Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

HAGEJA NÕUE

Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja 16.05.1997 liitumislepingu alusel osutatud teleteenuse eest 2142.55 krooni ja viivise 4581.55 krooni. Hageja on hagi alusena viidanud VÕSRS §-le 11, TsK § 173 lg-le 1, §-le 174, § 190 lg-le 1, §-le 191, § 222 lg-le 1, 2 ja § 231

lg-le 1. Samuti palub hageja mõista kostjalt menetluskuludena välja riigilõivu 250.00 krooni ja õigusabikulud 1838.32 krooni. Hageja vähendas hagi hinda. Hageja vähendas oma nõuet 2440 krooni võrra seoses kostja poolt põhiosast 2440 krooni tasumisega ja palus kostjalt välja mõista võlg 2142.55 krooni ja viivise 4581.55 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kohtunik kohustas kostjat 07.08.2007 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 25). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud edasiandmiseks kostjale 02.10.2007 (tl 29). TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule liitumislepingu, arved, NMT 450 ja GSM kasutamise eeskirja (tl 8-20). VÕSRS § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. VÕSRS § 12 lg 2 sätestab, et VÕSRS § 12 lg-s 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 01.07.2002. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. Vastavalt TsK § 231 lg-le 1 on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt hageja kasuks 6724.10 krooni välja mõista. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 173 lg 1, 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni (tl 3) ja õigusabikulud 1838.32 krooni (tl 21), kokku 2088.32 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.