Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

hagejat tema kodus ja varastas krediitkaardi koos paroolidega. Kostja võttis hageja kontolt hagejale kuuluva krediitkaardiga ebaseaduslikult välja järgmised summad: 28.03.2006.a - 6000 krooni, 31.03.2006 – 3000 krooni ja 01.04.2006 – 100 krooni. Kriminaalasjas nr 1-07-357 tunnistas kostja end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi. Kohus leidis, et hageja tsiviilhagi nõue kuulub rahuldamisele summas 9427,37 krooni ulatuses, mis koosneb kostja poolt vargusega tekitatud summast 9100 krooni ja tema poolt kolmel korral võetud panga poolt määratud summade teenustasudest. Kohus leidis, et muud varalised kahjud summas 4270,74 krooni, s o lepinguline intress summas 1270,74 krooni seisuga 10.04.2007 ja õigusabi kulud summas 3000 krooni kuuluvad läbivaatamisele tsiviilkohtupidamise korras. Hageja on tasunud seisuga 10.04.2007 lepingulised intressid 1270,74, mis on hageja otseseks varaliseks kahjuks. 05.03.2007 sõlmis hageja lepingu OÜ-ga enda esindamiseks eelpool nimetatud kriminaalasjas, mille kohta on esindaja esitanud arve summas 3000 krooni. Hageja palub kohtule esitatud avalduses välja mõista varalise kahju summas 4270,74 krooni, millest lepingulised intressid on 1270,74 krooni ja hageja õigusabikulud kriminaalasjas 3000 krooni. Samuti palub hageja kostja kanda jätta hageja menetluskulud. Oma nõuet kostja vastu soovis hageja tõendada dokumentaalsete tõenditega – AS Hansapanga Ego järelmaksukaardi kasutamise leping ja lepingu tingimused; Harju Maakohtu kohtuotsus kriminaalasjas nr 107-357; Hansapanga konto väljavõte ja OÜ arve nr 5/03-07. Kostja seisukoht Kostja kohtule vastust hagiavaldusele esitanud ei ole, samuti ei esitanud tõendeid. Kohtu põhjendused Kohus teavitas pooli 28.09.2007 kirjas, et lahendab käesolevat tsiviilvaidlust TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile antud tähtaja jooksul nende ärakuulamist ega esitanud ka kohtule kompromisslepingut, mille kohus oleks saanud kohtumäärusega kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses. Kokkuleppe otsuse täitmiseks maksegraafiku alusel saavad pooled omavahel kokku leppida ka otsuse täitmise käigus. Kohus leiab et esitatud hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 4 järgi eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilme ka poolte muudest avaldustest. TsÜS § 66 kohaselt on varaks isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milleks ta oleks olnud kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olnud asjaolu poleks esinenud ja lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline, lg 2 järgi on varaline kahju otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad

mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kuivõrd kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid, siis tuleb eeldada ja lugeda TsMS § 231 lg 4 alusel hagis toodud asjaolude omaksvõttu ning tõendatuks see, et kostja võttis hageja kontolt hagejale kuuluva krediitkaardiga ebaseaduslikult välja 9100 krooni ning et hagejal tuli tasuda sellelt summalt kui krediidilt pangale intressi summas 1270,74 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et krediidi saamise õigus kuulus hagejale, mistõttu tuleb eeldada selle asjaolu omaksvõttu ja tõendatust. Hageja poolt kohtule esitatud otsusega kriminaalasjas nr 107-357 on tõendatud, et hageja tsiviilhagi kostja vastu rahuldati summas 9427,37 krooni ulatuses, mis koosnes kostja poolt vargusega tekitatud kahju summast 9100 krooni ja tema poolt kolmel korral võetud panga poolt määratud summade teenustasudest ja seega on hüvitamata hageja poolt tasutud intress 1270,74 krooni. Kohus leiab, et kostja poolt toimepandud tegu, so hagejale kuuluva krediitkaardi alusel raha võtmine ja krediidi tekitamine hagejale on VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi õigusvastane, sest kostja rikkus hagejale kuuluva omandi sarnast õigust – rikkus hagejale kuuluvat krediidisaamise õigust sellega, et võttis krediiti /raha/ lubamatult ilma hageja loata. Seda õigust rikkudes on põhjustustanud hagejale lisakulutuste, so lepinguliste intresside tasumise kohustuse näol hageja enda kohustuste suurenemist ehk hageja vara (TsÜS § 66) väärtuse vähenemist VÕS § 128 lg 1-3 mõttes ja sellest tulenevalt ka varalist kahju hagejale summas 1270,74 krooni. Nimetatud asjaolusid ei ole kostja vaidlustanud ja seega tuleb nende asjaolude, so hageja kohustuste suurenemist ja selle tõttu hageja vara väärtuse vähenemist summas 1270,74 krooni, omaksvõttu kostja poolt eeldada ja lugeda need tõendatuks. Hageja ei oleks pidanud intressi maksma ning tema kohustused poleks suurenenud ning tema vara väärtus vähenenud, kui kostja poleks tegu toime pannud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on tõendanud, et temal tekkis kahju, mis on vastavuses VÕS §-127 lg 1 ja 4 sätestatuga, so hageja on tõendanud tekkinud kahju, kahjutekitaja õigusvastase teo ja põhjusliku seose tekkinud kahju ja kostja teo vahel. VÕS § 136 lg 1 alusel tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Selliseid asjaolusid, mis viitaks vajadusele kahju hüvitada maksetena, esile toodud ei ole, seega tuleb hüvitis välja maksta ühekordse rahasummana. Nimetatud põhjendustel tuleb kostjalt 1270,74 krooni kahju hüvitist välja mõista. Hageja nõue kostja vastu kriminaalasjas kantud õigusabikulude väljamõistmiseks on õiguslikult aga põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kriminaalmenetluses kantud menetluskulusid ole võimalik käsitleda hageja varalise kahjuna delikti mõttes ning nende väljamõistmine tsiviilmenetluses kahju hüvitamise korras ei ole võimalik. Hageja õigusabikulud kriminaalmenetluses kuuluvad KrMS §-s 175 sätestatud menetluskulude alla ning nende väljamõistmine on võimalik lahendada kriminaalmenetluses kriminaalasjas nr 1-07-357 menetlemisel. Eeltoodu tõttu jääb nõue õigusabi kulude hüvitamiseks summas 3000 krooni rahuldamata. Kohtukulud Juhindudes TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud jätta hageja menetluskulu - riigilõiv ja hageja õigusabi kulud 70 % ulatuses tema enda ja 30 % ulatuses kostja kanda. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.