Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

18.10.2007.a. saabus avalduse täpsustus, milles hageja täpsustas oma taotlust ning teatas, et ta loobub hagist seoses kostja poolt nõude täitmisega ning palub TsMS § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 alusel menetluse lõpetada. Hageja on teadlik hagist loobumise TsMS §-s 432 õiguslikest tagajärgedest. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. TsMS § 174 lg 4 kohaselt võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. Sel juhul annab kohus menetlusosalistele enne mõistliku võimaluse esitada oma menetluskulude nimekiri ja tõendid. Lähtudes eeltoodust palub hageja välja mõista kostjalt hageja kantud menetluskuludõigusabikulu ja pool riigilõivu summast. Teise poole riigilõivust summas 750 krooni palub hageja tagastada lähtuvalt TsMS § 150 lg 2 p-st 1. Kostja menetluse lõpetamisele vastu ei vaielnud ning palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei riku kellegi seaduslikke õigusi ega huve ega avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele. Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab asjas menetluse. TsMS § 432 kohaselt ei saa hageja peale menetluse lõpetamist uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samadel alustel. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. TsMS § 175 lg1esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja kokku summas 7277,90 krooni, milles sisaldub õigusabi (SL nimel hagi koostamine AS ja M P vastu; dokumentidega tutvumine, õigusliku positsiooni väljakujundamine, hagiavalduse täiendamine, kostja asendamise taotluse koostamine, hagi tagasivõtmise koostamine) summas 6527,90 (kuus tuhat viissada kakskümmend seitse krooni ja 90 senti) krooni ning riigilõiv pooles ulatuses summas 750,00 (seitsesada viiskümmend) krooni. Kohus leiab, et põhjendatud on menetluskulude välja mõistmine kostjalt 3500 krooni suuruses summas, millest 750 krooni on riigilõiv pooles ulatuses ja 2750 krooni on õigusabikulud. Õigusabikulude vähendamisel on kohus seisukohal, et kostja ei pea maksma hageja õigusabikulude eest, mida oleks olnud võimalik vältida (nt kostja asendamine, hagiavalduse täiendamine jne). Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p-le 2 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Riigilõivuseaduse § 12 lg 1 ja TsMS § 150 lg 3 kohaselt riigilõiv tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel.

Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.