Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 437,41 krooni ja viivised 437,41 krooni ning kohtukuluna avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 100 krooni ning tasu õigusabi eest 43,74 krooni. Hageja omandas nõude kostja vastu Tele 2 Eesti AS-lt. Nõue tuleneb AS-i Tele 2 Eesti

(AS Ritabell õigusjärglane) ja kostja vahel 05.06.1998.a.

sõlmitud Q GSM lepingust nr XXX, mille alusel AS Tele 2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) kohustus kostjale pakkuma telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade (mobiiltelefon)/teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Seisuga 06.10.1998 ei ole kostja kohustust täitnud ja on jätnud tasumata kõneteenuste ja telefonimaksete eest kokku 437,41 krooni. Tele 2 mobiilteenuste kasutamise tingimuste VII peatükist nähtuvalt pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. AS Tele 2 Eesti on loovutanud nõude kostja vastu summas 437,41 krooni, millele lisanduvad viivised hagejale. Hageja on arvestanud viivist alates lepingu lõpetamisest 06.10.1998.a. kuni hagiavalduse esitamiseni 17.06.2005.a. Viivise periood on hageja andmetel 2445 päeva, kokku summas 1604,20 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viivise tasumist summas 437,41 krooni. Hageja taotleb kostjalt välja mõista ka kostjale avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kohtumaterjalide kättetoimetamise tasu summas 200 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Kohus teatas hagi läbivaatamisest lihtmenetluses ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja täiendavaid dokumente ei esitanud ning enda ärakuulamist ei soovinud. Kostjale on hagi läbivaatamisest lihtmenetluses teatatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 30.08.2007. Kostja hagile ei vastanud, tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse seni kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 230 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaluiset ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. tsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimaterjalidest nähtuvalt on AS-i Tele 2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) ja kostja vahel 05.06.1998.a sõlmitud Q GSM leping nr XXX. Tulenevalt hageja poolt esitatud arvetest ja viivisearvutustest on hageja arvestanud kostja põhivõlaks 437,41 krooni ja viiviseks 437,41

krooni. Võlgnevuse põhisumma tuleneb kostjale esitatud arvest nr 256638 tasumata kõneteenuste ja telefonimaksete eest kokku summas 437,41 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et tal oli AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) sõlmitud 05.06.1998 Q-GSM leping, mille järgi oli tal kohustus tasuda talle osutatud sideteenuste eest ja mille eest jäi ta võlgu vastavalt talle esitatud arve 256638 järgi 437,41 krooni. Kuivõrd neid asjaolusid ei ole kostja vaidlustanud, siis on need omaksvõetud ja ühtlasi tõendatud ning kohtu arvates on seega kostja jätnud oma lepingulised kohustused (tasuda sideteenuste eest) hageja ees täitamata vastavalt summas 437,41 krooni. TSK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Tele 2 mobiilteenuste kasutamise tingimuste VII peatükist nähtuvalt pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kostja ei ole ka neid asjaolusid vaidlustanud, seega on leidnud tema omaksvõtuga tõendamist kokkulepe viivise määras ja tasumise kohustuses ning seega on tõendatud ka asjaolu, et viivis põhivõlalt on 437,41 krooni perioodi 06.10.1998-17.06.2006 vastavalt 2445 päeva eest. Hageja ei nõua viivist kogu summas vaid üksnes põhivõla ulatuses, mis on hageja õigus. Kostja ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et nõue on AS Tele 2 Eesti poolt loovutatud koos viivisega OÜ-le A20.04.2005, mistõttu on ka nõude loovutamine hagejale kostja vastu tõendatud. Viimase kinnituseks on hageja esitanud ka omapoolse teatise 20.04.2005 Nõudeõiguse loovutamine on lubatav alates 01.07.2002 kehtiva VÕS 164 lg 1 järgi, mille kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Kuivõrd asjas on leidnud tõendamist, et kostjal oli lepingust tulenev kohustus tasuda sideteenuste eest ja kohustus tasumisega viitamise korral tasuda ka viivist ning et kostja on jätnud oma kohustused täitmata ja et nõue on loovutatud OÜ-le A, on põhjendatud kostjalt välja mõista nii põhivõlg 437,41 krooni ja viivis 437,41 krooni, kokku 874,82 krooni OÜ A kasuks. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 100 krooni ja 200 krooni kostjale avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kohtumaterjalide kättetoimetamise tasu. TsMS § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast, so 43,74 krooni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.