2-07-1995
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
07. november 2007.a Tartu
Tsiviilasja number
2-07-1995
Tsiviilasi
AS EMT hagi X vastu 9 114,84 krooni välja mõistmiseks.
Menetlusosalised ja nende
Hageja AS EMT (registrikood: 10096159, Valge 16, 19095 Tallinn, esindaja Eerika Erlach, Lindorff Eesti AS, Rävala pst 5, 10143 Tallinn); Kostja X 23. oktoober 2007.a Kohtuistungisekretär Astrid Sägi
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg Protokollija
Rahuldada AS EMT hagi X vastu 9 114,84 krooni välja mõistmiseks. Välja mõista X 9 114,84 krooni (üheksa tuhat ükssada neliteist krooni ja 84 senti) AS EMT kasuks. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud X kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.
AS EMT sõlmis 21.08.2000.a kostjaga liitumislepingu, mille alusel hageja kohustus pakkuma kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved kokku summas 4 672,65 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja põhivõlg 4 557,92 krooni. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast
päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 29.12.2006.a Kostja on olnud viivituses 2078 päeva. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ja lähtudes hea usu põhimõttest soovib hageja kostjalt viivist summas 4 556,92 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks arvete tasumata jätmisest tekkinud võlgnevus koos viivistega 9 114,84 krooni.
Kohus toimetas kohtu määruse alusel kostjale menetlusdokumendi kätte avalikult kuna menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse ega ole kohtule muul viisil teada. Kohus avaldas 17.09.2007.a kostja suhtes väljaandes Ametlikud Teadaanded teated, milles oli ära näidatud avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõtte vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 317 lg 3 ja 4. Jaanuaris 2007 kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 redaktsiooni kohaselt loeti dokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Kostjale on hagimaterjalid ja kohtukutse avalikult kätte toimetatud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguseseaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) § 11 järgi tuleb võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, kohaldada enne VÕSRakS-i jõustumist kehtinud seadust. Seega tuleb kohaldada tsiviilkoodeksit (TsK). Tulenevalt TsK § 173 lg 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 190 kohaselt võidakse kohustise täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega). Lähtuvalt TsK § 191 lg 1 loetakse leppetrahviks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise korral. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja toimikusse lisatud liitumislepinguga, võlanõudega 15.03.2001.a, arvetega nr 0012255706, 0101443809, 0102672067, NMT 450 ja GSM kasutamise eeskirjaga. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega AS EMT hagi X vastu 9 114,84 krooni välja mõistmiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.