Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Mare Kõlvart
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.11.2007a,Kentmanni kohtumaja ,Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-20240
Tsiviilasi
AKhagi MTvastu hea nime ja väärikuse kaitseks 25 000 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AK(ik XXX,elukoht XXX Hageja volitatud esindaja Valentina Timofejeva Kostja MT(ik XXX,elukoht XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
25.09.2007 ,avalik istung
Kohtuistungil osalesid
Hageja AK Hageja esindaja Valentina Timofejeva Kostja MT Kostja esindaja Jelena Metsalu
Jätta rahuldamata AK hagi MT vastu hea nime ja väärikuse kaitseks ,valekuulduste levitamise lõpetamiseks ja moraalse kahju 25 000 krooni saamiseks.
Kohtukulude jaotus Menetluskulud jätta hageja AK kanda.
Edasikaebamise kord
Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Asjaolud ja menetluse käik Hagiavalduse kohaselt töötab hageja alates 1994 a. KÜ koristajana,kelle ülesandeks on elamu koristamine.Kostja peab korteris kassi ,kelle väljaheidetega on reostatud trepikoja varikatus.Peale sellekohase märkuse tegemist on kostja asunud hagejat alusetult laimama .Kostja esitab kaebusi nagu jätaks hageja vett kostja uksemati alla,peseb trepikoja põrandaid kloorilahusega ,mis kutsub kostja lapsel allergiahoogusid,levitab kuuldusi hageja poolt ühiskondliku raha omastamise osas,on pöördunud politsei poole süüdistades hagejat ebatsensuursete väljendite kasutamises jm.Hageja leiab,et kostja on sellega rikkunud tema head nime ja väärikust.Peale kostjapoolsete ebaõiglastest hinnangutest teadasaamist tekkisid hagejal unehäired ,tuvastati neuroos.Eriti mõjus määratud rahatrahv ja süüdistamine KrK § 262 järgi.Hageja leiab,et tema hingepiinad ei ole mõõdetavad,aga hindab kostja poolt talle tekitatud moraalse kahju suuruseks 25 000 krooni,mille palub kostjalt välja mõista.Samas palub hageja vastavalt VÕS §128,§1046,§1047 kohustada kostjat lõpetama tema põhiseaduslikke õigusi rikkuvate kuulduste levitamine. Hageja palub menetluskulud panna kostja kanda.
Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista .Hageja kasutab suhtlemisel teiste inimestega pidevalt ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid, mistõttu tuli esitada avaldus politseile.Suhtlemisel inimestega on hageja agressiivne ja skandaalne. Pärast seda ,kui hageja kostja kassi kepiga lõi,roojab kass kättemaksuks trepikoja katusele.Kostja koristab oma kassi järelt ise.Hageja kasutab põrandate pesemisel tugevat kloorilahust,mida pritsib korterite ustele ,koridoripõrandad on pikka aega märjad ja libedad ning trepikojad on väga niisked.Kloori lõhn häirib kostja last ,kes on kloori suhtes allergiline.Peale pöördumist korteriühistu juhatuse poole on hageja sellised teod lõpetanud.Korteriühistu üldkoosolek võttis vastu otsuse pöörduda tegevdirektori poole palvega teise töötaja leidmiseks hageja asemele,kuna hageja süül on elamus kujunenud keeruline psühholoogiline õhkkond.Kostja ei ole kunagi levitanud kuuldusi hageja poolt raha omastamisest.Kostja rahulolematus tema poolt istutatud põõsaste murdmises hageja poolt on kostja arvates põhjendatud.Kostja leiab,et ei ole hagejale mingit moraalset kahju tekitanud ja leiab,et hageja tervisehädade põhjuseks võib olla tema pikaajaline töötamine raskel füüsilisel ja ka tervistkahjustaval tööl .Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud panna hageja kanda.
Kohtuotsuse põhjendused Kohus,kuulanud ära poolte seletused,tunnistajate ütlused ja tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ,leidis,et hagi on põhjendamata ,tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
TsMS § 230 lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,kui seadusest ei tulene teisiti. Toimikumaterjalidest nähtuvalt on pooltevaheliste suhete halvenemine alguse saanud kostja kui maja voliniku ja majaelanike pöördumistest korteriühistu juhtuse poole majahoidjana töötanud hageja töö kvaliteedi ja käitumise suhtes. Kohtu hinnangul on igal korteriomanikul õigus saada tema poolt kinnimakstud teenuse osutamise eest kvaliteetset teenust.Maja voliniku , kostja, ülesannete hulka kuulus seega korteriomanike nimel ka tähelepanu juhtimine majas esinevatele probleemidele. Korteriühistu tegevdirektori 18.04.2006 a. kirjast (tlk 59) nähtuvalt on hageja tööd kontrollitud ,kostja 20.03.2006 esitatud avalduses viidatud puudused hetkel kõrvaldatud ja juhitud kojamees AK tähelepanu vajadusele täita täpselt oma kohustusi. Hageja poolt tõendina viidatud 03.04.2006 avaldust KÜ juhatusele (tlk 30), tegevdirektor VP allkirjastatud teatisest tulenevalt ,7.11.2006 a. seisuga KÜ-s ei ole registreeritud.Seega tuleb nimetatud avaldus jätta tõendina tähelepanuta. Korteriomanike pöördumistega 03.11.2005 a. (tlk 55) kostja kui majavoliniku poole,24.08.2005 a ja 29.08.2005 a pöördumistega KÜ vanemspetsialist V poole (tlk56, ),24.11.2005 a.,6.12.2005 ja 20.03.2006 a. pöördumistega KÜ direktori poole (tlk63,64,67) ,on tõendamist leidnud,et osa korteriomanikke ei olnud rahul hageja poolt teostatud koristustööde ega hageja käitumisega. Hageja väide kostja poolt valekuulduste levitamises rahade omastamisel ,ei ole tõendamist leidnud.Tunnistajate SKja NC ütluste kohaselt ei ole nemad majas kuulunud mingisugust juttu hageja poolt mingite rahade omandamisest.Küll aga kinnitab tunnistaja C a ,et hageja pakkus talle müüa värvi,millega on värvitud trepikoda . Kohus jätab tähelepanuta asjasse mittepuutuva , hageja poolt tõendina esitatud tema 15.12.2004 a. esitatud pöördumise (tlk 47) KÜ esimehe poole GM suhtes,kes väidetavalt oli süüdistanud hagejat välisuste paigaldamiseks kogutud raha osalises omastamises ja hageja kavatsusest pöörduda au ja väärikuse kaitseks kohtusse. Nõude tõendamiseks on hageja esitanud ka kostja poolt 07.11.2005 a. Põhja Politseiprefektuuri saadetud avalduse (tlk 12-14),mille alusel Ida politseiosakonna konstaabli AK 09.01.2006 a. otsusega karistati hagejat rahatrahviga. Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja 19.04.2006 a. otsusega väärteomenetlus hageja suhtes lõpetati väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohus leiab,et nimetatud avaldus hageja hea nime ja väärikuse rikkumise tuvastamiseks ,tuleb jätta tõendina tähelepanuta.Nimetatud avalduses sisalduv on saanud hagejat rahuldava lahendi kohtuotsuse näol. Tunnistaja NV ,kelle ülesandeks on kojameeste töö kontrollimine,ütlusi ei pea kohus usaldusväärseiks.Tunnistaja ütlused on vastuolus tegelikkusega.Tunnistaja leiab,et kostja kui majavoliniku ja korteriomanike avaldused on põhjendamata,samas ,kui juhatuse poolt on kostja kui korteriomanike esindaja avalduste alusel puudusi kõrvaldatud ja juhitud hageja tähelepanu tehtavale tööle.Tunnistaja leiab,et tegemist on poolte isikliku vaenuga.
Tunnistaja IS ütlused asjas olulist tähtsust ei oma.Tunnistaja ei ela vaidlusaluses elamus alates novembrist 2006 ,on kuulnud konfliktidest ,ta ei tea kas ja millest on hageja tervis halvenenud. Hageja ebaväärikat käitumist on korterite nr.27,20 ja 18 omanikud palunud oma avalduses maja volinikule 3.11.2005 a(tlk 55) arutada korteriomanike koosolekul.Ka tunnistajad K ja C kinnitavad,et ebatsensuurne väljendusviis on hageja puhul tavaline. Hageja väide,et ”praktiliselt iga vene rahvusest inimesel on omane igapäevases elus kasutada ebatsensuurset leksikoni” on kohtu hinnangul kohatu.Ainetu on hageja kohtukõne teesides väljendatud seisukoht ,et ”K kasutab ropp sõimu,sest ta teab ,kus ja kellega on seda võimalik kasutada”. Ka põhiseadusest tulenevalt ei ole väljendusvabadus siiski absoluutne vabadus,millel puuduvad igasugused piirid.Kohus leiab,et vaatamata rahvusest,tuleb suhelda kaasinimestega üldtunnustatud tavade ja heade kommete kohaselt lugupidavalt ja viisakalt. Eelneva alusel leiab kohus,et hageja ei ole tõendanud oma hea nime ja väärikuse teotamist valekuulduste levitamise kaudu ega isiklike õiguste õigusvastast kahjustamist VÕS § 1046 mõttes,mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata. Tulenevalt eeltoodust tuleb jätta rahuldamata ka nõue moraalse kahju 25 000 krooni saamiseks. TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool ,kelle kahjuks otsus tehti.Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Mare Kõlvart kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.