2-07-31168
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. november 2007. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-07-31168
Tsiviilasi
K.M. hagi A.U. vastu 11 700 krooni nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
hageja K.M. kostja A.U.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt neljateistkümne päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostja on saanud kohtu teate kätte isiklikult allkirja vastu 27.09.2007.a.. Kostja ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 2 kohaselt võib võlasuhe tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest. Tulenevalt VÕS §-st 1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Kuivõrd hagejale tekkis kahju kostja tegevusest, siis on kahju tekkimine kostja tegevuse tagajärg. VÕS § 128 lg 1 järgi kuulub hüvitamisele varaline kahju, mis on sama sätte lg 2 kohaselt eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Tulenevalt VÕS § 128 lg-st 3 hõlmab varaline kahju eelkõige kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. VÕS § 132 lg 3 lause 1 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud 02.01.2007. a. koostatud otsusega väärteoasjas nr 2602,06,017882, 25.11.2007.a. koostatud tunnistaja ülekuulamise protokolliga ja auto remondieelse hinnakalkulatsiooniga. Arvestades eeltoodut ja juhindudes võlaõigusseaduse § 3 p 2, § 127 lg 4, § 128 lg 1 ja 3, § 132 lg 3 § 1043 ja § 1045 lg 1 rahuldab kohus K.M. hagi A.U. vastu 11 700 krooni nõudes. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.