Arcostov OÜ hagi AS KA Vaiko vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 25. mai 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Arcostov OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): Arcostov OÜ (registrikood: 14077532), esindaja Kuldar Kirt Vastustaja (kostja): AS KA Vaiko (registrikood: 10830458); esindaja vandeadvokaat Enno Heringson
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Arcostov OÜ määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Viru Maakohtu 25. mai 2017 määrus väljamõistetud tagatise suuruse osas (resolutsiooni p 3) ning muuta tagatise suurust.
3.Lugeda Viru Maakohtu 25. mai 2017 resolutsiooni p 3 sõnastatuks järgmiselt: „Määrata AS KA Vaiko eeldatavate menetluskulude katteks tasutava tagatise summaks 3120 eurot. Kohustada Arcostov OÜ-d andma AS KA Vaiko eeldatavate menetluskulude katteks tagatise summas 3120 eurot 10 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates.
Tagatis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole vastavalt käesolevale kohtumäärusele lisatud makseinfole. Kohtule tuleb viivitamatult esitada andmed tagatise tasumise kohta.“ Menetluskulude jaotus
4.Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.
Edasikaebamise kord
Määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu menetluses on Arcostov OÜ (hageja) hagi AS KA Vaiko (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja omandanud Riito Ehituse AS-lt ja Sand Ehitus OÜ-lt nõude kostja vastu, mis tuleneb töövõtjate ja kostja vahel 05.04.2016 sõlmitud ehitustööde töövõtulepingust nr 2016-05, mille esemeks on Sinimäe kooli spordihoone ehitustööd.
2.Kostja esitas 29.03.2017 kohtule esialgse vastuse hagile, milles hagi ei tunnista. Kostja leiab, et töövõtjatel ei ole nõuet kostja vastu. Kostja on lepingu üles öelnud ning kostjal ei ole töövõtjate ees võlgnevust, vaid vastupidi, töövõtjatel on võlgnevus hoopis tellija ees. Koos vastusega hagile taotles kostja kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist 10 000 eurot. Kostja hinnangul on hageja ilmselgelt maksejõuetu äriühing, kellelt tulevikus ei ole ilmselt võimalik menetluskulude hüvitamist loota. Hageja puhul on tegemist alles 07.07.2016 sissemakset tegemata asutatud äriühinguga. Kuivõrd tegemist on eelmisel aastal asutatud äriühinguga, puuduvad majandusaasta aruanded, millest oleks võimlik kontrollida äriühingu finantsnäitajaid, kuid ainuüksi perioodil oktooberdetsember 2016 pole äriühing ühtegi riikliku maksu tasunud ning seega eelduslikult puudub sellel tegevus sh tulutoov tegevus. Kuna äriühing on asutatud sissemakset tegemata ja sellel puudub nii kinnisvara kui ka tegevus, mis talle tulu tooks, siis ilmselgelt ei ole äriühing võimeline tasuma kostja võimalikke menetluskulusid. Kostja leiab, et ülaltoodut arvestades on otstarbekas nõuda hagejalt tagatise andmist vähemalt summas 10 000 eurot. Advokaadi töötunni hind käibemaksuta on 120 eurot. Eeldatav kulu on järgmine: - advokaat peab läbi töötama hagi aluseks olevad asjaolud, esitatud tõendid ning ka ise koguma tõendeid, läbi töötama vastava kohtupraktika jne, mida arvestades peab kostja koostama oma vastuse. Kostja seadusliku esindaja kinnitusel on materjale ca 100 lk. Märgitud mahu tõendite analüüsi ja kohtupraktika ning seonduva õigusteooria läbi töötamisega võib aega võtta vähemalt 24 h, mille tulemusel valmib vastus hagile – kulu ca 2880 eurot; - võib eeldada, et ka hageja soovib kostja vastusele esitada oma arvamuse, mille läbi töötamine ja vastuse esitamine sellele võib veelgi tingida täiendavat ajakulu (12 h), samuti täiendavate tõendite esitamise vajaduse – kulu ca 1440 eurot; - kuna tegemist on ehituse üle käiva vaidlusega, ei saa välistada, et tellida tuleb näiteks ehitusekspertiis – vastavate ekspertiiside hinnad on ca 3000 – 6000 eurot olenevalt mahust. Seega võib kulu sellele olla keskmiselt 4500 eurot;
- eksperdile tuleb esitada küsimused – nende formuleerimine on samuti ajakulukas arvestades, et need peavad nii juriidiliselt kui ehitustehniliselt olema asjakohased. Kulu ca 3 h s.o 360 eurot; - kostja eeldab järgnevalt vähemalt ühte istungit, mis toimub Narvas - koos ettevalmistamiseks kuluva ajaga võtab see vähemalt ühe tööpäeva s.o 8 h = 960 eurot. Arvestades ka kohtukõne teeside koostamist ja ettenägematut ajakulu, võib väita, et esimeses astmes on kulu ca 10 000 eurot.
3.Hageja esitas kostja taotlusele seisukoha, milles leiab, et kostja väide, et kohtuvaidluse kaotuse korral puudub kostjal igasugune võimalus saada oma menetluskuludele hüvitist, on paljasõnaline, tõendamata ning oletuslik. Hageja hinnangul on esitatud hagiavaldus perspektiivikas, kuna hageja hinnangul on hagi lisaks olevate tõenditega tõendatud, et kostja ei ole RIITO Ehituse AS-le tehtud tööde eest tasunud. Hageja ei nõustu kostja eeldatavate menetluskulude arvestusega, kuna see on ülepaisutatud ja põhjendamatu. Ei ole eluliselt usutav, et hagiavalduse vastuse koostamiseks, kus kostja väidetavalt ei ole võlgu, võiks kuluda 36 tundi. Arusaamatuks jääb ka, millele tuginedes on kostja määranud keskmise ehitusekspertiisi maksumuseks 4500 eurot. Hageja sellise arvestusega ei nõustu, kuna praktikas ületavad ekspertiiside maksumused harva 1000 eurot. Arvestades eeltoodut ei tohiks kostja esimese astme menetluskulud sõltumata kohtu otsusest ületada 2000 eurot.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Viru Maakohus rahuldas kostja taotluse menetluskulude katteks osaliselt ning kohustas hagejat tasuma 7620 eurot tagatisena kohtu deposiiti 10 kalendripäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Maakohus leidis, et kostja esitatud tõendid ja väited hageja maksevõime kohta on veenvad ning viitavad sellele, et hagi rahuldamata jätmise korral võib kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine olla raskendatud. Hageja ei ole kostja väiteid ümber lükanud ega esitanud andmeid, et tema majanduslik olukord ja olemasolev vara võimaldavad tal tasuda kostja võimalikud menetluskulud. Hageja ei ole põhistanud, et tagatise nõudmine oleks hageja suhtes ebaõiglane. Kohus leidis, et hageja nimetatud kulud on liialdatud. Kostja on juba tutvunud vaidluse asjaoludega ning on esitanud esialgsed seisukohad. Kohus leiab, et hagile sisulise vastuse esitamise põhjendatuks ajakuluks on antud juhul mitte rohkem kui 10 tundi. Hageja vastuse läbitöötamise ja sellele vastamise ajakulu mõistlik ja piisav maht on 5 tundi. Kohus nõustus, et ekspertiisi määramise korral võib selle maksumuseks olla 4 500 eurot ning kostja taotletav kulu selles summas on põhjendatud. Kohus ei pidanud usutavaks, et ekspertiisi maksumuseks vaidlusalusel objektil võiks olla hageja väidetud 1000 eurot. Eeldatav eksperdile küsimuste esitamise ajakulu on 3 tundi. Kohus pidas mõistlikuks ja põhjendatuks kostja esindaja maakohtu istungil osalemise ja ettevalmistamise prognoositavat ajakulu 8 tunni ulatuses. Kohus määras kostja eeldatavate menetluskulude katteks tasumisele kuuluva tagatise summaks 7 620 eurot (26 tundi × 120 eurot + 4 500 eurot).
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Hageja Arcostov OÜ (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse resolutsioonide 1 ja 3 tühistamist. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Maakohtu seisukohast jääb arusaamatuks, millistele tõenditele ja asjaoludele on kohus tuginenud oma järelduses, et hagi rahuldamata jätmise korral võib kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine olla raskendatud. Arvestades hagiavalduses esitatud asjaolusid ning määruskaebuse esitaja nõuet oleks maakohtu poolt määratud tagatis hageja suhtes ebaõiglane (TsMS § 196 lg 21), kuna nõuaks hagejalt põhjendamatuid kulutusi oma õiguste ja nõuete realiseerimiseks olukorras, kus kostja on jätnud teostatud tööde eest tasumata. Hageja ei nõustu kohtuga, et käesoleval juhul võiks hagiavalduse vastuse koostamiseks kuluda aega ca 10 tundi. Kuna kostja väidete kohaselt ei ole kostja kellelegi võlgu, siis selliste asjaolude tõendamine ei saa võtta aega üle 3 tunni. Jääb selgusetuks, millele tuginedes on maakohus määranud ekspertiisi tasuks 4500 eurot. Samuti jääb arusaamatuks, milliseid väited arvestades on kohus arvestanud tagatises väidetavat ekspertiisi kulu. Seetõttu tuleks menetluskulude tagatisest ekspertiisi kulu välja jätta. Kuna kostja väidetav ekspertiisi taotlus peaks sisalduma koos küsimustega menetlusdokumentides, mille osas on maakohus pidanud põhjendatud ajakuluks 10 tundi ja 5 tundi, siis on ebamõistlik arvestada veel täiendava ajakuluna aega eksperdile küsimuste esitamiseks mahus 3 tundi.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Maakohus on oma määruses nimetanud tõendid, millele ta tugineb ning põhjendanud, miks ta hageja seisukohtadega ei nõustu. Hageja peab arvestama riskiga, et temal tuleb hüvitada kostja menetluskulud. Kui aga hageja peab nõuet perspektiivseks, siis tema jaoks lõppkokkuvõttes vastavat kulu ei kaasne, millest tulenevalt on määruskaebuse väited vastuolulised. Menetluskulude tagatise määramine ja selle suuruse määramine on kohtu diskretsiooniotsus (TsMS § 196 lg 1 p 3 lg 21. Määruskaebuses ei ole esitatud mingit väidet selle kohta, et maakohus oleks oma diskretsiooni mingis osas rikkunud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 659 lg § 657 lg 1 p 2 alusel maakohtu määruse väljamõistetud tagatise suuruse osas (resolutsiooni punkt 3) ning loeb resolutsiooni punkti 3 sõnastatuks järgmiselt: „Määrata AS KA Vaiko eeldatavate menetluskulude katteks tasutava tagatise summaks 3120 eurot. Kohustada Arcostov OÜ-d andma AS KA Vaiko eeldatavate menetluskulude katteks tagatis summas 3120 eurot 10 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates. Tagatis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole vastavalt käesolevale kohtumäärusele lisatud makseinfole. Kohtule tuleb viivitamatult esitada andmed tagatise tasumise kohta.“
8.TsMS § 196 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus hagimenetluses kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud, eelkõige juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot, algatatud hageja pankrotimenetlus või kui aasta jooksul enne hagi esitamist on hageja vara suhtes toimunud täitemenetlus, ilma et täitemenetluses esitatud nõuet oleks rahuldatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus põhjendatult jõudnud järeldusele, et TsMS § 196 lg 1 p 3 eeldused on täidetud. Maakohus on asjaolusid arvestades lugenud piisavalt põhistatuks, et kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine on ilmselt raskendatud, kuna hageja on 07.07.2016 asutatud äriühing, kelle tegevusalaks on investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jms finantsvahenditesse. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane ja talle ei ole kohaldatud riiklikke makse oktoober-detsember 2016. Hagejal puudub kinnisvara.
9.Kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse lahendamisel tuleb lisaks kontrollimisele, kas TsMS § 196 lg 1 järgi võib hagejalt tagatist nõuda, hinnata ka seda, kas tagatise nõudmine on välistatud TsMS § 196 lg 2 kohaselt. Seega tuleb hinnata, kas hagejal on menetluskulude katteks Eestis piisavalt vara või kuuluvad talle Eestis asjaõigusega piisavalt tagatud nõuded. Kui tagatise nõudmise eeldused on täidetud, tuleb võtta seisukoht, kas TsMS § 196 lg 21 alusel võiks tagatise nõudmata jätta (Riigikohtu 2. veebruari 2010 määrus tsiviiasjas nr 3-2-1-156-09, p 12). Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et tal oleks menetluskulude katteks Eestis piisavalt vara või talle kuuluksid Eestis asjaõigusega piisavalt tagatud nõuded.
10.Hageja ei nõustu maakohtu määratud kostja eeldatava kuluga esindajale. Maakohus määras kostja eeldatavate õigusabi kulude katteks 3120 eurot (s.o 26 tundi × 120 eurot). Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et tagatise andmise määramine on kohtu kaalutlusotsus, kus kohus peab arvestama mõlema poole huvidega (vt Riigikohtu 1. veebruari 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-09, p 16). Tagatise määramisel on eesmärgiks kaitsta kostjat juhuks, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel võib kostja menetluskulude sissenõudmine hagejalt osutuda raskendatuks. Tagatise suurus ei pea siiski arvestama kostja kõikide võimalike kuludega, sest kulude tegelik suurus ja hageja poolt hüvitamise kohustus hageja nõude rahuldamata jätmisel või osalisel rahuldamisel selguvad alles asja lõplikul lahendamisel. Kostja eeldatavate lepingulise esindaja kulude hindamisel tuleb arvestada ka seda, millises ulatuses on need mõistlikud ja põhjendatud ning tuleks TsMS § 175 lg 1 järgi hagejalt välja mõista, kui kostja menetluskulud jäetaks hageja kanda (Riigikohtu 2. veebruari 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-09, p 12). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisavalt põhjendanud, miks tuli pidada lepingulise esindaja eeldatavaks ajakuluks 26 tundi. Tegemist on hinnangulise ajamahuga, mis võib kuluda keskmise keerukusega tsiviilasja lahendamisele. Maakohus ei ole seejuures väljunud diskretsioonipiiridest.
11.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on jätnud põhjendamata, miks tuleb määrata võimaliku ehitusekspertiisi kulude katteks 4500 eurot. Määruskaebuses leiab hageja, et kui ekspertiisi peaks taotlema hageja ise, siis poleks mõistlik tasuda ekspertiisitasu nii tagatisena kui ka enne ekspertiisi. Ekspertiisi määramisele peab üldjuhul hagimenetluses eelnema siiski sellekohane taotlus (vt TsMS § 293 lg 1). Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude katteks tagatise määramisel tuleb arvestada ka poolte eeldatavat tõendamiskoormist menetluses, kuna sellest sõltub, kas ja missuguses ulatuses
oleksid tehtavad menetluskulud vajalikud ja põhjendatud ning nende hüvitamist saaks nõuda vastaspoolelt. Käesolevas asjas on hageja esitanud töövõtulepingust tuleneva töövõtja tasunõude tellija vastu. Hagiavalduse kohaselt jättis tellija teostatud tööd akteerimata ning nende eest tasumata. Ehkki menetlus on alles algfaasis ning poolte lõplikud nõuded ja seisukohad selgitab kohus välja eelmenetluse käigus (TsMS § 392), saab praeguses staadiumis lähtuda sellest, et töövõtjal on tasunõude esitamisel tõendamiskoormis tõendamaks, et ta on lepingujärgse töö täies mahus valmis teinud ning et töö oli lepingukohane (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-145-14, p 18 – 19). See tähendab, et vajadus ekspertiisi taotlemiseks võib tekkida pigem hagejal endal ja mitte kostjal. Seega on praeguses menetlusstaadiumis olemasoleva teabe alusel põhjendamatu kohustada hagejat tasuma kostjale ekspertiisitasu tagatisena 4500 eurot.
12.Hageja leiab, et maakohtu poolt määratud tagatis hageja suhtes ebaõiglane (TsMS § 196 lg 21), kuna nõuaks hagejalt põhjendamatuid kulutusi oma õiguste ja nõuete realiseerimiseks olukorras, kus kostja on jätnud teostatud tööde eest tasumata. Riigikohus on 01. veebruari 2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-158-09 p-s 16 selgitanud, et TsMS § 196 lg 21 rakendamisel tuleb kohtul kaaluda menetlusosaliste huvisid. Maakohus on vastavalt eelnimetatud Riigikohtu lahendist p-s 15 toodud juhistele andnud hagejale võimaluse esitada kostja taotluse kohta oma seisukoht. Maakohus leidis, et hageja ei ole põhistanud, et tagatise nõudmine oleks hageja suhtes ebaõiglane. Ringkonnakohus leiab, et ka määruskaebuses pole hageja toonud välja asjaolusid, mis annaks alust arvata, et tagatise tasumine on hageja suhtes ebaõiglane. Seda enam, kuna ringkonnakohus vähendab käesoleva määrusega tagatise summat 4500 euro võrra, ei ole põhjendatud arvata, et tagatise tasumine on hageja suhtes ebaõiglane TsMS § 196 lg 21 tähenduses. Eeltoodule tuginedes rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ning tühistab maakohtu otsuse ekspertiisitasu suuruse osas tagatise määramisel.
13.Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.