Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

lk 2

ASJAOLUD

Hageja A A töötas alates 6. juulist 2006. a kostja OÜ Sedna ehituse abitöölisena. Töötamine toimus Soomes. Hageja onu J O töötas kostja juures varem ja rääkis kostja juhatuse liikme Hans Soosaarega hageja tööle saamise võimalusest. J. O ja H. Soosaar leppisid kokku, et hageja saab kostja juures ehituse abitöölisena tööd tunnitasuga 8 eurot. Soome jõudes leppis hageja ise Hans Soosaarega kokku kostja juurde tööle asumise ja töölepingu põhitingimused. H. Soosaar lubas maksta hagejale palka 8 eurot tunnis, samuti päeva- ja sõiduraha Eestist Soome ja tagasisõiduks. Palka pidi kostja maksma nii nagu oma teistelegi töötajatele, kaks korda kuus: järgmise kuu esimesel kuupäeval mingi osa kuu töötasust, ilma arvestuseta, ning viieteistkümnendal kuupäeval ülejäänud osa arvestuse alusel. Kirjaliku töölepingu lubas H. Soosaar sõlmida hiljem. H. Soosaar seletas hagejale, et iga töötaja peab kirjutama üles oma igapäevase töötamise aja ja töötunnid ehk täitma nn tööselgituse. Tööl olles sai hageja, nii nagu teisedki kostja töötajad, tööandjalt tööselgituse blanketi. Juuli lõpu poole sai hageja H. Soosaarelt loa sõita Eestisse. Ta täitis oma tööselgituse juulikuu kohta ning edastas selle kostja kontorisse Tallinnas. Juulikuu viimastel päevadel maksis H. Soosaar hageja palgana J. Oa kätte sularahas pisut üle 600 euro, mille viimane tõi Eestisse ning andis hagejale üle. Alates l. augustist oli hageja uuesti Soomes tööl ning ütles J. Oale, et kättesaadud palk ei vastanud kokkulepitule. J. O pöördus H. Soosaare poole, kes lubas kanda hageja palgana J. Oa pangakontole 5000 krooni. Siis selgus ka see, et kostja ei soovi hagejat ametlikult tööle vormistada ega otse tema pangakontole raha kanda. 4. augustil 2006. a kandis kostja J. Oa kontole töötasuna 5000 krooni, mille viimane kandis järgmisel päeval üle hagejale. Sellega luges hageja oma juulikuu palga kättesaaduks, tööselgituse üht eksemplari kostja talle ei tagastanudki, kuigi kord seda ette nägi. Augustikuus töötas hageja kümme päeva ja 86,5 tundi. Hageja töötas 1.-4. ja 7.-9. kuupäevani ning 29.-31. kuupäevani. 10. kuni 28. augustini oli hageja Eestis ja tööl ei käinud. Septembrikuus töötas hageja viis päeva ja 53 tundi. Hageja töötas 1. kuupäeval ja 4.-7. kuupäevani. Hageja koostas oma töötamise kohta tööselgitused, mis on töövaidluskomisjoni toimikus. Hageja töötamise kohtadeks olid juulikuus algul eramaja ehitus Kuningamäel ja edaspidi teise eramaja ehitus Espoos.

lk 3 Saaremaa töövaidluskomisjoni poole. Hageja palus tunnistada oma töölepingu lõppenuks

lk 4 Otseselt on tõendatud vaid Hans Soosaare poolt 08.09.2006.a. avaldajale 3000.krooni ülekandmine ( selgitus - ülekanne, abi). On ebatõenaoline, et raha kantakse üle võõrale ja tundmatule isikule ja ilma igasuguse põhjuseta. Avaldaja ja Hans Soosaare vahel ei ole muid kokkupuutepunkte, kui töötaja-tööandja vaheline suhe ja H. Soosaarel ei ole muud põhjust avaldaja arveldusarvele raha kanda, kui seoses tehtud tööga. Ka oma isikuandmed, s.h. arveldusarve numbri oli avaldaja tööandjale andnud oma esimese töötundide arvestuse lehega, kus tuli täita vastav rida töötaja andmetega. Avaldaja tööle lubamist tööandja poolt ning tema töötamist vaidlusalusel perioodil tema poolt väidetud objektidel kinnitab tunnistaja J O, kes töötab OÜ-s Sedna alates aprillist 2006.a. ning kelle ettepanekul avaldaja tööle kutsuti. Hr. J O'a töötamist antud firmas on tööandja kinnitanud, samuti seda, et tegemist oli tubli ja usaldusväärse töömehega. Seega polnud ka töövaidluskomisjonil põhjust arvata, et hr. J O valetab avaldaja tööle kutsumise ja töötamise kohta OÜ Sedna objektidel. Avaldaja enda ütlused ja töötamise kirjelduse, samuti tunnistajapoolsed ütlused ja selgitused ei jäta kahtlust, et avaldaja töötas vaidlusalusel perioodil OÜ-s Sedna ning täitis tööandjalt, Hans Soosaarelt, saadud korraldusi. Kahtlust ei ole ka selles, et tegemist oli töölepingulise suhte tunnustel põhineva töötamisega. Avaldaja ei saa antud vaidluses tugineda millelegi muule, kui tunnistajate ütlustele ja need isikud on olemas. Seega asus töövaidluskomisjon seisukohale, et avaldaja oli tööandja poolt tööle lubatud ja vaidlevate poolte vahel tekkis tööõiguslik suhe, kuigi tööandja ei ole seda suhet kirjalikult vormistanud. Sellest tulenevalt leidis töövaidluskomisjon, et avaldajal on õigus saada töötasu augustikuu 86,5 töötunni eest summas 10823.- krooni ( 86,5 t x 8 eur'i) ja septembrikuu 53 tunni eest summas 6631.- kroon( 53 t x 8 eur'i). Kokku 17 454.- krooni. Vastavalt TLS § 82-1e on töötajal õigus nõuda tööandjalt töölepingu lõpetamist, kui tööandja on rikkunud töölepingu tingimusi. 21. oktoobril 2006.a. esitas avaldaja tööandjale ( saadetud tähitud kirjaga, kviitung nr 36731 20.10.2006) sellekohase lahkumisavalduse, sooviga lõpetada töösuhe 26. oktoobril ning nõudega kahe kuu keskmise palga ulatuses hüvituse saamiseks. Tööandja on kohustatud nimetatud avalduse saamisel töölepingu lõpetama( s.h. ka suulise lepingu) peale 5 päevase etteteatamistähtaja möödumist. Sõltumata sellest, kas tööandja vormistab töölepingu lõppemise või mitte, loetakse töösuhe lõppenuks ning töötajal ei ole enam kohustust tööle ilmuda. Kuna antud juhul oli avaldaja töölt lahkumise põhjuseks palga mittemaksmine augusti- ja septembrikuu töötundide eest, on komisjoni hinnangul eelpool nimetatud alusel töölt lahkumine ka sisuliselt põhjendatud. Töövaidluskomisjon tunnistas avaldaja töölepingu lõppenuks TLS § 82 lõige 1 alusel 26. oktoobril 2006. aastal ning mõistis avaldaja kasuks välja hüvituse, kuna palga mittemaksmisega ja töölepingu vormistamata jätmisega on tööandja oluliselt rikkunud töötaja õigusi. Vastavalt TLS § 82 -le on töötajal õigus saada hüvituseks kahe kuu keskmine palk, s.o. summas 42040: krooni. Seega avaldaja kogu nõue tööandja vastu on 59494.- krooni. Kuna töövaidluskomisjon ei saa vastavalt ITLS § 4 lg 1'-le lahendada rahalisi nõudeid, mis ületavad 50 000.- krooni, loobus avaldaja väljamõistetavast kogusummast osas, mis

lk 5 ületab 50 000.- krooni, s.o. summast 9 494.- krooni. Seega jäi väljamõistetava hüvituse suuruseks 32 546.- krooni.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Vastavalt esitatud hagile /t.l.23/ on hageja seisukoht , et tema töötamist kostja juures 2006. a juuli-, augusti- ja septembrikuus saavad kinnitada A M, R A ja J O, kes töötasid seal samal ajal. Hageja väitel on tal saamata palk 2006. a augustikuus töötatud 86,5 tunni ja septembrikuus töötatud 53 tunni eest. Hageja tunnitasu 8 eurot võrdub Eesti Panga kursi alusel 125.17 krooniga. Seega on hagejal saamata palk 2006. a augusti eest 10 827.45 krooni (86,5 x 125.17) ja septembrikuu eest 6 634.01 krooni (53 x 125.17). Kokku on hagejal saamata palk 17 461.46 krooni, millise summa väljamõistmist kostjalt hageja nõuab. Kuna hageja tööleping tuleb lugeda lõppenuks TLS § 82 lg 1 alusel tööandjapoolsete lepingutingimuste rikkumise tõttu, on hagejal sama paragrahvi lõike 2 alusel õigus hüvitisele kahe kuu keskmise palga ulatuses. Vabariigi Valitsuse 15. augusti 2001. a määrusega nr 275 kinnitatud "Keskmise palga arvutamise korra" (Kord) § 2 lg 2 kohaselt kui töötaja on töötanud tööandja juures vähem kui kuus kalendrikuud, kuid vähemalt ühe terve kalendrikuu, võetakse keskmise palga arvutamisel aluseks eelnenud kalendrikuudel teenitud palga kogusumma. Hageja leiab, et kuivõrd käesoleval juhul ei ole võimalik täpselt tuvastada hageja palga suurust ja tööpäevade arvu 2006. aasta juulikuus, tuleb need arvestusest välja jätta. Hageja lähtub keskmise palga arvutamisel ajavahemikust 1. augustist kuni 26. oktoobrini 2006. a, samuti sellel ajavahemikul väljateenitud palgast. Nimetatud ajavahemikus teenis hageja välja 17 461.46 krooni ning selles oli 63 kalendaarset tööpäeva. Korra § 3 lg 1 kohaselt ei ole alust ajavahemikus 8. september kuni 26. oktoober olnud tööpäevade arvestusest välja jätmiseks, kuigi hageja sel ajal ei töötanud. Seega oli hageja keskmine päevapalk 277.17 krooni (17 461.46 : 63). Korra § 4 lg 4 kohaselt arvutatakse keskmine kuupalk keskmise päevapalga ja arvutamise aluseks olnud ajavahemiku ühe kuu keskmise kalendaarsete tööpäevade arvu korrutisena. Ajavahemikus l. august kuni 31. oktoober 2006 oli 66 kalendaarset tööpäeva, mis tähendab, et ühe kuu keskmine kalendaarsete tööpäevade arv on 22. Eeltoodust tuleneb, et hageja keskmine kuupalk oli 6 097.65 krooni (277.17 x 22). Seega on hagejal õigus saada kostjalt hüvitisena 12 195.30 krooni. Hageja tõendab oma väiteid eelnimetatud tunnistajate ütluste ning töövaidluskomisjonile esitatud materjalidega. Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja õigusnormidest palub hageja:

lk 6

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja oma seisukohta hagi suhtes ei teatanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et asja on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg. 1 järgi võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 01. oktoobril 2007.a. Kostjale tehti ettepanek vastata hagile 20 päeva jooksul, arvates hagiavalduse kättetoimetamisest. Kostja hagile ei vastanud. Kostjat on hoiatatud vastamata jätmisega kaasnevatest tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et hageja on esitatud hagi avalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud ja seetõttu kuulub hagi rahuldamisele. TsMS § 162 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.