Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

otsuse

täitmise

viisi

ja

korra

Tsiviilasi nr 2-17-100942

makseteatisele. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb AXX JXXil tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohus annab loa edasikaebamiseks. Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (lühend TsMS) § 405 lg 1 p-le 9 kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Telia Eesti AS (avaldaja) esitas 18. jaanuaril 2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse AXX JXXilt (võlgnik) 1 019,22 euro saamiseks. Pärnu Maakohus 23. veebruari 2017 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude võlgniku vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest võlgnik esitas avaldaja nõudele vastuväite. Telia Eesti AS (hageja) esitas 8. märtsil 2017 Viru Maakohtule AXX JXXi (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja järelmaksu võlgnevus 969,96 eurot, võla sissenõudmise kulu 35 eurot ja viivist 14,26 eurot, kokku 1 019,22 eurot. 2(8)

Tsiviilasi nr 2-17-100942

Kuna haginõue on varaline ja lähtudes TsMS §-dest 123, 124 lg-st 1, 133 ja 367 hagihind on 1 019,22 eurot, teeb kohus vastavalt TsMS §-dele 405 ja 444 otsust kirjeldava osata, põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Hageja nõue tuleneb hageja ja AS Antista vahel 27. aprillil 2016 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr 1081015, mille alusel ostis kostja müüjalt kaupu maksumusega 495,88 eurot ning hageja ja Klick Eesti AS vahel 16. aprillil 2016 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr 1075404, mille alusel ostis kostja müüjalt kaupu maksumusega 487,87 eurot. Kostja jäi hagejale võlgu 07201603750724; 08201604313551; 09201604879682; 10201605450111; 10201605552585 (jääkväärtus); 10201605552586 (jääkväärtus); 05201602714522 (jääkväärtus);11201606025521 arvete järgi. Hageja ütles kõik järelmaksu müügilepingud üles makseviivituse tõttu 31. oktoobril 2016. Kostja tunnistas hagi osaliselt, ta tunnistas tema vastu suunatud nõuet, kuid vaidles vastu nõude suurusele. Kostja leiab, et hageja rikkus jämedalt krediidiasutustele seadustega pandud vastutustundlikkuse kohustust. Kui hageja oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, oleks ta selgeks teinud, et kostja sissetulek koosneb töövõimetuspensionist 254,98 eurot, millele lisandub sotsiaaltoetus 23,01 eurot. Seega saab kostja ühes kuus 277,99 eurot. On üldteada, et ühe täiskasvanud inimese ülalpidamiseks kulub keskmiselt ca 300 euro kuus. Tõsi küll, kostja oli kaks-kolm kuud töötanud majapidajana ja saanud töötasuks 200 eurot kuus, kuid kahjuks lõpetati temaga tema tervisliku seisundi pärast tööleping. Kostjale on määratud töövõimekaotus 80%, puude raskust ei tea. Kostja palub lugeda tema võlgnevuseks Telia Eesti AS-i ees 983,75 eurot ilma kõrvalnõudeta ning TsMS § 445 lg 1 alusel määrata, et AXX JXX tasub Telia Eesti AS-le võla 983,75 eurot, tasudes igakuiselt mitte rohkem kui 20 eurot alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Hageja ei nõustu kostja väidetega selles osas, et hageja ei täitnud vastutustundliku laenamise nõudeid. Hageja tegutseb krediidiandjana tarbijakrediidi tooteid pakkudes, omab krediidiandja tegevusluba ning on Finantsinspektsiooni järelevalve all. Hageja on kehtestanud sisemise reeglistiku (sh tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks) seadusest tulenevate nõuete täitmiseks. Kostja on deklareerinud mõlemas avalduses end palgatöötajana ning palga suuruseks (keskmine netosissetulek(kätte), mille ta ühes kuus saab on ajavahemikus 501 kuni 800 eurot. Kehtivate kohustustena on kostja märkinud järelmaksud 75 eurot kuus (avaldusel 27.04.2016) ning 48 eurot kuus (avaldusel 16.04.2016.a.). Kostja ei ole lisanud oma väiteid kinnitavat tõendit, kuid kui uskuda, et kostja igakuine sissetulek on tõesti sellises suuruses nagu ta väidab, siis järelikult kostja ise on rikkunud hea usu põhimõtet, avaldades hagejale ebaõigeid andmeid järelmaksu lepingute sõlmimise eelselt. Hageja loobus viivise nõudest summas 14,26 eurot ning hageja 3(8)

Tsiviilasi nr 2-17-100942

täpsustanud haginõuet alljärgnevalt: välja mõista kostjalt hageja kasuks järelmaksu võlgnevus 969,96 eurot ning seadusega määratud võla sissenõudmise kulu 35 eurot. Kokku nõude suurus: 1 004, 96 eurot. Hageja ei nõustu kostja pakkumisega, et kostja tasub võlgnetavast summast 983,75 eurot ilma kõrvalkuludeta ning et kohus määraks tasumise korra igakuise tasuna 20 eurot kuus. Kostjal tuleb tasuda samuti riigilõiv. Hageja on nõus kui igakuine võla tasumise suurus oleks 50 eurot kuus. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (lühend TsMS) § 405 lg 1 p-le 9 kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Telia Eesti AS (avaldaja) esitas 18. jaanuaril 2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse AXX JXXilt (võlgnik) 1 019,22 euro saamiseks. Pärnu Maakohus 23. veebruari 2017 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude võlgniku vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest võlgnik esitas nõudele vastuväite. Viru Maakohus 28. veebruari 2017 määrusega kohustas avaldajat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Telia Eesti AS (hageja) esitas 8. märtsil 2017 Viru Maakohtule AXX JXXi (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja järelmaksu võlgnevus summas 969,96 eurot, seadusega määratud võla sissenõudmise kulu 35 eurot, viivist 14,26 eurot, kokku 1 019,22 eurot ja menetluskulud, riigilõiv, 200 eurot. Kuna haginõue on varaline ja lähtudes TsMS §-dest 123, 124 lg-st 1, 133 ja 367 hagihind on 1 599,59 eurot, teeb kohus vastavalt TsMS §-dele 405 ja 444 otsust kirjeldava osata, põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Menetluse osaline lõpetamine Hageja on hagist osaliselt loobunud, nimelt viivise nõudest summas 14,26 eurot. Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kostja ei väljendanud seisukoha hagist osalise loobumise kohta.

4(8)

Tsiviilasi nr 2-17-100942

Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist osaliselt loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse viivise summas 14,26 eurot nõude osas. Kohus selgitab pooltele, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Samuti kohus selgitab hagejale, et hagist osalise loobumise korral on hagejal TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi õigus saada tasutud riigilõiv osaliselt tagasi. Kohtu seisukoht ülejäänud nõuete osas Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Hageja nõue tuleneb võlasuhetest, mis on tekkinud hageja ja AS Antista vahel sõlmitud 27.04.2016 järelmaksu müügilepingust nr 1081015, mille alusel ostis kostja müüjalt kaupu maksumusega 495,88 eurot ning hageja ja Klick Eesti AS vahel sõlmitud 16.04.2016 järelmaksu müügilepingust nr 1075404, mille alusel ostis kostja müüjalt kaupu maksumusega 487,87 eurot. Kostja ostjana on kinnitanud, et on teadlik Müüja ja Telia Eesti AS vahel sõlmitud faktooringulepingust, mille tingimustest tulenevalt on faktooril õigus lepingust tulenevaid nõudeid sisse nõuda ja makseid vastu võtta kuna müüja on loovutanud lepingust tulenevad nõuded ostja suhtes faktoorile ning kohustus tasuma lepingust tulenevad maksed Telia Eesti AS vastavalt Telia poolt esitatud arvetele. Kuna kostja jäi hagejale võlgu arvete 07201603750724; 08201604313551; 09201604879682; 10201605450111: 10201605552585 (jääkväärtus); 10201605552586 (jääkväärtus); 05201602714522 (jääkväärtus);11201606025521 järgi, hageja ütles kõik järelmaksu müügilepingud üles makseviivituse tõttu 31. oktoobril 2016. Kostja tunnistas hagi osaliselt, nimelt 983,75 EUR ilma kõrvalnõudeta. Kostja ei täpsustanud millised kõrvalnõuded ta silmas peab, kuid aritmeetiliselt põhivõla ja viivise summa on ligilähedane summale, millega kostja nõustus (969,96+14,26=984,22), millest kohus teeb järelduse, et kostja ei ole nõus võla sissenõudmise kuluga 35 eurot. Kuna viivise summas 14,25 eurot nõudmise osas on menetlus lõpetatud seoses hagist osaliselt loobumisega, loeb kohus hagi põhivõlgnevuse summas 969,96 eurot kostja poolt omaksvõetuks, kuna põhinõude suuruse üle puudub vaidlus ning mis kohus loeb TsMS § 231 lg-st 2 ja lg-st 4 lähtudes tuvastatuks. Kohus leiab, et hageja nõue põhivõlgnevuse väljamõistmise osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel. Kohus rahuldab hagi põhivõla summas 969,96 eurot nõude osas.

5(8)

Tsiviilasi nr 2-17-100942

Kohtu seisukoht võla sissenõudmise kulu kohta Kostja ei ole nõus võla sissenõudmise kuluga summas 35 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Kohtule esitatud tõendite alusel on kohus tuvastanud, et hageja on saatnud kostjale lepingu kehtivuse ajal võla meeldetuletuskirjad: 31.07.2016 koos arvega 08201604313551 (toimiku lk 24 ja 24 pöördel), 31.08.2016 koos arvega 09201604879682 (toimiku lk 25 ja 25 pöördel), millised hageja käsitleb VÕS §1132 lg 1 tulenevalt tasuta meeldetuletusena. 30.09.2016 koos arvega 10201605450111 saadetud kostjale võlateatise eest (toimiku lk 26 ja 26 pöördel) hageja nõuab kostjalt 5 eurot. Kohus leiab, et lepingu kehtivusajal võla sissenõudmiskulu summas 5 eurot on põhjendatud ja vastab VÕS § 1132 lg-s 1 sätestatud nõuetele. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatis, andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagiavalduses esitas hageja nõue kostja vastu sissenõudmiskuludeta).

summas

984,22 eurot (ilma võla

Vastavalt esitatud tõenditele hageja saatis kostjale võlanõue meeldetuletuskiri 31.10.2016 koos arvega 11201606025521, mille eest hageja nõuab kostjalt 20 eurot (toimiku lk 27 ja 27 pöördel). 30.11.2016 saatis hageja kostjale võlanõue (teavitus maksehäireregistris avaldamisega), mille eest hageja nõuab kostjalt 5 eurot (toimiku lk 29) ja 05.01.2017 võlanõue (kohtuliku menetluse alustamise hoiatus), mille eest hageja nõuab kostjalt 5 eurot (toimiku lk 30). Seega pärast lepingu lõppemist on võla sissenõudmiskulu 30 eurot, mis on põhjendatud ja vastab VÕS § 1132 lg 2 p-s 1 sätestatud nõuetele. Kohus leiab, et võla sissenõudmiskulu kokku 35 eurot (5+20+5+5) on põhjendatud ja kohus rahuldab hagi ka selles osas. Kohtu seisukoht hageja poolt vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise kohta Kostja on leidnud, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet sellega, et ei uurinud piisavalt kostja võimekust laenu tagasi maksta ning tema sissetulekuid. Kohus leiab, et kostja vastuväide ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust, kuna kostja poolt viidatud rikkumine iseenesest ei anna alust keelduda laenulepingu täitmisest. Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-136-12 (punktis 25) ja nr 3-2-1-169-13 (punktis 22) selgitanud, et sellise rikkumise puhul võib laenusaajal olla alust nõuda kohustuse rikkumisega temale tekitatud kahju hüvitamist laenuandjalt VÕS § 14 ja § 115 lõike 1 alusel, kuid selleks 6(8)

Tsiviilasi nr 2-17-100942

tuleb laenusaajal esitada vastav (vastu)nõue laenuandja vastu. Käesolevas asjas kostja sellist nõuet ei esitanud. Kohtu seisukoht kostja taotluse kohta otsuse täitmise viisi ja korra määramise kohta Kostja esitas taotluse määrata TsMS § 445 lõike 1 alusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra. Taotluse põhjenduste kohaselt kostjal piisava sissetuleku puudumise ja töövõimekaotuse tõttu, ei ole ta võimeline tasuma kogu väljamõistetavat summat korraga. Kostja palub määrata tasumine osade kaupa 20 eurot kuus. Hageja nõustub osamaksetega eeldusel, et igakuise osamakse suurus on 50 eurot. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus leiab, et kostja taotluse rahuldamiseks ei ole alust. Kohus leiab, et ta ei saa määrata teisele poolele väljamõistetud hüvitise tasumist osamaksete kaupa TsMS § 445 lg 1 alusel kostja poolt nimetatud summas, kui hageja selle suurusega ei nõustu, ning et kostjal on võimalik hagejale tasuda pakutud suuruses osamaksetega üksnes sellise pooltevahelise kokkuleppe alusel. Eeltoodud põhjusel ei käsitle kohus kostja väiteid seoses tema majandusliku seisundiga ning ei arvesta selle põhistamiseks lisatud tõenditega, kuna nendel pole taotluse lahendamisel tähtsust.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg-te 1-4 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (lg 1). Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud (lg 2). Poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud (lg 3). Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (lg 4). Hagi on rahuldatud täies ulatuses, seega on tehtud kostja kahjuks, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv kokku summas 200 eurot, millest 45 eurot on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 155 eurot on täiendavalt maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluse ülemineku tõttu tasutud riigilõiv.

7(8)

Tsiviilasi nr 2-17-100942

Kohus leiab, et hageja menetluskulud summas 200 eurot on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 ning TsMS § 175 lg 1 ja 147 lg 5 alusel põhjendatud ja kuuluvad hagejale hüvitamisele täies ulatuses. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 200 eurot, mis kuuluvad hüvitamisele kostja poolt. Viru Maakohtu 25. aprilli 2017 määrusega, mis on jõustunud 12. mail 2017, on hagejale antud riigi õigusabi kohustusega osamaksetena hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud täies ulatuses nelja kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist. TsMS § 190 lg 5 esimene lause sätestab, et kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Viru Maakohus 21. juuli 2017 ja 25. augusti 2017 määrustega määras kosja esindajale vandeadvokaadi vanemabile Valli Murdele makstava riigi õigusabi tasu suuruseks koos käibemaksuga kokku 360 eurot. Seega, lähtudes TsMS § 190 lg 5 esimesest lausest, tuleb mõista kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja riigi õigusabi tasu 360 eurot (koos käibemaksuga), mida vastavalt Viru Maakohtu 25. aprilli 2017 määrusele peab kostja tasuma osamaksetena nelja kuu jooksul, seega üks osamakse peab olema vähemalt 90 eurot kuus. Kostjal tuleb tasuda riigi õigusabi tasu 360 eurot 4 kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest osamaksetena summas 90 eurot kuus vastavalt otsusele lisatud maksekorraldusele (TsMS § 179 lg-d 1 ja 5). Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.