Tsiviilasi nr 2-06-12696
Tsiviilasja number
2-06-12696
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Ulvi Loonurm ja Meelika Aava
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.06.2008 Tallinnas
Tsiviilasi
Viktor Androssovi hagi Ella Petermanni vastu mittevaralise kahju 50 000 kr. väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.11.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ella Petermanni apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
13.05.2008
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Viktor Androssov, lepinguline esindaja advokaat Alar Urm; kostja Ella Petermann
Jätta Harju Maakohtu 12.11.2007 otsus muutmata, apellatsioonkaebus rahuldamata ja apellatsioonimenetluse menetluskulu apellandi kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vaidluse asjaolud 22.05.2006 esitas Viktor Androssov hagi Ella Petermanni vastu mittevaralise kahju 50 000 kr. väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt toimus 15.03.2006 KÜ Järveotsa tee 3 erakorraline koosolek. Esinedes üldkoosolekul korteriühistu liikmete ees, ütles kostja kui koosoleku liige hageja kohta, et “hr. Androssov on kasutanud probleemi lahendamiseks ka füüsilist vägivalda, lubanud lapse vägistada jne”, mis on hagejat solvav väljend ja alandab tema au ja väärikust. Koosoleku protokolliga said tutvuda kõik korteriühistu liikmed, protokoll anti registreerimiseks kohturegistrile ning Hansapanga ja Sampo Panga kontoritesse pangatoimingute peatamiseks.
14.05.2005 kell 11.45 Järveotsa tee 3 maja trepikojas kahe korruse vahel, avalikus kohas, kõrvalise isiku juuresolekul nimetas kostja hagejat solvavalt vene keeles „argpükslik lurjus“, osutades seejuures hageja suunas parema käe nimetissõrmega. Kostja solvav käitumine on süstemaatilise iseloomuga ja tema avalikud solvavad väljaütlemised kahjustavad hageja au ja väärikust. Hageja teeb ühiskondlikku tööd, on juhatuse liige ja KÜ Järveotsa tee 3 juhataja ning kõigile ühistu liikmetele tuntud isik. Hageja hindab temale tekitatud moraalset kahju 50 000 kr. Kostja hagi ei tunnistanud. Koosolekul ütles O.B, et hageja on kasutanud füüsilist vägivalda ja lubanud lapse vägistada, kuid ekslikult on see protokollis märgitud tema sõnavõtuks, kuna O.B ütles seda tema sõnavõtu ajal. Kostja ei lugenud protokolli läbi, mistõttu jäi viga talle märkamata. Kostja leiab, et hagi on esitatud vale isiku vastu. Kohtuistungil võttis kostja õigeks, et ta ütles hagejale vene keeles „argpükslik lurjus“. Maakohtu otsus 12.11.2007 otsusega Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt, 1000 kr. ulatuses, ja jättis menetluskulud kostja kanda võrdelselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus juhindus otsuse tegemisel VÕS § 1043, § 1046 lg 1 ja 2, § 1047 lg 1 ja 2. Kohus luges tõendatuks tunnistaja A.J ütluste ja kostja õigeksvõtuga kohtuistungil, et kostja ütles hagejale 14.05.2005 kella 14-ne paiku Järveotsa tee 3 maja trepikojas A.J juuresolekul hagejat solvavalt vene keeles „truslivaja svolotš“ tõlkes „argpükslik lurjus“, osutades seejuures hageja suunas parema käe nimetissõrmega. Kostja ei eitanud, et tegemist oli tahtliku väljaütlemisega. Väljaütlemist põhjendas kostja sellega, et hageja vahetas välja eelmise korteriühistu juhatuse, mille liikmeks oli ka kostja, et võeti ära raamatupidamise dokumendid eelmiselt raamatupidajalt ilma üleandmiseta, et tehti revisjoniakt, millest nähtus justkui eelmine juhatus oleks varastanud ja petnud ühistult 300 000 kr ning sellekohane teade pandi teadete tahvlile, et kriminaalasja algatamiseks esitati avaldus eelmise juhatuse liikmete vastu 15 000 kr. osas. Põhiliselt mustati kostjat ja Lõovälja ega juletud süüdistada teisi, kostja arvates tugevamaid isikuid. Korteriühistu Järveotsa tee 3 15.03.2006 toimunud erakorralise kordusüldkoosoleku protokollist nähtus, et Ella Petermanni sõnavõtus on lause „ Androssov on kasutanud probleemi lahendamiseks ka füüsilist vägivalda, lubanud lapse vägistada jne.“. Seda asjaolu kinnitasid tunnistaja M.M ütlused. Tunnistaja E.L ütlustest kohaselt tegi ta käsikirjalise protokolli ümberkirjutamisel arvutis vea, kuna jättis öeldud lause eest ära O.B nime, kes tegelikult selle lause välja ütles. Viga märkas alles siis, kui võrdles pärast hagi kohtule esitamist arvutikirjas protokolli käsikirjaliste märkmetega. Põhja Politseiprefektiuuri Kesklinna Politseiosakonna kriminaalmenetluse 03.11.2005 lõpetamise määrusest nähtub, et tunnistaja O.B avalduse alusel alustati kriminaalmenetlust KarS § 121 tunnustel selle kohta, et 03.10.2005 kella 12.15 ajal lõi hageja O.B kaks korda kõhu piirkonda. Määruses on muuhulgas märgitud, et O.B andis ülekuulamisel ütluse, mille kohaselt ähvardas hageja, et kui tema hagejale vastu hakkab, siis püüab hageja kinni tema tütre ja vägistab ära, misjärel lõi teda kaks korda rusikaga kõhtu.
2(4)
Üldkoosolekul valitses emotsionaalne õhkkond. Kostja kui ka tunnistaja O.B rääkisid hageja suhtes toimunud kriminaalmenetlusest ning et nii kostja kui ka tunnistajad O.B ja E.L olid koosolekul hõivatud kas sõnavõttude esitamise või protokollimisega, mistõttu ei ole välistatud, et O.B ja E.L ei pannud kostja väljaütlemist tähele. Seega ei ole ümber lükatud tunnistaja M.M ütlused. Kohtupraktikas on asutud seiskohale, et isiku au on võimalik teotada tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamisega ja/või väärtusotsustustega, kui need väljenduvad isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on halvustava tähendusega. Halvustava tähendusega hinnangu loeb kohus isiku au teotavaks, kui see isik ei ole andnud põhjust selliseks hinnanguks. Hageja nimetamine „argpükslikuks lurjuseks“ on käsitletav väärtusotsustusena, mis on eriti halvustava tähendusega. Sellise hinnangu andmine ei ole põhjendatav kostja poolt kirjeldatud hageja tegevustega, ka mitte kriminaalasja alustamisest ebaõige summaga teate ülespanekuga. Kostja ei ole ka tõendanud, et teate pani teadetetahvlile just hageja. Koosolekul öeldud “Androssov on kasutanud probleemi lahendamiseks ka füüsilist vägivalda, lubanud lapse vägistada jne.“ on esitatud faktiväitena, mis on tõendamata, kuivõrd kriminaalmenetlus asjas lõpetati kuriteo koosseisu puudumise ja kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Eeltoodust tulenevalt on hageja isiklikke õigusi rikutud halvustava hinnanguga ja tõendamata kahtlustuste avaldamisega, ning kuigi avalikustamine toimus esimesel juhul vaid ühele isikule ja teisel juhul piiratud isikute ringile, ei ole välistatud, et see tõi kaasa hageja maine kahjustamise. Lähtuvalt VÕS § 134 lg 2 ja pidades silmas, et hageja isiklike õiguste rikkumine oli avalikustatud piiratud isikute ringile, mistõttu selle intensiivsus oli väike, ning et hingelised üleelamised ja piinlikkusetunne ei ole vastavuses hagis taotletud rahalise hüvitise määraga,tuleb hagi rahuldada osaliselt, 1000 kr ulatuses. Apellatsioonkaebus Apellant palus tühistada 12.11.2007 Harju Maakohtu otsuse ja jätta kohtukulud vastustaja kanda. Apellant leiab, et kohtuotsus on tehtud ainult tunnistaja M.M tunnistustele toetudes, mis on vale. Kohus on põhjendamatult jätnud arvesse võtmata E.L ja O.B tunnnistused. Tunnistajate ütlused kinnitavad, et protokoll ei kajasta täpselt koosolekul toimunut. Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Maakohus on andnud hinnangu ka kostja tõenditele, s.o. on hinnanud tõendeid kogumis, ja apellatsioonkaebuse väited tõendite teistsuguse hindamise vajadusest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
3(4)
Tiit Kollom
Meelike Aava
Ulvi Loonurm
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.