Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg 1 p 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Harju Maakohtu menetluses oli XxxxOÜ hagi Tallinna linna (Tallinna Kommunaalameti kaudu) vastu kahju hüvitamise nõudes. Harju Maakohus mõistis 21.06.2017 kohtuotsusega Tallinna linnalt XxxxOÜ kasuks välja kahjuhüvitise 947,73 eurot ja jättis menetluskulud 8,34 % ulatuses hageja kanda ja 91,66 % ulatuses kostja kanda. Kohtuotsus jõustus 22.07.2017. Vastavalt § 176 lõike 1 järgi kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Kohus andis 05.06.2017 kohtuistungil hagejale tähtaja menetluskulude nimekirja 05.06.2017 istungi osas esitamiseks kuni 09.06.2017 ja kostja omapoolse seisukoha esitamiseks 12.06.2017. Hageja esitas 28.03.2017, 05.06.2017 menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ning kostjalt väljamõistmiseks. 05.06.2017 teatas hageja kohtule, et soovib nimetatud kohtuistungi eest menetluskulude hüvitamist (1 h on 100 eurot + käibemaks) vastavalt sellele, kui kaua kestab istung. Hageja menetluskuluks maakohtus on 2 040 eurot (riigilõiv 200 eurot + õigusabi 1 840 eurot). Kostja esitas vastuväited menetluskuludele 29.03.2017 ja 12.06.2017. Kostja leiab, et hageja esindaja kulud seoses õigusabi teenuse osutamisega on ebaproportsionaalsed ega vasta õigusabi teenuse ulatusele, asja mahukusele ja keerukusele. Samuti leiab ta, et kuivõrd hageja lepingulise esindaja näol on tegemist tavalise juristiga, mitte vandeadvokaadiga, siis on tunnihind 100 eurot liiga kõrge. Tegemist on lihtsama vaidlusega, mistõttu peaks esindaja tasu olema väiksem. Veel leiab kostja, et hagiavalduse koostamine 7 h ja 35 min on ilmselge liialdus. Kostja leiab, et täiesti põhjendamatud on menetluskulude nimekirjas nimetatud järgmised toimingud: kohtuistungi protokolli ülevaatamine, teabenõude koostamine, tähtaja pikendamise taotlus, vastused kostjale, ettevalmistamine kohtuistungiks ja nõupidamine kliendiga. Teabenõudega seonduvalt on tegemist ebaselge eesmärgiga toiminguga (arvestades, et hageja esindaja loobus sellest, et kostja hakkab tegelema vajaliku informatsiooni otsimisega). Tähtaja pikendamise taotlus on tehtud olukorras, kus hageja esindaja lasi enda süül tõendi esitamise tähtaja mööda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 200 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja TsMS § 124 lg 1. Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv tuleb hageja menetluskuluna kindlaks määrata ja kostjalt hageja kasuks 91,66 % ulatuses summas 183,32 eurot välja mõista. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu 02.10.2013. määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Lahendis nr 3-2-1-115-14 on Riigikohus jäänud oma varasema seisukoha juurde, mille kohaselt peab kohus hindama lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust igas kohtuasjas eraldi. Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades hagejat esindanud lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli keskmise keerukusega tsiviilasjaga, asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda hageja lepingulise esindaja mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda mitte rohkem kui 100 eurot. Kohus ei nõustu kostja väitega, et tegemist on lihtsama vaidlusega ja kuivõrd hageja lepinguline esindaja ei ole vandeadvokaat, siis tuleks tunnitasu vähendada. Kohtu hinnangul on hageja lepinguline esindaja piisavalt professionaalne ega pea vajalikuks tunnitasu vähendada. Kohus nõustub kostjaga, et osaliselt ei ole hageja menetluskulud kulud taotletavas ulatuses põhjendatud ja vajalikud, käsitledes neid järgnevalt. Hageja õigusabikulud - 28.09.2016 Hagiavalduse koostamise jaoks faktiliste asjaolude ülevaatamine, tõendite kogumine ja tõendite analüüsimine, arutelud kliendiga, 06.10.2016 hagiavalduse koostamise jaoks õiguslike asjaolude analüüsimine, asjakohaste Riigikohtu lahendite analüüsimine, 11.10.2016 hagiavalduse koostamine, 28.10.2016 hagiavalduse täiendamine, lisade komplekteerimine, kohtule hagiavalduse esitamine – kohus nõustub kostjaga, et hagiavalduse koostamine 7 h ja 35 min ei ole põhjendatud, kohus leiab, et hagiavalduse koostamine on põhjendatud 4 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu. - 23.11.2016 Kostja vastusega tutvumine, vastuse analüüs, arutelud kliendiga hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 1 h ulatuses.

–

on

kohtu

- 30.11.2016 Vastuväidete koostamine kostja vastusele - on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 2,67 h ulatuses, - 08.12.2016 Vastuväidete täiendamine, lisade komplekteerimine, edastamine kohtule on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,83 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu. - 27.03.2017 Ettevalmistumine kohtuistungiks, toimiku ülevaatamine põhjendatud ja vajalik õigusabi 1 h ulatuses

on

kohtu

hinnangul

- 28.03.2017 Kohtuistungil osalemine on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 1 h ulatuses - 03.04.2017 28.03.2017 kohtuistungi protokolli ülevaatamine põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,17 h ulatuses

on

kohtu

hinnangul

- 04.04.2017 Teabenõude koostamine Tallinna Kommunaalametile on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,33 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu. - 08.05.2017 Tähtaja pikendamise taotluse koostamine on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,5 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu. - 29.05.2017 Kostja vastuväidete ülevaatamine, vastuse koostamine kostja vastuväidetele on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 1 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu. - 05.06.2017 Ettevalmistumine kohtuistungiks, nõupidamine kliendiga kohtu põhjendatud ja vajalik õigusabi 1 h ulatuses.

hinnangul

- 05.06.2017 kohtuistungil osalemine 1,32 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi. Kohus ei nõustu kostjaga, et täiesti põhjendamatud on menetluskulude nimekirjas nimetatud järgmised toimingud: kohtuistungi protokolli ülevaatamine, teabenõude koostamine, tähtaja pikendamise taotlus, vastused kostjale, ettevalmistamine kohtuistungiks ja nõupidamine kliendiga. Kohtu hinnangul on tegemist täiesti tavaliste toimingutega oma kliendi esindamiseks ja

asjaolu, et kostja ei pea neid vajalikuks, ei oma tähtsust. Hageja lepinguline esindaja lähtus oma kliendi huvidest esindamisel ja kohtu arvates ei saa öelda, et ta oleks tegutsenud ebaprofessionaalselt. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja avalduse maakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, õigusabi eest 14,82 h s.o 1 482 eurot ilma käibemaksuta (14,82 h x 100 eurot= 1 482 eurot), millest 91,66 % on 1 358,40 eurot, millele lisandub riigilõiv 91,66 % ulatuses summas 183,32 eurot, kokku 1 541,72 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja õigusabikulude nõude 481,60 euro ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.