Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Menetluse käik 17.04.2006.a esitas AS H kohtule hagi OM`i vastu 6 112,41 ja viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS H ja OM 17.01.2001.a arvelduskrediidi lepingu nr XXX, mille alusel hageja avas kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 3 000,00 krooni kostja arvelduskontol Hansapangas. Arvelduskrediit võimaldas kostjal teha tehinguid, kasutades arvelduskonto negatiivset saldot krediidisumma ulatuses. Krediidisumma kasutamise tähtaeg oli 17.01.2002.a. Kasutatud krediidisumma eest kohustus kostja tasuma intressi 20 % aastas. Igakuise intressi tasumise tähtpäevaks fikseeriti iga kuu 15. kuupäev. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada viivist vastavalt hageja hinnakirjale. 15.12.2003.a sõlmisid hageja ja kostja Arvelduskrediidile lisa, milles märgiti arvelduskrediidi limiidiks 3 000,00 krooni, intressi määraks 16%, intressi tasumise päevaks iga kuu 10. kuupäev ja kasutamise lõpptähtpäevaks 10.12.2004.a. Arvelduskrediidi lõpptähtpäeva saabumisel ei täitnud kostja Arvelduskrediidi punktist 2.2. tulenevat kohustust tagada kõiki arvelduskrediidist tulenevate varaliste kohustuste kustutamiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu arvelduskontol. AS L, AS H ja kostja sõlmisid 16.07.2001.a Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingu, mille alusel AS L võimaldas kostjale krediidilimiiti summas 5 000,00 krooni, Ego lepingu alusel väljastatud krediitkaardiga tehtud tehingute krediteerimiseks. Kasutatud krediidilimiidi eest kohustus kostja tasuma AS`ile L intressi vastavalt Ego lepingule ja liisingu hinnakirjale 20 % aastas. Kostja kohustus vastavalt Ego lepingule tasuma üks kord kuus maksepäeval, milleks Ego lepingu kohaselt oli kuu 15. kuupäev, intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja tagastama kasutatud krediidilimiiti püsimakse suuruses summas, milleks Ego lepingu kohaselt oli 200,00 krooni kuus. 09.10.2002.a sõlmisid AS L ja kostja uue Ego lepingu, millega tõsteti krediidilimiiti 8 000,00 kroonile ja püsimakse summat 400,00 kroonile. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 4 999,69 krooni väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata ja püsimakse tagastamata. 23.12.2003.a AS L ja AS H vahel sõlmitud lepingu punkti 1 kohaselt andis AS L AS`ile H üle kõik õigused ja kohustused, mis tulenevad 01.01.2004.a seisuga kehtivatest Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingutest. Seisuga 09.03.2006.a moodustab kostja Arvelduskrediidist tulenev võlgnevus hageja ees kokku 886,80 krooni, millest põhiosa võlgnevus on 750,00 krooni, viivis 100,99 krooni, intress 35,81 krooni. Seisuga 08.03.2006.a moodustab kostja Ego lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 5 225,61 krooni, millest põhiosa võlgnevus on 4 999,69 krooni, intress 25,92 krooni ja leppetrahv 200,00 krooni. Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista 6 112,41 krooni ning viivise protsendina põhinõudest VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 10.03.2006.a kuni põhinõude täitmiseni. Kõik menetluskulud (sh tasutud riigilõiv 350,00 krooni) palub hageja jätta kostja kanda. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine. Kohus avaldas 07.09.2007.a Ametlikes Teadaannetes teate koos hoiatusega teha hagile vastuse mitteesitamisel kostja kahjuks tagaseljaotsus. Kohus andis kostjale tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 60 päeva jooksul alates teate Ametlikes Teadaannetes avaldamisest. Ajalehekuulutuse avaldamisega loeb kohus TsMS § 317 lg 5 alusel hagimaterjalid kostjale kätteantuks. Ametlikes Teadaannetes ilmunud teatega on kostjat hoiatatud, et hagile mittevastamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole vastust kohtule esitanud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt 2(3)

omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus tagaseljaotsuses üksnes õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooletele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 1 kohaselt võib leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 6 112,41 krooni ja viivised VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras (s.o EKP intress + 7 % aastas) protsendina alates 10.03.2006.a. kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Karin Sonntak Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.