15.septembri 2015 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks ja parkimise võimaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.07.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RS apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: RS (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anu Talu Kostja: Korteriühistu Laulupeo 18 (registrikood 80239962), lepinguline esindaja vandeadvokaat Alar Urm
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta Harju Maakohtu 14.07.2016 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta RS esitatud taotlus tõendite kogumiseks rahuldamata.
5.Välja mõista RS-lt ringkonnakohtu menetluskulud 432 eurot Korteriühistu Laulupeo 18 kasuks.
6.Välja mõista RS-lt Korteriühistu Laulupeo 18 kasuks viivised ringkonnakohtu menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaksmäärava kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.14.12.2015 esitas RS (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse Korteriühistu Laulupeo 18 (kostja) vastu kostja liikmete 15. septembri 2015 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise ja kostja kohustamise nõuetes. Hageja täpsustas oma nõudeid 07.01.2016 ja 10.03.2016 menetlusdokumentides ning palus: 1) tunnistada kehtetuks 15. septembril 2015 toimunud kostja liikmete üldkoosoleku otsused, millisega otsustati, et: (a) hoovialal võib parkida korteriomanik, kes on selleks KÜ juhatusele esitanud avalduse. Parkida on lubatud üks auto korteri kohta. Parkimisõigus antakse korraga üheks aastaks algusega 1. oktoober 2015, parkimiskoha hooldustasu on 160 eurot aastas. Hooldustasu tasumine toimub kuiste maksetena, mis lisatakse üüriarvele. Hoovialal on viis vaba parkimisõigusega parkimiskohta, millede eest hooldustasu tasutakse – neli neist Kunderi poolsel küljel ja 1 Laulupeo 20 poolsel küljel; (b) viia üks ostetud parkimiskoht meie maja küljele (Laulupeo 20 poole) ning teine parkimiskoht jätta sinna, kus see hetkel on. 2) kohustada kostjat võimaldama hagejal takistuseta ja tasuta parkida kinnistul asukohaga Laulupeo 18, Tallinn hageja omandis ja/või kasutuses olevat sõidukit.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja alates 19.09.2015 Tallinnas, aadressil Laulupeo tn 18 asuva korteriomandi, mille reaalosaks on eluruum nr XX (registriosa nr XXXXXXXX), kaasomanik ja selle korteriomandi koosseisu kuulub 436/7390 mõttelist osa sama aadressiga kinnistust, mille koosseisu kuulub osaliselt parkimiseks kasutatav maaüksus. Kostja, kui samal aadressil asuva elamu majandamiseks asutatud korteriühistu, on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja hageja on selle liige. 04.09.2013 sõlmisid elamu kaasomanikud parkimiskohtade valdamise ja kasutuskorra notariaalselt kinnitatud kokkuleppe, mille kohaselt korterite nr 19 ja 21 igakordsete omanike ainuvaldusesse ja –kasutusse jäid kindlaksmääratud parkimiskohad, aga ülejäänud kinnistul asuvad parkimiskohad jäid kaasomanike ühiskasutusse. Kaasomanike kokkulepe kaasomandi valdamise ja kasutamise kohta on kantud ka kinnistusraamatusse korteriomandite kohta avatud registriosade III jakku. 13.04.2015 edastas kostja korteriomanikele uue parkimiskorralduse. Kostja sõlmis OÜ-ga Europark Estonia lepingu parkimise korraldamiseks kinnistul, mille tulemusel on hageja kasutuses olevale sõidukile väljastatud leppetrahvi nõudeid. Hageja ega ka korteri nr XX teine kaasomanik ei ole andnud nõusolekut parkimiskohtade valdamise ja kasutuskorra muutmiseks, samuti ei ole
korteriomanikud muutnud varasemat kasutuskorra kokkulepet. 15.09.2015 toimus kostja liikmete üldkoosolek, millel võeti vastu haginõudes märgitud otsused. Need otsused rikuvad hageja ja teiste korteriomanike õigusi, sh omandiõigust. Kostja on kohustatud võimaldama hagejal parkida maaüksusel ega tohi teha selleks takistusi. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et 15.09.2015 koosolekul toimus üksnes hääletus, et saada teada liikmete seisukohad parkimisega seotud teemade kohta, ning isegi kui pidada vaidlustatut otsusteks, on need õiguspärased. Elamu juures kehtestati parkimiskorraldus liikluskorraldusvahendite abil. Neis on selgelt märgitud parkimise keeld ja lisateave, et parkida võib kostja väljastatud kaarti sõidukile asetades. Lisaks on välja pandud parkimistingimused (sh leppetrahvi hoiatus). Parkimiskaarte ei väljastata tasu eest. Kasutuskorra kokkuleppes märgitud kahele korteriomanikule (hagejat see ei puuduta) on tagatud parkimiskohad kasutuskorra alusel. Hageja kui elanik peaks sõidukile paigaldama korteriomanikule väljastatud parkimiskaardi, mille alusel ta saab parkida tasuta. Kostja ei ole korraldanud parkimist seadusevastaselt, sest korraldab seda korteriühistu üldkasutataval maal, mis kostja põhikirja p 4.11 alusel on juhatuse pädevuses. Korteriühistul, kellel on õigus majandada maaüksust, kus pargitakse sõidukeid, on õigus määrata seal parkimise kord, sealhulgas viia sisse tasuline parkimine. Seetõttu on kostja üldkoosolek pädev arutama ja otsustama kaasomandi esemeks oleva maaüksuse majandamist. Hagiavalduse teise nõude saaks hageja esitada teiste korteriomanike vastu, kellega tal on maaüksuse kaasomand. Korteriühistu ei saa anda kaasomandi eseme kasutamisõigust vaid ühele liikmele. Hagejal ei ole suveräänset õigust parkida kinnistul takistusteta ja tasuta enda omandis või valduses olevaid sõidukeid. Hageja õigus kinnistu kasutamiseks on piiratud teiste kaasomanike õiguste ja kaasomanike otsustega. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 14.07.2016 otsusega hagiavalduse osaliselt ning tunnistas kehtetuks kostja 15. septembri 2015 üldkoosoleku otsused, millega otsustati, et (a) hoovialal võib parkida korteriomanik, kes on selleks KÜ juhatusele esitanud avalduse. Parkida on lubatud üks auto korteri kohta. Parkimisõigus antakse korraga üheks aastaks algusega 1. oktoober 2015, parkimiskoha hooldustasu on 160 eurot aastas. Hooldustasu tasumine toimub kuiste maksetena, mis lisatakse üüriarvele. Hoovialal on viis vaba parkimisõigusega parkimiskohta, millede eest hooldustasu tasutakse – neli neist Kunderi poolsel küljel ja 1 Laulupeo 20 poolsel küljel; (b) viia üks ostetud parkimiskoht meie maja küljele (Laulupeo 20 poole) ning teine parkimiskoht jätta sinna, kus see hetkel on. Maakohus jättis rahuldamata nõude kohustada kostjat võimaldama hagejal takistusteta ja tasuta parkida kinnistul asukohaga Laulupeo 18, Tallinn hageja omandis ja/või kasutuses olevat sõidukit. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ning määras, et pooltel ei tule teineteisele seniseid menetluskulusid hüvitada.
5.Maakohtu otsuse kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selles, et kinnistu on jaotatud korteriomanditeks, hageja on neist ühe kaasomanik ja korteriomandite reaalosadest väljapoole jääva elamu osa ja kinnistu valitsemiseks on moodustatud korteriühistu. Vaidlust ei ole selles, et hageja on nüüd kostja liige, aga osales vaidlusalusel koosolekul vaatlejana korteriomandi omaniku huvides. Poolte väidete põhjal ei esindanud hageja varasemat omanikku koosolekul ja omanik ei osalenud koosolekul ka ise. Kostja ei seadnud kahtluse alla hageja väidet, et elamus asuvate korteriomandite omanikud sõlmisid 4. septembri 2013 lepingudokumendi osas 4 mh kasutuskorra kokkuleppe maaüksusel asuvate
parkimiskohtade valdamise ja kasutamise kohta. Samuti ei vaidle pooled väidete üle, et kostja sõlmis maaüksusel parkimise korraldamiseks lepingu Europargiga, kes on nõudnud hageja sõiduki parkimise eest leppetrahvi tasumist. Hageja esitas taotluse elaniku maksusoodustusega parkimisloa saamiseks ja tasus selle eest 120 eurot.
6.Maakohus asus seisukohale, et hagiavalduses nimetatud otsuseid saab lugeda üldkoosoleku otsusteks, kuid leidis, et need on kehtetud, kuna neid ei saanud võtta vastu pelgalt häälteenamusega korteriühistu üldkoosolekul. Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja AÕS § 72 lg 1 järgi kokkuleppe alusel ning kaasomanike häälteenamusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Ka KOS § 12 lg 2 võimaldaks otsustada häälteenamusega küsimusi KOS § 11 lg 1 p-s 1 käsitletud tavakasutuse piires. Kohus leidis, et parkimiskorra määramine väljub tavakasutuse piiridest ning et kaas- ega korteriomanike enamus ei saa otsustada parkimiskohtade asukohta, nende kasutamise tingimusi ega tasu teiste omanike suhtes, vaid selleks on vajalik kõigi kaasomanike kokkulepe. Koosoleku protokollist nähtuvalt kõik korteriomanikud otsuste poolt ei hääletanud ning järelikult ei ole otsused kaasomanike kokkulepped AÕS § 72 lg 1 esimese lause ega korteriomanike kokkulepped KOS § 12 lg 1 tähenduses.
7.Maakohus leidis, et hagiavalduse teise nõude õiguslik alus on AÕS § 89, mis võimaldab omanikul kaitsta end igasuguse omandi rikkumise vastu. AÕS § 71 lg 4 järgi on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Seega saab hageja kinnistu ja maatüki kaasomanikuna põhimõtteliselt ka korteriühistult nõuda, et ühistu ei teeks takistusi omandi kasutamisel. Kohus leidis, et hagiavalduse teine nõue ei ole suunatud mingi rikkumise kõrvaldamisele, vaid parkimise võimaldamisele. Kostja võimalik kokkulepe Europargiga ja viimase nõuded hageja vastu ei ole omandiõiguse rikkumine. Samuti leidis kohus, et tegelikku parkimist ei takista maaüksusele paigaldatud liikluskorraldusvahendid, sest nendega ei saa piirata omandiõigust. Liikluskorraldusvahendi eesmärk on liikluse korraldamine (liiklusseaduse § 6 lg 2). Hageja ei ole toonud esile ja tõendanud asjaolusid, millest nähtuks kostja tegevus hageja omandi kasutamise takistamisel. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
8.15.08.2016 esitas hageja Harju Maakohtu 14.07.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt, s.o hagi rahuldamata jätmise ning menetluskulude jaotuse osas. Hageja palub tühistatud osas teha uue otsuse, millega kohustada kostjat võimaldama hagejal takistusteta ja tasuta parkida kinnistul asukohaga Laulupeo 18, Tallinn hageja omandis ja/või kasutuses olevat sõidukit. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud palub hageja jätta täies ulatuses kostja kanda.
9.Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et hageja nõue kohustada kostjat võimaldada hagejal takistuseta ja tasuta parkida kinnistul asukohaga Laulupeo 18, Tallinn ei ole suunatud mingi rikkumise kõrvaldamisele, vaid parkimise võimaldamisele, ning et kostja võimalik kokkulepe OÜ-ga Europark Estonia ja viimase nõuded hageja vastu ei ole omandiõiguse rikkumine. Korteriomanike loodud korteriühistu ei saa teiste kaasomanike suhtes siduvalt anda asja valduse ja kasutuse asjaõiguse alusel üle kolmandale isikule teiste kaasomanike tahteta. Käesoleval juhul on kostja andnud hageja maaüksusega seonduva kaasomandiosa valdamise ja kasutamise eeldatavalt rendilepinguga üle OÜ-le Europark Estonia, millise käitumisega ilmselgelt rikub hageja omandiõigust. Korteriühistu saab sõlmida OÜ-ga
Europark Estonia parkimise korraldamiseks kehtiva lepingu tingimusel, et selleks on andnud nõusoleku kõik korteriomanikud. Hageja sellist nõusolekut andnud ei ole.
10.Ebaõige on kohtu seisukoht, et hageja ei ole toonud esile ja tõendanud asjaolusid, millest nähtuks kostja tegevus hageja omandi kasutamise takistamisel. Kostja tegevus hageja omandi kasutamise takistamisel avaldub ilma hageja nõusolekuta hagejale kaasomandina kuuluva maaüksuse rendile andmises, mille tulemusena on kolmas isik asunud hagejale väljastama leppetrahvi nõudeid parkimise eest hagejale omandiõiguse alusel kuuluval kinnistul. Kui kostja sõlmib ilma selleks õigust omamata lepingu kolmanda isikuga, mille tulemusena ei ole kostjal võimalik parkida sõidukit temale omandiõiguse alusel kuuluvale kinnistule, rikub kostja sellise tegevusega hageja omandiõigust ning hagejal ei ole kohustust sellist rikkumist taluda. AÕS § 89 kolmandast lausest tulenevalt on nõude rahuldamine välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Käesoleval juhul ei ole kohus välja toonud neid põhjendusi, miks on hageja kohustatud taluma kostja poolt parkimise korraldamist kostja valitud viisil. Kohus on omandiõiguse rikkumisega seoses esitatud tõendeid hinnanud ebaõigesti ning jätnud põhjendamatult rahuldamata hageja 10.03.2016 täpsustatud taotluse kostjalt dokumentide väljanõudmiseks. Hageja märkis, et jääb seoses omandiõiguse rikkumise nõudega kõikide esimeses astmes esitatud asjaolude ja neid kinnitavate tõendite juurde. Vastus apellatsioonkaebusele
11.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
12.TsMS § 651 lg 1 sätestab, et ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust hagi rahuldamata jätmise ning menetluskulude jaotuse osas. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1).
13.Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat võimaldama hagejal takistuseta ja tasuta parkida Tallinnas, Laulupeo 18 asuval kinnistul hageja omandis ja/või kasutuses olevat sõidukit. Kolleegiumi arvates leidis maakohus õigesti, et hageja nõue ei ole suunatud omandi rikkumise kõrvaldamisele, vaid parkimise võimaldamisele. Kuigi hageja on hagis leidnud, et kostja rikub tema omandiõigust, on hageja nõue suunatud sellele, et kostja võimaldaks tal takistuseta ja tasuta sõidukit parkida. Kolleegiumi arvates ei saa hageja seda aga kostjalt nõuda. AÕS § 72 lg 1 sätestab, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. KOS § 12 lg 1 kohaselt võivad korteriomanikud korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega. Sama sätte lg 2 järgi võivad korteriomanikud KOS § 11 lg 1 p 1 käsitletud tavakasutuse piires otsustada küsimusi häälteenamusega. AÕS § 72 lg 5 sätestab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Riigikohus osundas tsiviilasjas nr 3-2-1-151-10 (p 10), et korterelamut teenindaval maal korteriomanike parkimiskohtade kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. Seejuures on parkimisvõimalustes kokkuleppimine korteriomanike jaoks oluline küsimus, mis ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et kaasomandi
(parkimiskohtade) kasutamise ja valdamise reguleerimine on kinnistu kaasomanike vaheline küsimus. Hageja ei saa nõuda korteriühistult, et viimane kindlustaks hagejale sõiduki parkimiskoha.
14.Hageja leiab, et tema omandiõigust rikub korteriühistu ja OÜ Europark Estonia vahel parkimise kohta sõlmitud leping ning viimase edastatud leppetrahvinõuded hagejale. Kostja on esitanud kohtule korteriühistu ja OÜ Europark Estonia vahel sõlmitud käsunduslepingu parkimise korraldamise kohta (tl 102-105). Kuigi ringkonnakohus asus seisukohale, et hageja ei saa nõuet, mis on suunatud parkimise võimaldamisele, korteriühistu vastu esitada, märgib kolleegium siiski, et leping ja leppetrahvinõuded ei riku hageja omandiõigust. Riigikohus on 23.03.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-1-06 (p 17) selgitanud, et võlaõiguslikust lepingust tekivad õigused ja kohustused vaid selle võlasuhte osalistele. Kuna kostja ja OÜ Europark Estonia vahel sõlmitud lepingust ei saa tulla hagejale õigusi ega kohustusi (hageja ei ole lepingu pool), siis ei saa see rikkuda ka hageja omandiõigust. Samuti ei riku leppetrahvinõuded hageja omandiõigust korteriomandi kaasomandi osale, kuna leppetrahvinõuded ei takista tegelikku parkimist.
15.Hageja esitas apellatsioonkaebuses taotluse nõuda kostjalt välja lepingu ärakiri, mis on sõlmitud OÜ-ga Europark Estonia ning korteriomanike nõusolek, millisega anti korteriühistule volitus sõlmida OÜ-ga Europark Estonia leping parkimise korraldamiseks. Ringkonnakohus jätab hageja taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata. Kolleegium märgib, et kostja on juba 22.02.2016 esitanud maakohtule korteriühistu ja OÜ Europark Estonia vahel sõlmitud käsunduslepingu. Selle teistkordseks esitamiseks puudub vajadus (TsMS § 238 lg 1 p 2). Korteriomanike võimalik nõusolek parkimise korraldamise lepingu sõlmimiseks ei oma käesoleva asja lahendamiseks tähtsust, kuna see ei saa tõendada vaidlusalust hageja nõuet (TsMS § 238 lg 1). Menetluskulude jaotus
16.Kuna maakohus rahuldas hagi osaliselt, siis jättis maakohus põhjendatult menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, mistõttu puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
17.Kostja esitas taotluse ringkonnakohtu menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles palus hagejalt välja mõista menetluskulud 540 eurot (koos käibemaksuga) ja viivise. Kostja esindaja tunnitasu suurus on 150 eurot, millele lisandub käibemaks (kostja ei ole käibemaksukohustuslane). Kostja esindaja on teinud järgmisi menetlustoiminguid: kohtuotsusega tutvumine 40 minutit, apellatsioonkaebusega tutvumine 1 tund 10 minutit, vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 50 minutit, muude menetlusdokumentidega tutvumine 20 minutit, kõik kokku 3 tundi. Hageja kostja menetluskulude nimekirja suhtes seisukohta ei esitanud.
18.Ringkonnakohtu arvates on kostja esindaja ajakulu 3 tundi apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest vajalik ja põhjendatud. Kostja esindaja tunnitasu on aga käesoleva asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendamatult kõrge. Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või –maksuta (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16 p 13). Ringkonnakohus leiab, et mõistlikuks tunnitasuks käesolevas asjas on 120 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 144 eurot. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulu 432 eurot (3 x 144). Samuti tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivised ringkonnakohtu menetluskuludelt
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaksmäärava kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni (TsMS § 177 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.