Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Tõendid: leping 29.09.2004, kostja konto väljavõte 29.09.2004-07.06.06, lepingu lõpetamise teade Kostja vastuväited. Kostja ei ole vastuväited ega tõendeid esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Kohus teatas hagi läbivaatamisest lihtmenetluses ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja täiendavaid dokumente ei esitanud ning enda ärakuulamist ei soovinud. Kostjale on hagi läbivaatamisest lihtmenetluses teatatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja ei ole hagile ei vastanud, tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 231 lg 4 järgi eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilme ka poolte muudest avaldustest. VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning lisaks on viivise nõue lubatav ka VÕS § 101 lg 1 ja 6 ja § 113 lg 1 järgi, mis sätestavad võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi lepingus märgitud ulatuses. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik kohustub andma teise isiku käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõpetamisel krediidi tagasi maksma ja lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega majanduskutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 järgi peab olema tarbijakrediidileping kirjalik. Kostja ei ole hagile esitanud vastuväiteid, mistõttu saab eeldada hagis esiletoodud asjaolude omaksvõttu ja seega nende tõendatust. Kohus leiab, et kostja omaksvõtuga ning hageja poolt kohtule esitatud kirjaliku lepinguga 29.09.2004, millel on kostja allkiri ja kostja pangakonto väljavõttega on tõendatud, et hageja ja kostja vahel on 29.09.2004 sõlmitud krediitkaardi kasutamise leping nr XXX krediidi saamiseks, mis on tarbijakrediidileping ning et lepingu alusel sai kostja enda kasutusse krediitkaardi Visa Classic nr XXX ning teostas sellega tehinguid, seega sai krediiti. Samuti on tõendatud, et tehinguid võimaldas pank talle teha 4500 krooni ulatuses intressimääraga 16% aastas. Samuti on tõendatud asjaolu, et kostjal oli kohustus iga kuu 10. kuupäevaks tasuda krediidilimiidi eest intressi ja et kostjal oli kohustus debiteerimise päevaks tagada kontol raha olemasolu. Veel on tõendatud, et lepingus oli kokku lepitud viivis 0,026% ning et kostja jäi hagejale võlgu 5226,37 krooni, millest põhiosa oli 4498,37 krooni ja intress 336,86 krooni ja põhiosa viivis 391,14 krooni. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja ei ole taganud oma kontol raha olemasolu selleks, et saadud krediit pangale tagastada ning et kostja on jäänud saadud krediidi ulatuses võlgu 498,37 krooni, intressi võlgu 336,86 krooni ja viivise osas võlgu 391,14 krooni. Hageja poolt kohtule esitatud lepingu lõpetamise teatega, mis on edastatud kostjale ja ka sellega, et kostja ei ole esitanud vastuväited, on tõendatud, et pooltevaheline krediidileping on lõppenud. VÕS § 408 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui on järgimata VÕS § 404 lg 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni käesoleva seaduse

§ 404, 405 sätestatud andmetest ning lg 2 kohaselt muutub krediidileping siiski kehtivaks kui ka § 404 lõikes 2 nimetatud mõned andmed puuduvad kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Kohtule esitatud kostja pangakonto väljavõtte kohaselt on kostja saanud krediiti ja asunud seega teda kasutama, mistõttu on tarbijakrediidileping kehtiv. Kuivõrd asjas on tõendatud, et kostja ei ole krediiti tasunud ega saadud krediidilt tasunud intressi, kehtiv leping on lõppenud, ja et kostja võlg on 5226,37 krooni, millest põhiosa on 4498,37 krooni, intress 336,86 krooni ja põhiosa viivis 391,14 krooni, siis on hageja õigustatud nõudma VÕS § 401 lg 1, VÕS § 101 lg 1 p 1, lg 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 raha maksmise kohustust ning viivist. Eeltoodu alusel on hageja nõue tõendatud ja põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista 5226,37 krooni, millest põhiosa on 4498,37 krooni ja intress 336,86 krooni ja põhiosa viivis 391,14 krooni. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks otsus tehakse ja seega jäävad vaidluses hageja poolt kantud menetluskulud kostja kanda. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.