Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 12. novembril 2007 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas. 2-06-12696
Kohtuasi
VAhagi EP vastu mittevaralise kahju 50 000 krooni väljamõistmise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: VA(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Alar Urm
Kohtuistungi toimumise aeg
Kostja: EP(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Indrek Veso
Resolutsioon
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
VAhagi EPvastu mittevaralise kahju väljamõistmise nõudes rahuldada osaliselt ja välja mõista EP1000 (üks tuhat) krooni VA kasuks. Jätta menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse kohaselt toimus 15.03.2006 aastal KÜ XXXerakorraline koosolek, millest võttis osa 23 ühistu liiget. Esinedes üldkoosolekul korteriühistu liikmete ees, ütles kostja kui koosoleku liige hageja kohta “ Hr. A on kasutanud probleemi lahendamiseks ka füüsilist vägivalda, lubanud lapse vägistada jne.“, mis on hagejat solvav väljend ja alandab tema au ja väärikust. Kostja poolt väljaöeldu sai teatavaks kõigile koosolekul osalejatele. Lisaks sai protokoll, milles oli protokollitud kostja öeldu avalikuks kõigile korteriühistu liikmetele, kes soovisid protokolliga tutvuda ning protokoll anti registreerimiseks kohturegistrile ja Hansa- ja Sampo Panga kontoritesse pangatoimingute peatamiseks. 14.mail 2005 aastal kell 11.45 XXX maja trepikojas kahe korruse vahel, avalikus kohas, kõrvalise isiku juuresolekul nimetas kostja hagejat solvavalt vene keeles „argpükslik lurjus“ osutades seejuures hageja suunas parema käe nimetissõrmega. Kostja solvav käitumine on süstemaatilise iseloomuga ja tema avalikud solvavad väljaütlemised kahjustavad hageja, kes teeb ühiskondlikku tööd, on juhatuse liige ja KÜ XXX juhataja, ning
kõigile ühistu liikmetele tuntud isik, mainet, au ja väärikust. Hageja hindab temale tekitatud moraalset kahju 50 000 kroonile. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt ütles koosolekul OB, et hageja on kasutanud füüsilist vägivalda ja lubanud lapse vägistada, kuid ekslikult on see protokollis märgitud tema sõnavõtuks, kuna OB ütles seda tema sõnavõtu ajal. Kostja ei lugenud protokolli läbi, mistõttu jäi protokollija EL viga talle märkamata. Kostja leiab, et hagi on esitatud vale isiku vastu. Kohtuistungil võttis kostja õigeks, et ta ütles hagejale vene keeles „argpükslik lurjus“. Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Lõike 2 kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. VÕS § 1047 lg 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Lõike 2 kohaselt teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Tunnistaja AJ ütluste ja kostja õigeksvõtuga kohtuistungil on tõendatud, et kostja ütles hagejale 14.mail 2005 aastal kella 14.00 paiku XXX maja trepikojas AJ juuresolekul hagejat solvavalt vene keeles „truslivaja svolotš“ tõlkes „argpükslik lurjus“ osutades seejuures hageja suunas parema käe nimetissõrmega. Kostja ei eita, et tegemist oli tahtliku väljaütlemisega. Hageja nimetamist „argpükslikuks lurjuseks“ põhjendas kostja sellega, et hageja vahetas välja eelmise korteriühistu juhatuse, mille liikmeks oli ka kostja, et võeti ära raamatupidamise dokumendid eelmiselt raamatupidajalt ilma üleandmiseta, et tehti revisjoniakt, millest nähtus justkui eelmine juhatus oleks varastanud ja petnud ühistult 300 000 krooni ning sellekohane teade pandi teadete tahvlile, et kriminaalasja algatamiseks esitati avaldus eelmise juhatuse liikmete vastu 15 000 krooni osas ja kriminaalasja menetlus on käesolevaks ajaks lõpetatud, ilma kohtuotsuseta, samuti sellepärast, et põhiliselt mustati kostjat ja Lõovälja ega juletud süüdistada teisi, kostja arvates tugevamaid isikuid. Kohtule esitatud Korteriühistu XXX15.märtsil 2006 toimunud erakorralise kordusüldkoosoleku protokollist nähtub, et EP sõnavõtus on lause „Hr. A on kasutanud probleemi lahendamiseks ka füüsilist vägivalda, lubanud lapse vägistada jne.“, mis hagiavalduse kohaselt on hageja au ja väärikust teotav. Tunnistaja MM ütlustest nähtub, et kostja ütles koosolekul, et hageja on olnud korteriomanikega vägivaldne ja, et on lubanud vägistada pr. B tütre. Tunnistaja EL ütlustest nähtub, et ta tegi käsikirjalise protokolli ümberkirjutamisel arvutis vea, kuna jättis öeldud lause eest ära O B nime, kes tegelikult selle lause välja ütles ning märkas viga alles siis, kui võrdles pärast hagi kohtule esitamist arvutikirjas protokolli käsikirjaliste märkmetega. Tunnistaja ütlustest nähtub ka, et kostja tutvustas koosolekul olukorda, juttu oli hagejast ja siis andis kostja sõna tunnistaja OBle ning, et koosolek oli emotsionaalne ja kõik rääkisid läbisegi.
Tunnistaja O B ütlustest nähtub, et nii kostja kui ka tema ise rääkisid koosolekul tunnistaja poolt hageja suhtes alustatud kriminaalasjast, ta ei kuulnud, et kostja oleks maininud lapse vägistamist, kuid tema võis öelda protokollis märgitud lause. Põhja Politseiprefektiuuri Kesklinna Politseiosakonna kriminaalmenetluse 03.11.2005 lõpetamise määrusest nähtub, et tunnistaja O B avalduse alusel alustati kriminaalmenetlust KarS § 121 tunnustel selle kohta, et 03.10.2005 kella 12.15 ajal lõi hageja O Bt kaks korda kõhu piirkonda. Määruses on muuhulgas märgitud, et O B andis ülekuulamisel ütluse, mille kohaselt ähvardas hageja, et kui tema hagejale vastu hakkab, siis püüab hageja kinni tema tütre ja vägistab ära, misjärel lõi teda kaks korda rusikaga kõhtu. Tunnistaja MM ütlustega loeb kohus tõendatuks, et kostja ütles protokolli märgitud lause „Hr. A on kasutanud probleemi lahendamiseks ka füüsilist vägivalda, lubanud lapse vägistada jne.“ Kuna tunnistajate ütlustest nähtub, et koosolekul valitses emotsionaalne õhkkond, et nii kostja kui ka tunnistaja O B rääkisid hageja suhtes toimunud kriminaalmenetlusest ning, et nii kostja kui ka tunnistajad O B ja ELolid koosolekul hõivatud kas sõnavõttude esitamise või protokollimisega, siis ei ole välistatud, et O B ja EL ei pannud kostja väljaütlemist tähele. Seega ei lükka O B ja EL ütlused ümber tunnistaja MM ütlusi. Kohtupraktikas on asutud seiskohale, et isiku au on võimalik teotada tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamisega ja/või väärtusotsustustega, kui need väljenduvad isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on halvustava tähendusega. Halvustava tähendusega hinnangu loeb kohus isiku au teotavaks, kui see isik ei ole andnud põhjust selliseks hinnanguks. Kohus on seisukohal, et hageja nimetamine „argpükslikuks lurjuseks“ on käsitletav väärtusotsustusena, mis on eriti halvustava tähendusega. Sellise hinnangu andmine ei ole põhjendatav kostja kirjeldatud hageja tegevustega, ka mitte kriminaalasja alustamisest ebaõige summaga teate ülespanekuga. Kostja ei ole ka tõendanud, et teate pani teadetetahvlile just hageja, tema ja tunnistaja EL üksnes oletasid, et hageja tegi seda, kuna teadete tahvli ukse võti oli hageja käes. Hageja eitas teate panemist teadetetahvlile. Kohus on seisukohal, et koosolekul öeldud “Hr. A on kasutanud probleemi lahendamiseks ka füüsilist vägivalda, lubanud lapse vägistada jne.“ on esitatud faktiväitena, mis on tõendamata, kuivõrd kriminaalmenetlus asjas lõpetati kuriteo koosseisu puudumise ja kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Seega asub kohus seisukohale, et hageja isiklikke õigusi on halvustava tähendusega hinnanguga ja tõendamata kahtlustuste avaldamisega rikutud ning kuigi avalikustamine toimus esimesel juhul vaid ühele isikule ja teisel juhul piiratud isikute ringile, ei ole välistatud, et see tõi kaasa hageja maine kahjustamise. Eeltoodud asjaolu osundab aga kohtu arvates hageja isiklike õiguste rikkumise väikesele intensiivsusele. VÕS § 134 lg 2 kohaselt vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Et hageja isiklike õiguste rikkumine oli avalikustatud piiratud isikute ringile, mistõttu selle intensiivsus oli väike ning, et üksnes hingelised üleelamised ja piinlikkusetunne ei ole vastavuses hagis taotletud rahalise hüvitise määraga on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt 1000,00 krooni ulatuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtunik: /allkiri/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.