Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Menetluse käigus hageja muutis nõuet lähtudes statistilisest keskmistest töötasust ehitusel 2003.aastal ja tema lõplikuks nõudeks jäi kokku 304 580 krooni, millest saamata jäänud töötasu 5168 krooni, viivis palga maksmisega viivitamise eest 01.03.2003-17.08.2003 kokku 22 480 krooni ja lõpparve maksmisega viivitamise eest 6684, kompensatsioon TLS § 82 lg 2 alusel 13 368 krooni ning kompensatsioon tööraamatu kinnipidamise eest 25.03.200317.08.2006.a kokku 256 880 krooni. (t lk 130) Hagiavalduse ja lisade kohaselt töötas hageja ajavahemikul 20.11.2002-11.02.2003.a maalrina objektil, mis asub Tallinna linnas, Narva mnt 9i. Menetluse käigus täpsustus tööde teostamise aeg- 20.01.2003- 11.02.2003.a. Töö leidis hageja ajalehekuulutusest, kus antud telefoni numbril sai ta kokku kellegi Dimaga, kes talle töö kätte näitas. Kokku lepiti nettotöötasus 80m2x30 krooni ja 60m2x20 krooni, kokku 3600 krooni. Hiljem sai hageja teada, et Dima töötab koos Juri Hasjanoviga, kes on xxx juhataja. Töid objektil teostaski xxx. Hageja tegi ära töö, mis Dima talle kätte näitas, kuid tasu ei saanud. Hageja leidis, et tal oli sõlmitud kostjaga tööleping, kuna ta lubati tööle ja töid objektil teostas kostja. Hageja pöördus kirjaliku nõudega ka kostja poole 19.03.2003.a, kuid vastust ei saanud. Hageja kinnitas, et Svetlana Hasjanovaga tal mingeid kokkuleppeid tööde tegemiseks ei olnud. Siiski võttis ta omaks Svetlana Hasjanovalt 1900 krooni saamise, kuid mis alusel ta selle raha sai, öelda ei osanud. Hageja põhjendas oma hagi asjaoluga, et kuna tal ei olnud mingit muud lepingut sõlmitud, kuid tööd ta tegi, sai olla tegemist vaid tähtajalise töölepinguga. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu. Kostja teatas, et ei ole hagejaga kunagi suulist ega kirjalikku töölepingut sõlminud. Kostja möönis, et hageja võis objektil töid teha, kuid mingit lepingut tal kostjaga ei olnud. Kostja oli objekti renoveerimiseks sõlminud töövõtjana töövõtulepingu AS-ga Harju Ehitus ning omakorda tellijana töövõtulepingu OÜ-ga Tailers. Kostja enda töötajad objektil ei töötanud, kuna nimetatud perioodil kostja juures töötas vaid kolm inimest. Dima-nimelist isikut kostja juures ei töötanud. Kuna objektil tegi töid mitu töövõtjat, oli seal läbisegi mitme firma töötajaid. Objektil töötas kostja töötajatest ajutiselt vaid maalriõpilane Svetlana Hasjanova, kes omaalgatuslikult palus xxx end töös abistada ja tasus selle eest talle oma arveldusarvelt. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (edaspidi TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama seaduse § 4 lg 2 sätestab, et hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ja § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja on esitanud nõude lähtudes asjaolust, et tal oli kostjaga sõlmitud tööleping. Kostja on töölepingu olemasolu enda ja hageja vahel eitanud. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud töölepingu (või töösuhte) olemasolu enda ja kostja vahel. Töölepinguseaduse (edaspidi TLS) § 1 sätestab töölepingu mõiste: tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.

Seega eeldab tööleping teatud tingimuste täitmist: kokkulepe poolte vahel, töötajal kohustus teha tööd, alluda tööandja juhtimisele ja kontrollile, tööandjal kohustus maksta tehtud töö eest ja kindlustada kokku lepitud töötingimused. Hageja ei ole tõendanud, et tal oli töölepingulaadne kokkulepe just kostjaga. Hageja ja kostja vahel ei olnud sõlmitud kirjalikku lepingut nagu sätestatud TLS § 28 lg 1. Hageja viitas asjaolule, et vastavalt TLS § 28 lg 2 loetakse ka tööle lubamist töölepingu sõlmimiseks. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja töötas objektil Tallinnas, Narva mnt 9i ja tegi seal maalritöid. Seda kinnitas ka tunnistaja Riima Safronova (t lk 170)- hageja töötas esimesel korrusel ruumis üksinda. Samas on töölepingulise suhte määratlemisel oluline ka TLS § 29, mille kohaselt töölepingu sõlmib tööandjaga või tööandja selleks volitatud esindajaga iga töötaja, ka alaealine, isiklikult. Tööleping loetakse sõlmituks, kui pooled on lepingule alla kirjutanud või töötaja on tööle lubatud. Hageja ei tõendanud aga asjaolu, et tööle lubas teda just xxx volitatud esindaja. Hageja kinnitas kogu menetluse kestel, et kokkuleppe töö tegemiseks sõlmis ta ja töö näitas talle kätte Dima-nimeline isik. Kuna objektil oli töövõtjaks kostja, siis hageja järeldas sellest, et Dima töötas kostja alluvuses. Kostja poolt esitatud tõendite (t lk 20-23) kohaselt jaanuaris 2003.a töötas kostja osaühingus 3 inimest ja nende seas ei olnud ühtegi Dima-nimelist isikut. Kostja juures töötanud tunnistaja Svetlana Hasjanova kinnitas, et temal oli kellegi mehega töö tegemiseks kokkulepe ja ta ka tasus selle eest, kuid kinnitas kohtuistungil, et näeb hagejat esimest korda. Tunnistaja kirjeldus mehe kohta ei ühtinud hageja välimusega. Hageja ei olnud samuti kohtunud Svetlana Hasjanovaga. Seda, et töö eest tasus ta xxx-nimelisele isikule tunnistaja Hasjanova kinnitas. Tasu, 1906.51 krooni tasumist tõendab ka tunnistaja konto väljavõte (t lk 26). Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja muid tõendeid või taotlusi tõendite kogumiseks selle kohta , et teda lubas tööle just kostja esindaja. Hageja soovis tõendada vaid seda, millistes ruumides ta konkreetselt töötas ja, et nimetatud ruumides teostas töid just kostja. Kohus ei kogunud nimetatud tõendeid, kuna leidis, et nende tõenditega ei ole võimalik tõendada kokkuleppe olemasolu töötaja ja tööandaja esindaja vahel. Seda eriti olukorras, kus hageja ise täpselt ei teadnud, kes ta tööle lubas (milline ettevõte, mis oli tööle lubanud isiku tegelik nimi jne). Nimetatud isikut menetluse käigus tuvastada ei õnnestunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 67 lg 1 sätestab, et tehing (mille hulka kuulub ka tööleping) peab sisaldama õigusliku tagajärje kaastoomisele suunatud tahteavalduse. TsÜS § 69 lg 1 ja Võlaõigusseaduse § 9 lg 1 koos TLS § 29 viitavad sellele, et töötaja peab ikkagi sõlmima lepingu konkreetse isikuga, kusjuures pooled peavad seejuures vahetama tahteavaldusi. Hageja aga ei olnud tuvastanud, kellega ta tahteavaldusi vahetas ja seega lepingu sõlmis. Seetõttu ei ole võimalik lepingu sõlmimist tuvastada ka pelga asjaoluga, et kostja oli nende ruumide suhtes töövõtjaks, kus hageja töötas. Lisaks sellele on kostja esitanud ka tõendid, et temal omakorda oli nimetatud objektil alltöövõtja (t lk 148-154). Kohus on seisukohal, et asjas ei oma tähtsust, millised konkreetsed ruumid alltöövõtja OÜ Tailers remontima pidi, mistõttu ei oma tähtsust ka lepingus sisalduv võimalik viga objekti aadressis. Kohus leiab, et ei ole võimalik tuvastada isikut, kellega hagejas töö suhtes kokkuleppe sõlmis. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et tal oli kokkulepe töö tegemiseks just kostjaga ja seetõttu ei ole hageja ka tõendanud, et tal oli tööleping sõlmitud just kostjaga. Kohus möönab, et hageja objektil töötas, kuid juhtis menetluse käigus korduvalt hageja tähelepanu asjaolule, et töö tegemist reguleerib peale töölepingu ka töövõtuleping, mistõttu on

võimalik, et hagejal oli kellegagi sõlmitud töövõtuleping. Hageja oma nõuet mingil moel muuta ei soovinud. Kohtukulude jaotus Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kuni 01.01.2006.a kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Kohus tegi otsuse kostja kasuks. Kostja ei esitanud taotlust menetluskulude välja mõistmiseks. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuni 01.01.2007.a kehtinud riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 1 tulenevalt oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest ja lähtudes TsMS § 64 lg 1 seda temalt ka välja ei mõisteta.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.