Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-0707-29531

tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas hagile õigeaegseks vastamata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr XXXXXXXXXXXX või Hansapangas (konto nr XXXXXXXXXXXXXXX), viitenumber XXXXXXXXXXXXXXX Asjaolud 10.08.2007. a esitas EEAS hagi KT vastu põhivõla ja viiviste saamiseks. Hagiavalduse kohaselt moodustab kostja põhivõlgnevus 10 692,13 krooni ning seisuga 08.08.2007. a moodustab viivisevõlgnevus 6 399,24 krooni. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja sai kirjaliku vastuse esitamise nõude kätte isiklikult 20.09.2007. a. Kostjale antud tähtaja 20 päeva jooksul ega hiljem kostja hagile kirjalikku vastust ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. EEAS (endise nimega EMAS) ja kostja vahel sõlmiti 10.01.2006. a liitumisleping nr 1535165 ja 14.12.2005. a mobiiltelefoniga järelmaksu müügileping, millest tulenevalt tekkisid poolte vahel võlasuhted. Esitatud tõendite põhjal on hageja esitanud kostjale osutatud mobiilside teenuste eest arved kogusummas 8252,41 krooni, mida kostja ei ole tasunud, samuti on kostjal tasumata 15 järelmaksuosamakset kokku summas 2 439,72 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 6 sätestavad, et, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS § 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 17 091,37 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 10 692,13 krooni ja viivisevõlgnevus 6 399,24 krooni.

2-0707-29531

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis protsendina (0,15% päevas) põhinõudest (10 692,13 kroonilt) alates 08.08.2007. a kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb jäta kõik menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Raivo Einula Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.