lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-06-26934/18

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 30.10.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-06-26934/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.10.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
639
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-06-26934

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2007.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-06-26934

Tsiviilasi

O.K. hagi M.V. vastu 16 000 krooni välja mõistmiseks.

Menetlusosalised ja nende

Hageja O.K. Kostja M.V. Kostja lepinguline esindaja Maia Ploom

esindajad Kohtuistungi aeg

15.10.2007.a

Protokollija

Istungisekretär Astrid Sägi

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata O.K. hagi M.V. vastu 16 000 krooni välja mõistmiseks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses O.K. kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kostja palus hagejalt 19. detsembril 2005.a laenu tütrele jõulukingituse ostuks 1000 krooni ja 16. jaanuaril 2006.a palus kostja hagejalt laenu 15 000 krooni. Käesoleva ajani on kostjal hagejale võlg tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista 16 000 krooni ja menetluskulud jätta kostja kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

Kostja esitatud hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata, kuna tema ei ole hagejalt raha laenanud.

KOHTUISTUNG

Hageja, O.K. poolt kohtuistungil antud seletustest nähtub, et detsembris 2005.a võttis ta sularahaautomaadist panga juures 1000 krooni ja andis kostjale. Samuti võttis ta 5 korda 3000 krooni välja jaanuaris 2006.a ja andis sealsamas hagejale. Kirjalikku lepingut tal kostjaga ei olnud, samuti ei leppinud nad kokku laenu tagastamise tähtajas. Hageja soovib kostjalt 16 000 krooni väljamõistmist. Kostja, M.V., poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et tema ei ole kostjalt raha saanud. Ta ei mäleta mida ta tegi kaks aastat tagasi. Ta on hagejat panka autoga sõidutanud, mida hageja seal pangas tegi, ta ei tea. Raha hageja talle andnud ei ole. Kostja esindaja, Maia Ploom’i, poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et kostja hagi ei tunnista ja ei tea midagi laenust. Hageja ei ole kostjale raha andnud. Hagi on hageja poolt tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Võlaõigusseaduse § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 229 lg 1 sätestab, et tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja hagi ei tunnista, kuna tema kostjalt raha saanud ei ole. Kohus asja arutanud ja hinnanud tõendeid kogumis on seisukohal, et kohtus ei leidnud tõendamist asjaolu, et poolte vahel oleks sõlmitud laenuleping, või et pooltel oli tahe sõlmida laenuleping ning et pooled oleksid kokku leppinud lepingu olulistes tingimustes. Kohtule on esitatud hageja poolt konto väljavõte perioodil 01.12.2005-31.01.2006.a (tl 40-41), millest nähtub, et hageja on 16.01.2006.a võtnud välja sularahas 15 000 krooni, kuid antud tõendiga ei ole tõendamist leidnud hageja väide, et ta andis nimetatud summa kostjale. Muid tõendeid kohtule esitatud ei ole, seega tuleb O.K. hagi M.V. vastu 16 000 krooni välja mõistmiseks jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab antud asjas M.V. poolt kantud menetluskulud täies ulatuses O.K. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja