Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-07-10104 19.03.2007.a. esitas AS kohtule hagi GK vastu 15 110,48 krooni ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS ja GK 13.06.2006.a käenduseta väikelaenu lepingu nr XXX, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 15 341,40 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 20.05.2009.a. Hageja kandis laenusumma kostja laenukontole. Laenu tagastamise graafiku kohaselt kohustus kostja tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 20. kuupäeval summas 550,30 krooni. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 20.10.2006.a. Alates 20.10.2006.a kuni 20.02.2007.a kostja laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses täielikult 5 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Lepingu punkti 10 kohaselt on hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates, panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel. Seisuga 01.01.2007.a kehtib tarbijakrediidile viivisemäär 10,5% aastas ehk 0,029% päevas. Kostja ei tasunud hagejale oma võlgnevust. Hageja lõpetas kostjaga lepingu ennetähtaegselt alates 08.03.2007.a. Seisuga 16.03.2007.a on kostja laenulepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 15 110,48 krooni (põhiosa võlgnevus 13 861,65 krooni, põhiosa viivis 69,88 krooni ja intress 1 178,95 krooni), mille hageja palub kostjalt välja mõista. Hageja nõuab kostjalt ka viivise seaduses sätestatud määras (EKP intressimäär + 7% aastas) väljamõistmist protsendina põhinõudest alates 17.03.2007.a kuni põhinõude täitmiseni. Kõik menetluskulud (sh tasutud riigilõiv 1 000,00 krooni) palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja selle põhjendused Hageja on kohtule esitanud kirjaliku taotluse tsiviilasja läbivaatamiseks hageja kohalolekuta. Taotluse kohaselt palub hageja, juhul kui kostja ei ilmu kohtuistungile, hagi rahuldada tagaseljaotsusega või lahendada asi sisuliselt. Hageja palub rahuldada hagi kostja vastu. Menetluskuludena palub hageja välja mõista riigilõivu 1 000,00 krooni. Kohtuistungile ilmunud kostja võttis hagi õigeks. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 üksnes otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooletele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

2-07-10104 Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 15 110,48 krooni (põhiosa 13 861,65 krooni, põhiosa viivis 69,88 krooni ja intress 1 178,95 krooni). Hageja on taotlenud lisaks eelpool toodud viivisenõudele mõista kostjalt välja viivis seaduses sätestatud määra (EKP intressimäär + 7% aastas) alusel alates 17.03.2007.a kuni põhinõude kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja TsMS §-le 367 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis osaliselt protsendina põhinõudest alates 17.03.2007.a kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 1 kuulub hagi õigeksvõtul põhinev otsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Epp Haabsaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.