Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

RESOLUTSIOON

Kohtukulude jaotus Edasikaebamise kord

Hageja nõue ja põhjendused AS Tele2 Eesti (AS-i Ritabell õigusjärglane) ja kostja sõlmisid 01.03.2001 Q GSM lepingu nr 10116488 tähtajaga 18 kuud, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja oma kohustust ei täitnud, mistõttu seisuga 18.08.2001 oli kostja põhivõlgnevus AS-i Tele2 Eesti ees 2 596,86 krooni. Vastavalt mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste p-le 7.5 pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid vähemalt 60 krooni. Hageja arvestas viivist 18.08.2001-18.06.2005 eest (1398 päeva), kokku summas 5 445,62 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendas hageja viivise nõuet põhivõla summani. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 2 596,86 krooni, viivised 2 596,86 krooni, riigilõivu 420 krooni ja õigusabikulude katteks 259,69 krooni. Kostja hagiavaldusele ei vastanud. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus mõistis Marek Puskarilt OÜ Aktiva Finants kasuks välja 2 838,37 krooni, millest põhivõlgnevus on 2 593,86 krooni ja viivis 241,51 krooni. Kohus mõistis Marek Puskarilt OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 330 krooni. Kohus lahendas hagi TsMS § 404 lg 1 alusel kirjalikus menetluses. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel 01.03.2001 sõlmitud tähtajaline Q Leping nr 10116488, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise 04.06.2001 teatest. 20.04.2005 saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 29.06.2001. Saldo kinnitusest nähtuvalt on kostjale väidetavalt 03.08.2001 esitatud lõpparve nr 11731909, milles on põhivõlaks arvestatud telefonimaksed 719,88 krooni ja kõneteenused 1876,98 krooni. Põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata kõneteenuste ja telefonimaksete eest kokku summas 2 596,86 krooni. Viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsK § 231 lg 1 alusel, mille kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 241,51 krooni (3 % x 2 596,86 krooni x 3,10 aastat). Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 280 krooni ja TsMS § 61 lg 1 alusel õigusabikulude katteks 50 krooni, kokku 330 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused OÜ Aktiva Finants palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada osaliselt viiviste osas ning teha uue otsuse, millega rahuldada OÜ Aktiva Finants viiviste nõue summas 2 596,86 krooni ning mõista kostjalt välja riigilõiv 560 krooni. Kohus mõistis ebaõigesti viivised välja TsK § 231 lg 1 alusel seaduses sätestatud määras 3% aastas 2(4)

ja jättis tähelepanuta, et poolte vahel oli lepinguga kindlaks määratud teistsugune viivisemäär. AS Tele2 Eesti ja kostja vahel 22.09.2000 sõlmitud Q GSM lepingu lahutamatuks osaks olevate mobiilside teenuste kasutamise tingimuste p 7.5 kohaselt pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Hageja arvestas viivist 18.08.2001-18.06.2005 eest (1398 päeva), kokku 5 445,62 krooni. Hageja vähendas viivisenõuet põhivõla summani ning nõudis kostjalt viiviste tasumist summas 2 596,86 krooni. Lepingu sõlmimise, selle lahutamatuks osaks olevate mobiilside teenuste kasutamise tingimuste ja poolte vahel kokku lepitud viiviste protsendimääras vaidlust ei ole. Kohus ei selgitanud, miks ta ei arvestanud lepinguga kindlaksmääratud protsendimäära. Kostja ei esitanud vastuväiteid hagiavaldusele ega vaidlustanud viiviste nõuet ega poolte kokkulepet viiviste protsendimäära kohta. Puudub vaidlus, et TsK § 191 sätestatud viivisenõude üldised eeldused on täidetud. Samuti arvestas kohus viivist valesti ka seaduses sätestatud määras ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise väiksemas määras, kui seaduses sätestatud 3% aastas. Hageja palus kostjalt välja mõista riigilõivu täismäära 560 krooni, so vastavalt hagiavalduse rahuldatud osale 5 193,72 krooni. Vastus apellatsioonkaebusele Marek Puskar apellatsioonkaebusele kirjalikult ei vastanud. Ringkonnakohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg-le 1 kontrollis ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas, so viivisenõude osalise rahuldamata jätmise ja menetluskulu väljamõistmise osas. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja protsessinormi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse viiviseks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus mõistis kostjalt ebaõigesti välja viivise TsK § 231 lg 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Vaidluse all ei ole asjaolu, et antud juhul oli Q GSM lepinguga kindlaks määratud teistsugune protsendimäär – 0,15% võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta jättis kokkuleppe viivise suuruse kohta arvestamata, millega rikkus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Maakohus ei lugenud viivise kokkulepet tühiseks, mille tulemusena võiks tõusetuda seadusejärgse viivise väljamõistmise küsimus. Ringkonnakohus leiab, et kuna antud juhul oli kokku lepitud TsK § 231 lg-st 1 erinevas viivise suuruses ja see kokkulepe on kehtiv, siis tuleb viivisenõude lahendamisel võtta aluseks leping. Et hageja vähendas viivisenõuet põhivõla suuruseni, tuleb kostjalt välja mõista viivisevõlg maakohtu

3(4)

tuvastatud põhivõla – 2596,86 krooni suuruses. Kostja viivisearvestusele vastu ei vaielnud ja viivise vähendamise taotlust ei esitanud. Kolleegium märgib, et maakohus on otsuse resolutsioonis eksinud väljamõistetava põhivõla summas, kirjutades 2 593,86, kuid põhjendava osa kohaselt kuulub välja mõistmisele 2 596,86 krooni. Eeltoodud ilmne ebatäpsus tuleb parandada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1, 8 ja 11 alusel peab kostja hüvitama hagejale kohtukulud. Hageja palus apellatsioonkaebuses kostjalt välja mõista riigilõivu täismäära 560 krooni. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse lisa 2 kohaselt vastas hagi hinnale kuni 6 000 krooni riigilõivumäär 420 krooni. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja nimetatud suuruses riigilõivu hagilt ka tasunud (t lk 19). Seega tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv 420 krooni. Õigusabikulude osas hageja maakohtu otsust ei vaidlustanud. Eelviidatud normide alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni.

Kohtunikud:

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Margo Klaar

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.