lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-19565/7

Ühinguõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 09.04.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-19565/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
09.04.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1388
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tensprit Group OÜ11681351(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 9. aprill 2025

Tsiviilasja number

2-24-19565

Tsiviilasi

Suomen Luottovalvonta OY avaldus OÜ Tensprit Group (kustutatud) täiendavaks likvideerimiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 21. veebruari 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Suomen Luottovalvonta OY määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad

Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Suomen Luottovalvonta OY (Soome registrikood: 2400904-2), seaduslik esindaja Sven Soeson Puudutatud isik: OÜ Tensprit Group (kustutatud) (registrikood: 11681351)

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 21. veebruari 2025 määrus ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
3.Jätta vastu võtmata määruskaebusele lisatud uued tõendid (lisad 1-23) ning lugeda need tagastatuks määruskaebuse esitajale.
4.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja

ASJAOLUD

1.Suomen Luottovalvonta OY (avaldaja) esitas 29.12.2024 maakohtule avalduse OÜ Tensprit Group (kustutatud) (puudutatud isik) täiendava likvideerimise otsustamiseks. Avalduse kohaselt on puudutatud isik registrist kustutatud 06.01.2017. Puudutatud isiku arvelduskonto jääk oli sulgemise hetkel 29 720,03 eurot.

MAAKOHTU LAHEND

2.Tartu Maakohus algatas 21.02.2025 määrusega menetluse Suomen Luottovalvonta OY avalduse alusel OÜ Tensprit Group (kustutatud) täiendava likvideerimise otsustamiseks ning jättis avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Määruse kohaselt sätestab 01.02.2023 jõustunud äriregistri seaduse (ÄRS) § 65 lg 1, et seaduses sätestatud juhul ennistatakse registrist kustutatud juriidiline isik registrisse täiendavaks likvideerimiseks. ÄRS § 65 lg 2 järgi kohaldatakse lõiget 1 ka juhul, kui likvideerimist ei ole läbi viidud. Äriregistrist nähtub, et puudutatud isik kustutati äriregistrist 06.01.2017 majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu. Äriseadustiku (ÄS) § 218 lg 2 sätestab, et kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Avaldaja on esitanud 09.09.2011 ettevõtte ülemineku lepingu, mille kohaselt annab puudutatud isik üle Defektor OÜ-le kogu ettevõtte tegevuse/käitise. Lepingule on alla kirjutanud puudutatud isiku ja Defektori OÜ nimel S. Soeson. Avaldaja on esitanud ka 15.05.2016 ettevõtte ülemineku lepingu, mille kohaselt annab Defektor OÜ avaldajale üle kogu ettevõtte tegevuse/käitise. Lepingule on alla kirjutanud Defektor OÜ ja avaldaja nimel S. Soeson. Dokumentidel on 04.10.2024 notariaalmärge, mis sisaldab notari kinnitust, et S. Soeson on isiklikult need dokumendid allkirjastanud. Kohtule ei nähtu, et notar oleks tehinguid tõestanud. 09.09.2011 dokumendil on S. Soeson märkinud end puudutatud isiku esindajaks ja allkirjastanud dokumendi kui puudutatud isiku esindaja. Äriregistrist ei nähtu, et S. Soesonil oleks seos puudutatud isikuga. Ta ei olnud tehingu sõlmimise ajal (ega varem või hiljem) puudutatud isiku juhatuse liige ega osanik. Eeltoodust tulenevalt puudus S. Soesonil puudutatud isiku esindamise õigus. Esindusõiguse puudumise tõttu on 09.09.2011 tehing tühine. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 180 lg 1 kohaselt võib ettevõtte üleandja omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel. Kohus märkis, et ettevõtte üleminek võib toimuda mis tahes õiguslikul alusel (ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine, müügileping, rendileping jne). Riigikohus on

2

selgitanud (3-2-1-113-11, p 47), et ettevõtte üleandmise aluseks on VÕS § 180 lg 1 esimese lause järgi selleks kohustav võlaõiguslik leping ettevõtte üleandja ja omandaja vahel. Kuivõrd esitatud tõendid ei kinnita ettevõtte üleminekut puudutatud isikult Defektor OÜ-le ega seetõttu mitte ka avaldajale, ei ole avaldaja huvitatud isikuks, kes saab esitada avalduse täiendavaks likvideerimiseks ÄS § 218 lg 2 alusel. Samuti ei nähtu, et avaldus oleks esitatud avaldaja kui võlausaldaja nõudel täiendava likvideerimise läbiviimiseks. Seega ei ole avaldaja nõudel põhjendatud läbi viia puudutatud isiku likvideerimist ÄS § 218 lg 2 ega lg 3 alusel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Suomen Luottovalvonta OY esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 21.02.2025 määruse p 2 tühistamist ning uue määruse tegemist, millega algatada puudutatud isiku täiendav likvideerimine ja määrata likvideerijaks S. Soeson. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus hinnanud tõendeid valesti ja rikkunud menetlusõiguse normi. Kohus on rajanud määruse asjaoludele, mida ta ei toonud välja puuduste kõrvaldamise määruses. Puudutatud isiku puhul oli tegemist variisiku R. Sarki poolt fiktiivselt juhitatud ja fiktiivselt omandatud ettevõttega. Tegelikuks omanikuks ja juhatuse liikmeks oli V. Zivotnikov, kelle usaldusisikuks oli tema vend A. Lutsar. Ettevõtte tehingutes osales variisik R. Sark, kes tundis ka A. Lutsarit. R. Sarki ja V. Zivotnikovi kokkusaamised toimusid A. Lutsari korteris. A. Lutsar ajas puudutatud isiku asju ja sõlmis koos temaga tagatislepingud, mh ettevõtte üleandmise kokkuleppe. Seda tõendab määruskaebusele lisatud A. Lutsari kinnitus ja 09.09.2011 volikiri A. Lutsarile ja/või S. Soesonile tehingute teostamiseks. Tsiviiltehingutes on tegemist heausksusega ja pole põhjust kahelda, et volikiri puudus. Kuna R. Sark oli variisik, siis puuduvad täna teised huvitatud isikud. A. Lutsar oli usaldusisik, kes esindas ettevõtteid ja sai kokku S. Soesoniga. Kuna tänaseks on puudutatud isiku tegevus avaldajale üle antud ja puudutatud isikul on vara, on avaldaja võlausaldajaks ning puudutatud isik võlgnikuks. Ettevõtte üleandmise kokkulepe on kehtiv, seega on kehtiv ka nõudeõigus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
5.Avaldaja palus algatada puudutatud isiku täiendava likvideerimise, kuna puudutatud isiku arvel on 29 720,03 eurot. Maakohus algatas menetluse puudutatud isiku täiendava likvideerimise otsustamiseks ning jättis avalduse rahuldamata, kuna avaldaja ei ole huvitatud isikuks ÄS § 218 lg 2 järgi, kes saab esitada kohtule avalduse osaühingu täiendavaks likvideerimiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus algatas põhjendatult menetluse puudutatud isiku täiendava likvideerimise otsustamiseks, kuid jättis avalduse puudutatud isiku täiendava likvideerimise läbiviimiseks ebaõigesti rahuldamata.
6.ÄS § 218 lg 2 sätestab, et kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Maakohus on õigesti leidnud, et juriidilise isiku likvideerimise otsustamine koos likvideerija määramisega on TsMS § 475 lg 1 p 11 kohaselt hagita asi. Hagita asja läbivaatamisel ei ole 3

kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste, asjaolude ja hinnangutega asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (TsMS § 477 lg 5 ja lg 7). Antud asjas on avaldaja tuginenud sellele, et puudutatud isiku arvelduskontol on 29 720,03 eurot. Ringkonnakohus tegi tsiviilasja nr 2-24-4456 materjalide põhjal kindlaks, et avaldaja nimetatud väide on ilmselt õige, kuna seda kinnitab AS SEB Pank 15.05.2024 vastus järelepärimisele nr 35187371. Maakohus tuvastas, et puudutatud isik kustutati registrist majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu. ÄRS § 65 lg 1 kohaselt seaduses sätestatud juhul ennistatakse registrist kustutatud isik registrisse täiendavaks likvideerimiseks. ÄRS § 65 lg 2 järgi kohaldatakse lõiget 1 ka juhul, kui likvideerimist ei ole läbi viidud. Puudutatud isik kustutati registrist ilma likvideerimist läbi viimata. Puudutatud isiku arvel on raha ning seetõttu ei ole puudutatud isik TsÜS § 45 lg 2 järgi lõppenud. Eelnevat arvesse võttes võib olla põhjendatud viia läbi puudutatud isiku täiendav likvideerimine, kuivõrd kohtule on teada eeldused täiendava likvideerimise läbiviimiseks ning TsMS § 602 teise lause kohaselt võib kohus määrata likvideerija ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korra. Likvideerija määramisel tuleb maakohtul lähtuda TsMS §-des 603 ja 604 sätestatust ning määrata puudutatud isiku likvideerijaks eelkõige selleks nõusoleku andnud vandeadvokaadi või pankrotihalduri. Likvideerimismenetluse kulud saab katta puudutatud isiku vara arvel. Tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule täiendava likvideerimise läbiviimise otsustamiseks.

7.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et S. Soesonil ei ole õiguslikku puutumust puudutatud isikuga.
8.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus selgitab, et kuigi TsMS § 662 lg 3 võimaldab määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, peavad need olema asjakohased TsMS § 238 lg 1 tähenduses. Avaldaja on nimetatud sätte alusel esitanud koos määruskaebusega 23 uut tõendit. Ringkonnakohus leiab, et ükski avaldaja esitatud uus tõend ei tõenda, et S. Soesonil oleks 09.09.2011 lepingu sõlmimise ajal olnud OÜ Tensprit Group esindusõigus (sh AS-ile Metrosert 09.09.2011 esitatud volikiri ja A. Lutsari 02.03.2025 kinnitus). Seetõttu jätab ringkonnakohus koos määruskaebusega esitatud 23 uut tõendit vastu võtmata.
9.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium