Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ülle Jänes ja Malle Preimer
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.06.2008, Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-20240
Tsiviilasi
Alevtina Kovaleva hagi Marina Tustanovskaja vastu hea nime ja väärikuse kaitseks ning tekitatud mittevaralise kahju eest 25 000 krooni suuruse hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.11.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Alevtina Kovaleva apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
15.05.2008
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Alevtina Kovaleva (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxx xx-xx xxxxxxx) ja tema esindaja Valentina Timofejeva; Kostja Marina Tustanovskaja (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxx xxx xx-xx, xxxxxxx) ja tema esindaja Jelena Metsalu
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 12.11.2007 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata vandeadvokaadi vahendusel, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kassaatorile kättetoimetamisest.
Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja töötab alates 1994.a KÜ Loo koristajana. Kostja peab korteris kassi, kelle väljaheidetega on reostatud trepikoja varikatus. Pärast sellekohase märkuse tegemist on kostja asunud hagejat alusetult laimama. Kostja esitab kaebusi, nagu jätaks hageja vett kostja uksemati alla, peseb trepikoja põrandaid kloorilahusega, mis kutsub kostja lapsel esile allergiahoogusid, levitab kuuldusi hageja poolt ühiskondliku raha omastamise osas, on pöördunud politsei poole, süüdistades hagejat ebatsensuursete väljendite kasutamises jm. Kostja on sellega rikkunud hageja head nime ja väärikust. Pärast kostjapoolsetest ebaõiglastest hinnangutest teadasaamist tekkisid hagejal unehäired, tuvastati neuroos. Eriti mõjus määratud rahatrahv ja süüdistamine KrK § 262 järgi. Hageja hingepiinad ei ole mõõdetavad, kuid hageja hindas kostja poolt talle tekitatud moraalse kahju suuruseks 25 000 krooni, mille palus kostjalt välja mõista. Samas palus hageja vastavalt VÕS §-dele 128, 1046, 1047 kohustada kostjat lõpetama tema põhiseaduslikke õigusi rikkuvate kuulduste levitamine. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja kasutab suhtlemisel teiste inimestega pidevalt ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid, mistõttu tuli esitada avaldus politseile. Suhtlemisel inimestega on hageja agressiivne ja skandaalne. Pärast seda, kui hageja kostja kassi kepiga lõi, roojab kass kättemaksuks trepikoja katusele. Kostja koristab oma kassi järelt ise. Hageja kasutab põrandate pesemisel tugevat kloorilahust, mida pritsib korterite ustele, koridoripõrandad on pikka aega märjad ja libedad ning trepikojad on väga niisked. Kloori lõhn häirib kostja last, kes on kloori suhtes allergiline. Pärast pöördumist korteriühistu juhatuse poole on hageja sellised teod lõpetanud. Korteriühistu üldkoosolek võttis vastu otsuse pöörduda tegevdirektori poole palvega teise töötaja leidmiseks hageja asemele, kuna hageja süül on elamus kujunenud keeruline psühholoogiline õhkkond. Kostja ei ole kunagi levitanud kuuldusi hageja poolt raha omastamisest. Kostja rahulolematus tema poolt istutatud põõsaste murdmises hageja poolt on põhjendatud. Kostja ei ole hagejale moraalset kahju tekitanud. Hageja tervisehädade põhjuseks võib olla tema pikaajaline töötamine raskel füüsilisel ja tervistkahjustaval tööl. Maakohtu otsuse põhjendused
3.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Toimiku materjalidest nähtuvalt sai pooltevaheliste suhete halvenemine alguse kostja kui maja voliniku ja majaelanike pöördumistest korteriühistu juhatuse poole majahoidjana töötanud hageja töö kvaliteedi ja käitumise suhtes. Igal korteriomanikul on õigus saada tema poolt tasutu eest kvaliteetset teenust. Maja volinikuna kuulus kostja ülesannete hulka seega korteriomanike nimel ka tähelepanu juhtimine majas esinevatele probleemidele.
5.Korteriühistu Loo tegevdirektori 18.04.2006 kirjast (tlk 59) nähtuvalt on hageja tööd kontrollitud, kostja 20.03.2006 avalduses viidatud puudused hetkel kõrvaldatud ja juhitud hageja tähelepanu vajadusele täita täpselt oma kohustusi.
6.Hageja poolt tõendina viidatud 03.04.2006 avaldust KÜ Loo juhatusele (tlk 30), tegevdirektor Vjatšeslav Prussakovi allkirjastatud teatisest tulenevalt 7.11.2006 seisuga KÜ-s Loo ei ole registreeritud. Seega tuleb nimetatud avaldus jätta tõendina tähelepanuta.
7.Korteriomanike pöördumistega 03.11.2005 (tlk 55) kostja kui majavoliniku poole, 24.08.2005 ja 29.08.2005 pöördumistega KÜ Loo vanemspetsialist Natalia Volgina poole (tlk 56), 4.11.2005, 6.12.2005 ja 20.03.2006 pöördumistega KÜ direktori poole (tlk 63, 64, 67) on tõendamist leidnud, et osa korteriomanikke ei olnud rahul hageja teostatud koristustööde ega hageja käitumisega.
2(5)
8.Hageja väide kostja poolt valekuulduste levitamises rahade omastamisel tõendamist ei leidnud. Tunnistajate Svetlana Koltsova ja Natalia Chesnokova ütluste kohaselt ei ole nemad majas kuulnud juttu hageja poolt rahade omastamisest. Küll kinnitas tunnistaja, et hageja pakkus talle müüa värvi, millega on värvitud trepikoda.
9.Kohus jättis tähelepanuta asjasse mittepuutuva, hageja poolt tõendina esitatud tema 15.12.2004 esitatud pöördumise (tlk 47) KÜ esimehe poole Galina Mišina suhtes, kes väidetavalt süüdistas hagejat välisuste paigaldamiseks kogutud raha osalises omastamises ja hageja kavatsusest pöörduda au ja väärikuse kaitseks kohtusse.
10.Nõude tõendamiseks esitas hageja ka kostja poolt 07.11.2005 Põhja Politseiprefektuuri saadetud avalduse (tlk 12-14), mille alusel Ida politseiosakonna konstaabli Aleksei Kiisla 09.01.2006 otsusega karistati hagejat rahatrahviga. Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja 19.04.2006 otsusega väärteomenetlus hageja suhtes lõpetati väärteo tunnuste puudumise tõttu. Nimetatud avaldus hageja hea nime ja väärikuse rikkumise tuvastamiseks tuleb jätta tõendina tähelepanuta. Nimetatud avalduses sisalduv on saanud hagejat rahuldava lahendi kohtuotsuse näol.
11.Tunnistaja N. V., kelle ülesandeks on kojameeste töö kontrollimine, ütlusi ei pidanud kohus usaldusväärseiks. Tunnistaja ütlused on vastuolus tegelikkusega. Tunnistaja leidis, et kostja kui majavoliniku ja korteriomanike avaldused on põhjendamata, samas, kui juhatuse poolt on kostja kui korteriomanike esindaja avalduste alusel puudusi kõrvaldatud ja juhitud hageja tähelepanu tehtavale tööle. Tunnistaja leidis, et tegemist on poolte isikliku vaenuga.
12.Tunnistaja I. S. ütlused asjas olulist tähtsust ei oma. Tunnistaja ei ela vaidlusaluses elamus alates novembrist 2006, on kuulnud konfliktidest, ta ei tea kas ja millest on hageja tervis halvenenud.
13.Hageja ebaväärikat käitumist on korterite nr 27, 20 ja 18 omanikud palunud oma avalduses maja volinikule 3.11.2005 (tlk 55) arutada korteriomanike koosolekul. Ka tunnistajad S. K. ja N. C. kinnitavad, et ebatsensuurne väljendusviis on hageja puhul tavaline. Hageja väide, et praktiliselt iga vene rahvusest inimesel on omane igapäevases elus kasutada ebatsensuurset leksikoni, on kohatu. Ainetu on hageja kohtukõne teesides väljendatud seisukoht, et hageja kasutab roppu sõimu, sest ta teab, kus ja kellega on seda võimalik kasutada. Ka põhiseadusest tulenevalt ei ole väljendusvabadus absoluutne, millel puuduvad igasugused piirid. Vaatamata rahvusest, tuleb suhelda kaasinimestega üldtunnustatud tavade ja heade kommete kohaselt lugupidavalt ja viisakalt.
14.Eelneva alusel ei ole hageja tõendanud oma hea nime ja väärikuse teotamist valekuulduste levitamise kaudu ega isiklike õiguste õigusvastast kahjustamist VÕS § 1046 mõttes, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused
15.Hageja palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
16.Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohtu otsus ebaõiglane ja ebaseaduslik. Kohus rikkus TsMS § 230 lg-t 1. Kohus ei andnud õiguslikku hinnangut tunnistaja I. S. ütlustele. Tunnistaja andis ütlusi, mille kohaselt kostja teatas talle, et kui kostjast saab volinik, enam raha omastamist ning muid selliseid juhtumeid ei toimu. Nimetatut ütles kostja hageja kohta.
17.Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta 15.12.2004 elamu üldkoosoleku protokolli, milles on fikseeritud ühe elamu elaniku Mišina süüdistus hageja poolt raha omastamises. See tõendab, et kostja levitatavad valekuuldused on oma eesmärgi saavutanud. Hageja volinikuks valimisele aitasid kaasa kostja poolt hageja kohta levitatud valekuuldused
3(5)
ühisraha omastamise kohta. Valekuulduste levitamine leidis kinnitust 15.12.2004 elamu üldkoosolekul.
18.Kohus jättis tähelepanuta kostja poolt 07.11.2005 Põhja Politseiprefektuurile esitatud avalduse, milles kostja süüdistas hagejat ebaausas raha küsimises, mis ei leidnud kohtumenetluse käigus tõendamist. Nimetatud süüdistused teotavad hageja au ja väärikust. Kostja avalduses oli hageja suhtes ära toodud veel 10 süüdistust. Nimetatud tõendist tuleneb, et kostja levitas hageja suhtes valefakte. Sellega teotas kostja tahtlikult hageja au ja väärikust. Kostja motiiviks oli saada volinikuks ning kõrvaldada hageja koristaja töökohalt.
19.Kohus ei kajastanud protokollis kohaselt tunnistaja N. V. ütlusi. Tunnistaja andis ütlusi, et pärast kostja rünnakuid hakkasid hagejal südamega seotud haigused. Vastus apellatsioonkaebusele
20.Kostja ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
21.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse seisukohtadega täies ulatuses ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata. Maakohtu hinnang vaidluses tähtsust omavatele asjaoludele ja nende kinnitamiseks esitatud tõenditele on olnud igakülgne, täielik ja objektiivne ning ringkonnakohtul ei ole alust võtta nende suhtes teistsugust seisukohta. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja töökohustuste täitmist puudutavate kostja väidete tõelevastavus korteriomanike rahulolematuse kohta, mille ebaõigsust hageja kostjale ette heidab, on kogutud tõendite pinnalt tuvastamist leidnud. Väited selle kohta, et hageja on levitanud teavet hageja poolt korteriühistu raha omastamise kohta, on jäänud paljasõnalisteks. Samuti on maakohus jõudnud põhjendatud järeldusele, et hageja suhtlemisviisi puudutavaid kostja hinnanguid, mille väljendamist hageja kostjale pahaks paneb, ei saa hageja käitumismaneere arvestades pidada tema suhtes ebakohasteks. VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1 ja § 1047 lg 1 järgsed deliktikoosseisud on tõendite uurimise tulemusena osutunud objektiivse teokoosseisu ja õigusvastasuse osas puudulikuks ja seetõttu on maakohus jätnud hagi õigesti rahuldamata.
22.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et hageja väide, mille kohaselt ei ole maakohus hinnanud tunnistaja I. S. ütlusi, ei ole täpne. Maakohus on I. S. ütlustele hinnangut andes jõudnud õigele järeldusele, et kuivõrd tunnistaja ei ela pooltega samas majas ning on konfliktidest üksnes kuulnud, olemata ise vaidlusaluste intsidentide vahetuks tunnistajaks, ei oma tema ütlused teiste asjas kogutud tõendite kõrval olulist kaalu. Kuigi TsMS § 232 lg 2 kohaselt ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ettemääratud jõudu ning seadus ei välista tunnistaja ütluse tõendina arvestamist selle tõttu, et teadmised, mida tunnistaja avaldab, pärinevad teise isiku poolt öeldust, peab kohus vastavalt TsMS § 232 lg-le 1 hindama seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustama oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendamist leidnud või mitte. Muuhulgas tähendab see ka seda, et kohus on tõendite hindamisel kohustatud selgitama välja iga tõendi kaalukuse asja otsustamisel. Maakohtu hinnang tunnistaja I. S. ütluste kaalukusele vastab TsMS § 232 lg-le 1 nõuetele ning kolleegiumil ei ole alust anda kõnealusele tõendile teistsugust hinnangut või kujundada selle pinnalt maakohtu otsustusele vastupidist seisukohta.
4(5)
23.Hageja etteheide, et maakohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta hageja 15.12.2004 avalduse korteriühistu esimehele (tõlge tl 47), ei ole samuti õige. Hageja väide, et Galina Mišina reageeris 09.12.2004 toimunud koosolekul väidetavate väljaütlemistega hageja aadressil kostjalt saadud informatsiooni pinnalt on paljasõnaline ja meelevaldne. Kuna 15.12.2004 avaldus ei sisalda vaidlusaluse õigussuhte osas kaalu omavat teavet, on maakohus pidanud kõnealust tõendit õigesti asjassepuutumatuks.
24.Maakohus on põhjendatud seisukoha võtnud ka kostja poolt 07.11.2005 Põhja Politseiprefektuurile esitatud avalduse osas. Kohus on õigesti märkinud, et Harju Maakohus on 19.04.2006 otsusega Ida politseiosakonna konstaabli Aleksei Kiisla 09.01.2006 otsuse hageja rahatrahviga karistamise kohta tühistanud ning väärteomenetluse lõpetamisega väljendanud ühtlasi ka oma seisukohta kostja poolt 07.11.2005 avalduses esitatud väidete paikapidavuse osas. Asjaolu, et väärteomenetlus on lõpetatud, ei vähenda seejuures käesolevas vaidluses hageja ebasündsa käitumise kohta kogutud ja maakohtu poolt hinnatud tõendite väärtust. Õige on maakohtu seisukoht, et isiku põhiõiguste kataloogi kuuluv väljendusvabadus ei ole absoluutne ning vaatamata rahvusele tuleb suhelda kaasinimestega üldtunnustatud tavade ja heade kommete kohaselt lugupidavalt ja viisakalt. Kostja poolt 07.11.2005 Põhja Politseiprefektuurile esitatud avalduse osas tuleb lisaks tähele panna, et hagejat karistati nimetatud avalduse alusel läbiviidud väärteomenetluse käigus politsei poolt üksnes KarS § 262 alusel, mis näeb ette sanktsioonid avaliku korra rikkumise eest. Tõendeid selle kohta, et korrakaitseorganid oleksid võtnud seisukohta hageja poolt väidetava korteriühistu raha omastamise osas, esitatud ei ole.
25.Apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus ei kajastanud protokollis õigesti tunnistaja N. V. ütlusi, on samuti asjakohatu, kuna hageja ei ole kasutanud TsMS § 53 lgdest 1 ja 2 tulenevat õigust protokolli parandada. Väide, et tunnistaja andis paikapidada võivaid ütlusi hageja tervisliku seisundi kohta, on ümber lükatud protokollis märgituga, mille kohaselt on tunnistaja kinnitanud, et ta ei ole arst ega või kinnitada, kas hageja diagnoos on seotud südamehaigusega (tlk 84).
26.Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul alust anda hageja nõudele maakohtuga võrreldes teistsugust hinnangut ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda.
Iko Nõmm
Ülle Jänes
Malle Preimer
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.