Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord

Menetluse käik maakohtus, määruse põhjendused ja kohaldatav seadus Harju Maakohtu menetluses on AS-i hagi NP(P) vastu 4 824,98 krooni saamiseks, millest põhivõlg on 2 412,99 krooni ja viivis 2 411,99 krooni. 10.10.2007.a saabus kohtule hageja avaldus, milles ta

2-07-16170/34 loobub hagist ja palub tsiviilasja menetluse lõpetada. Hageja kinnitab, et on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest. Juhindudes TsMS § 150 lg-st 2 p-st 2 taotleb hageja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Kooskõlas TsMS §-st 429 lg-st 3 teatas kohus kostjale avalduse esitamisest määrates vastamise tähtaja. Kostja taotleb tema poolt kantud menetluskulude, s.o õigusabikulu summas 1 000 krooni, väljamõistmist hagejalt. Vastavalt TsMS § 428 lg-le 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks hagist loobumist vastu võtta. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele seoses hageja loobumisega hagist. TsMS § 168 lg 4 järgi, kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 306 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 5 000 krooni puhul 2 500 krooni. Arvestades, et käesolevas tsiviilasjas ei ole hageja loobunud hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud ning hinnates õigusabikulu vajalikkust ja põhjendatust, kohus leiab, et kostja taotlus tema menetluskulude väljamõistmiseks summas 1000 krooni on põhjendatud. Õigusabikulu tõendav dokument on kohtule esitatud, väljamõistetava tasu suurus vastab tsiviilasja mahule ja keerukusele ning on vastavuses sissenõudmise piirmääraga. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 võib kohus asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. TsMS §-st 150 lg-st 2 p-st 2 ja 3 järgi kuulub hageja esindajale tagastamisele pool tema poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 125 krooni, mis on tasutud 02.04.2007, kogusummas 250 krooni, Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX, viitenumbriga XXX, selgitusega „ VS P N ”. Rahandusministri 29.12.2006.a määruse nr 68 § 14 kohaselt teeb tagastamise otsuse alusel lõivu võtnud asutuses selleks volitatud isik riigilõivu tagasikande Riigikassas avatud vastavalt riigilõivude kontolt. Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.