Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus Tartu Kohtumaja
Kohtunik
Peet Teidearu
Otsuse tegemise aeg
05.11.2007
Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue
2-07- 17037
Menetlusosalised
Hageja: AS EMT (registrikood: 10096159, Valge 16, Tallinn 19095), Hageja esindaja: Helena Purga ( Lindorff Eesti AS (registrikood: 10231048, Hobujaama 4, Tallinn 10151) Kostja: X
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
AS EMT hagi X vastu 2842,56 krooni väljamõistmiseks
Jätta AS EMT hagi X vastu 2 842(kahe tuhande kaheksasaja neljakümne kahe) krooni ja 56 sendi nõudes rahuldamata nõude aegumise tõttu. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud AS EMT kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
AS EMT sõlmis kostja X 05.02.1998 liitumislepingu , mille alusel hageja pakkus kostjale mobiilsideteenust ning kostja oli kohustatud lepingu järgi õigeaegselt tasuma teenuste eest vastavuses temale esitatud arvetega. Hageja on vastavalt lepingule eitanud kostjale arved nr. 9901605855, 98122470032,9811373309kokku summas 1 627, 40 krooni. Hageja väidetel kostja ei ole tasunud mobiilsideteenuste eest ning sellest tulenevalt võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevust 1 421,78 krooni. Hageja on ka kostjale arvestanud viivist 2937 päeva eest . Hageja lähtub viivise arvestamisel hea usu -ja mõistlikkuse põhimõttest, tulenevalt Riigikohtu lahendist 3-2-1-6605 ning nõuab kostjalt viivist vähendatud ulatuses ,s.o. 1 420,78 krooni. Hageja taotleb kohtult kostjalt X välja mõista põhivõlga ja viivist kokku 2842, 56 krooni ning esitada otsuses menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Hageja on hagiavalduses kohtule avaldanud, et on nõus kirjaliku menetlusega ning ei pea vajalikuks hagi arutamist kohtuistungil.
Kostja X on esitanud kohtule kirjaliku taotluse , milles toetudes TsÜS § 142,143, 147, 150 taotles kohtult kohaldada hageja nõudele aegumist ning jätta tema vastu esitatud hagi rahuldamata. Ta märkis, et tema on oma elukohta küll vahetanud, kuid tahtlikult maksetest kõrvale hoidnud ei ole.
Hageja ja kostja vahel liitumislepingu sõlmimise ajal kehtinud Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 113 lg 1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg kümme aastat. § 116 alusel algas aegumine päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Sisuliselt tähendab see, et aegumine algas nõude sissenõutavaks muutumise päevast. Seadus viitab hetkele, mil isik sai teada oma õiguse rikkumisest. Tsiviilõiguses on eelistatav vaidluste kohtuväline lahendamine. Alates 1. juulist 2002 kehtiva TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Samal päeval jõustunud võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 2 sätestab, et kui TsÜS või võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1.juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-s või VÕS-s sätestatud aegumistähtaega alates 1.juulist 2002. Seega algas uus kolmeaastane aegumistähtaeg 1. juulist 2002 ja lõppes eelduslikult 1. juulil 2005. Hageja esitas kohtule hagi nõudega kostja vastu 1998 ja 1999 aasta võlgnevuste nõudes 26.04.2007- pärast nõuete aegumise tähtaega. Asjast nähtub, et hageja ei ole pika aja jooksul kostja asukohta soovinud kindlaks teha. Sideteenuse osutajana oli hagejal selleks mitmeid tehnilisi võimalusi. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi on aegunud ja tuleb jätta rahuldamata ; menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud hageja AS EMT. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.