Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.november 2007.a. Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-33738
Tsiviilasi
Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i hagiavaldus Reemo Zupsmani vastu 150 000.00 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS, registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu Esindaja:Terje Tuuga Kostja: Reemo Zupsman, isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxx
esindajad
Asja läbivaatamise aeg
02.novembril 2007.a. kirjalikus eelmenetluses
Hagi rahuldada. Välja mõista Reemo Zupsmanilt Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks 150 000.00 (ükssada viiskümmend tuhat) krooni, sealhulgas tagastamata krediidisumma 79 048.85 (seitsekümmend üheksa tuhat nelikümmend kaheksa krooni ja 85 senti) krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 13 229.75 (kolmteist tuhat kakssada kakskümmend üheksa krooni ja 75 senti) krooni, viivis 8306.06 (kaheksa tuhat kolmsada kuus krooni ja 06 senti) krooni, leppetrahv 15 809.77 (viisteist tuhat kaheksada üheksa krooni ja 77 senti) krooni, kahjuhüvitis 32 805.57 (kolmkümmend kaks tuhat kaheksasada viis krooni ja 57 senti) krooni ja võla sissenõudmisega seotud kohtuvälised kulud 800.00 (kaheksasada) krooni. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtukulude jaotus Menetluskulu käesolevas tsiviilasjas kannab kostja. Hageja menetluskulu on: - hagi esitamisel tasutud riigilõiv 6250.00 (kuus tuhat kakssada viiskümmend) krooni; - riigilõiv elektroonilise dokumendi väljatrüki eest 19.00 (üheksateist) krooni. Välja mõista Reeemo Zupsmanilt Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks tasutud riigilõiv 6269.00 (kuus tuhat kakssada kuuskümmend üheksa) krooni.
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostja, vaatamata hoiatusele, jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid toimetati kätte kostjale allkirja vastu. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud 30.jaanuaril 2006.a. tarbijakrediidileping nr 0600122/45st (tl 19), mille alusel on kostja saanud 80 000.00 krooni krediiti intressimääraga 25,01 % aastas. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi nr S (tl 11-12). Kostja endale võetud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitma ei asunud ja hageja korduvatele kirjalikele meeldetuletustele ei reageerinud. Hageja saatis kostjale 27.oktoobril 2006.a (tl 16), 11.detsembril 2006.a.(tl 17) ning 26.jaanuaril 2007.a. (tl 18) kirjalikud meeldetuletused ning 08.märtsil 2007.a. lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis tähtaja kaks nädalat võlgnevuse likvideerimiseks, teavitas kostjat lepingu ülesütlemise ohust ja andis võimaluse kokkuleppe sõlmimiseks (tl 19). Hageja ütles lepingu üles 04.aprillil 2007.a. ja nõudis kostjalt lepingust tulenevate kohustuste täitmist (tl 20). Hageja nõue koosneb 79 048.85 kroonist tagastamata krediidisummast, 13 229.75 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intressist, 8306.06 kroonist kui viivisest, 15 809.77 kroonist leppetrahvist, 800.00 kroonist sissenõudmisega seotud kuludest ja 32 805.57 kroonist kahjuhüvitisest. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 3 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kusjuures viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, s.t. viivitas nende kohustuste täitmisega. Seetõttu on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist vastavalt üldtingimuste punktile 5.2. Hageja on viivise arvestust hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja on arvestanud viivist perioodi eest 05.aprill 2007.a. kuni 04.september 2007.a. Kostja on tasumisega viivitanud 153 päeva ja hageja on arvestanud viivist 8306.06 krooni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 5.3 alusel on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Arvestades, et kostjal oli lepingu ülesütlemise ajaks tagastamata 79 048.85 krooni, on hageja nõue 15 809.77 krooni leppetrahvi saamiseks hagis kirjeldatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohutuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju otsene varaline kahju või saamata jäänud tulu. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamisena 32 805.57 krooni, mis moodustab osa lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressist, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. Kahju hüvitamise nõue on hagiavalduses kirjeldatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Seega tuleb kostjalt välja mõista võlgnevus 79 048.85 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 13 229.75 krooni, viivis 8306.06 krooni, leppetrahv 15 809.77 krooni, võla kohtuvälise sissenõudmisega seotud kulu 800.00 krooni ja kohustuse mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahju 32 805.57 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud kui ka kohtuvälised kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja. TsMS § 139 lg 2 p 1 ning lg 3 alusel tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub hagihinnast. Hageja on tasunud riigilõivu hagihinnalt 6250.00 krooni. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 57 lg-le 2 tasutakse kohtumenetluses dokumendi ärakirja või elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest riigilõivu 1 kroon iga lehekülje eest. Hageja esitas digitaalselt allkirjastatud hagiavalduse koos lisadega kohtule elektroonilisel teel 19 lehel ning tasus selle eest vastavalt riigilõivuseadusele 19.00 krooni. Seega on hageja menetluskulu kokku riigilõiv 6269.00 krooni. Hageja võib nõuda täiendavate menetluskulude kindlaksmääramist 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest . TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.