikirjaga, ühingulepinguga. TsÜS § 38 lg 1 ning KÜS § 13 lg 3 alusel on ühistu liige õigustatud nõudma juriidilise organi seaduse või põhikirjaga vastuoluolus oleva /ebaseadusliku otsuse

tühistamist ning kuivõrd korteriühistu pädevusse ei ole antud nende küsimuste otsustamine, mis kuuluvad korteriomanikke ainupädevusse (antud juhul kaasomandi osa muutmisega seonduvad küsimused), siis on tegemist ühistu organi ebaseadusliku otsusega. Õige on iseenesest kostja väide, et ühistu otsuse p-ga 5 ei ole tegelikult otsustatud mingeid muudatusi korteriomandite ja selle osade suuruse osas, kuna hageja ei ole andnud selleks nõusolekut ja et reaalselt ei ole seda ka tehtud, kuid sellest hoolimata ei ole ka omandi osas muudatusi ja kavandeid puudutavate projektdokumentatsiooni üle otsustamine seadusega antud ühistu pädevusse, mistõttu on otsus ebaseaduslik ja tuleb tühistada. Hagi kuulub seetõttu osaliselt rahuldamisele. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele ülaltoodud asjaoludel ja hinnatud tõendite alusel, ei pea kohus andma hinnangut poolte poolt esitatud muudele ja otsuse sissejuhatavas osas nimetatud tõenditele (teised kohtulahendid, kaebused, hagiavaldused, ehitusload, ehituseregistri andmestik, vastused, poolte kirjavahetus jmt kirjavahetus, postikviitungid jt) ja nendele väidetele, mille kinnituseks need tõendid on esitatud (väited kinnistusraamatu kannete muutmisest, ehituslubade kehtetuses, 17.08.05 koosoleku otsusest jmt). Menetluskulude jaotus TsMS § 163 alusel kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi kuulus rahuldamisele 33 %ulatuses, seega jäävad hageja menetluskulud 33% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 67 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.