Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-07-27261
Tsiviilasi
VOÜ hagi OÜ A ja TJ vastu võlgnevuse 335 526.10 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende Hageja: VOÜ (registrikood: XXX, asukoht: XXXX) Hageja lepinguline esindaja Helen Reinvart (Advokaadibüroo esindajad XXX) Kostja I: OÜ A(registrikood: XXX, asukoht: XXX) Kostja II: TJ(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Resolutsioon
Edasikaebamise kord
märkides viitenumbriks XXX. Menetluskulude jaotus
Hagimenetluse kulud: riigilõivu ja hageja esindaja kulu kannavad kostjad OÜ A ja TJ.
Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kostjale on hagiavaldus koos sellele lisatud materjalide ning kirjaliku vastamise kohustusega loetud kättetoimetatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 325 alusel dokumendi vastuvõtmisest keeldumisega ja selle panemisega postkasti, mis on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 142 järgi vastutab käendaja põhivõlgniku võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ess solidaarselt. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv ja hageja esindaja kulu jätta kostjate kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.