2-02-200/20 - Muud - Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad - Viru Maakohus Narva kohtumaja

lahend.ee

Hagiavaldus Viru Maakohtule 08. juulil 2002 esitatud hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale omandiõiguse alusel mitteeluruum asukohaga .... Nimetatud mitteeluruumi kasutab kostja .... Vaatamata hageja palvetele on kostja keeldunud mitteeluruumi vabastamast. Hageja leiab, et kostja kasutab hagejale kuuluvat mitteeluruumi õigusliku aluseta ning sellega takistab hagejal oma mitteeluruumi kasutamist. Hageja väitel ei ole ta kostjalt nimetatud ruumide kasutamise eest tasu saanud ning seega ei saa poolte vahel eksisteerida rendi- ega üürisuhteid. Alles peale palvet ruum vabastada maksis kostja hagejale mingi summa ruumide kasutamise eest, püüdes sellega jätta muljet rendisuhetest. Hageja palub välja nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest mitteeluruum asukohaga ... ning samuti mõista kostjalt välja kohtukulud. Hageja esitas 09. aprillil 2007 kohtule hagiavalduse täpsustamise avalduse. Avalduse kohaselt muutus mitteeluruum, asukohaga ..., tsiviilasja menetluse ajal vallasasjast kinnisasjaks. Hagejale kuulub seega omandiõiguse alusel ... kinnistu ... mõttelist osa ja reaalosana mitteeluruum .... Nimetatud mitteeluruumi kasutab kostja, kes on vaatamata hageja palvetele keeldunud ruumi vabastamast. Hageja leiab, et kostja kasutab nimetatud ruumi õigusliku aluseta. Lepingulised suhted poolte vahel puuduvad. Kostja väide, et korter soetati selle üleandmiseks kostja omandisse, on väär. Hageja palub välja nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest kinnistu asukohaga ..., mille moodustab 659/42919 mõttelisest osast maatükist ja reaalosana mitteeluruum M3, kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosasse nr 3092209. Hageja on esitanud kohtule järgmised tõendid: Hooneregistri Narva filiaali tõend (I kd. t.l.-5,26); teatis 25. juunist 2002 (I kd. t.l.-6); ... vastus 26. juunist 2002 (I kd. t.l.-7). Kostja vastus Kohtule 09. augustil 2002 esitatud vastuses hagiavaldusele kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel omandati vaidlusalune mitteeluruum kostja vahenditega ning vormistati formaalselt hageja nimele

Vastuhagi Kostja ... esitas 08. novembril 2002 kohtule vastuhagi ... vastu. Vastuhagi avalduse kohaselt otsustas ... (... õiguseellane) 1995. aastal avada Narva linnas hambaravi kabineti. Sel eesmärgil leiti Narva linnas korter aadressil ..., mille üürnik kolis sellest korterist välja ning müüs korterisse sissekolimise õiguse. Kuna sissekolimisõigust sai soetada vaid füüsiline isik, otsustati vaidlusalune korter formaalselt vormistada vastuhagi kostja nimele eesmärgiga erastada see korter ja rekonstrueerida see hambaravi kabinetiks. Sissekolimisõiguse soetamise leping nimetatud korteri kohta sõlmiti endise üürniku ...ja vastuhagi kostja vahel 30. oktoobril 1995, ... tasus 16. novembril 1995 Sergei Zinovjevi pangakontole raha summas 60 000 krooni korteri sissekolimisõiguse loovutamise eest. Raha kanti üle maksekorralduse nr 55 alusel Eesti Forekspanga vahendusel. Peale maksmist võis vastuhagi kostja end vaidlusalusesse korterisse sisse kirjutada. Nimetatud korter erastati 19. detsembril 1995 notariaalse ostu-müügi lepingu alusel vastuhagi kostja nimele. Korter erastati hinnaga 22 105 krooni erastamise väärtpaberite maksumuses. Korteri erastamiseks kandis ... maksekorralduse nr 81 alusel vastuhagi kostja erastamisarvele raha 22 500 krooni. Peale erastamist oli vaidlusalune korter arvatud välja eluruumide koosseisust ning peale seda rekonstrueeriti nimetatud ruum hambaravi kliinikuks ning on hooneregistris registreeritud aadressil ... Vastuhagi hageja leiab, et vaidlusalune ruum oli soetatud täielikult ... rahaliste vahendite eest ning seetõttu on ka tema omand. Edaspidi rekonstrueeriti see ruum ... vahendite arvelt hambaravi kliinikuks. Vastuhagi hageja palub tunnistada ... omandiõigust mitteeluruumile asukohaga ... on ... õigusjärglane. Lisaks vastuhagi avalduses toodud väidetele esitas vastuhagi hageja vastuhagi nõude põhjendused ja täpsustused. ... osanike, vastuhagi kostja ja ... vahel sõlmiti 1995 aastal suuline kokkulepe, et ... ostab oma vahendite eest ja enda omandisse korteri selle kasutamiseks ärilistel eesmärkidel, so stomatoloogiakabineti sisustamiseks ja selles meditsiiniteenuse osutamiseks. ... leidis eluruumi üürniku ..., kes soovis võõrandada eluruumi üürimise õiguse. Vastuhagi kostja sõlmis 30. oktoobril 1995 enda nimel lepingu, mille alusel sai ta eluruumi sissekolimise õiguse. Korter soetati ...vahendite eest. ...le maksti 60 000 krooni kompensatsiooni eluruumi vabastamise eest ning vastuhagi kostjale maksti 22 500 krooni väärtuses erastamisväärtpaberite ostmiseks 4162,50 krooni. Vastuhagi kostja esitatud erastamisväärtpaberi omaniku meelespeast ei selgu, milliseid tehinguid on vastuhagi kostja väärtpaberitega teinud. Esitatud dokumendi kohaselt oli erastamisarve avatud 12. detsembril 1994 ning kaks tehingut leidsid aset 01. veebruaril 1996 ja 03. märtsil 1997, mis ajaliselt ei lange kokku korteri ... erastamiseks erastamisväärtpaberite ostmise ajaga 28. novembril 1995 või erastamislepingu sõlmimise ajaga 19. detsembril 1995. Seega on võimalik, et esitatud erastamisväärtpaberi omaniku meelespea on seotud mingi teise ruumi erastamisega vastuhagi kostja poolt. ... ei esitanud edaspidi nõuet vastuhagi kostja vastu eelnimetatud summade hüvitamiseks, kuna oli korteri soetanud oma ärilistel eesmärkidel. Vastuhagi kostja ise, omal algatusel neid rahalisi vahendeid ...-le ei tagastanud. ...-l ei olnud mingeid aluseid või põhjuseid oma 64 162,50 krooni rahaliste vahendite kulutamiseks vastuhagi kostja isikliku korteri soetamiseks. Mingeid muid varalisi suhteid ...ja ... vahel ei olnud. 3(22)

... osanike vahel oli kokkulepe, et vastuhagi kostja kui osanik hakkab otseselt tegelema korteri ostmisega seotud lepingute sõlmimisega ja nende allkirjastamisega ... nimel. Lähtudes ... põhikirja pst 5.6. volitas ... vastuhagi kostjat neid tehinguid tegema. Hiljem selgus, et vastuhagi kostja sõlmis need lepingud enda nimel kui füüsiline isik, selgitades seda asjaoluga, et õigust eluruumi sissekolimiseks võis saada vaid füüsiline isik. Vastuhagi kostja vormistas 19. detsembril 1995 oma nimele ka korteri erastamise ostu-müügi lepingu, veendes sealjuures ... esindajaid, et juriidiliselt vormistab ta edaspidi korteri ...nimele. Samas jättis ta selle erinevatel ettekäänetel tegemata. Korteri eest tasus ta erastamisväärtpaberitega väärtuses 22 500 krooni, mis olid soetatud ... vahendite arvelt. Vastuhagi kostja ei teostanud vajalikke toiminguid korteri eluruumide hulgast kustutamiseks ja selle üleandmiseks ...omandisse. Narva Linnavalitsuse tõend nr 416-k tõendab, et ...osanike vahel oli kokkulepe korteri ostmise kohta selleks, et ... teostaks korteri rekonstruktsiooni ja ümbersisustuse meditsiiniliseks kabinetiks. Juhatuse liikmena ja ... huvides pidi vastuhagi kostja nimetatud korteri eluruumide hulgast välja arvama. Sõlmides 19. mail 1995 korteri ostu-müügi lepingu, kuritarvitas vastuhagi kostja temale antud volitusi ja sõlmis ostu-müügi lepingu mitte ..., vaid enda nimel lähtudes isiklikest huvidest ning tekitades sellega ...-le kahju. Seega on vastuhagi kostja käitumine vastuolus heade tavade ja seadusega ning 19. detsembri 1995 ostu-müügi leping tühine ja kehtetu algusest peale. Vastuhagi kostja käitumine seitsme aasta jooksul peale lepingu sõlmimist viitab sellele, et selline kokkulepe oli olemas. Selle aja jooksul ei väitnud vastuhagi kostja kordagi, et ta oleks vaidlusaluse ruumi valdaja või omanik ning samuti ei nõudnud ruumi väljaandmist ... valdusest. Vastuhagi kostja pretensioone ...-le remondi teostamise osas ei esitanud ning olles ise juhatuse liige, võttis sellest osa. Tema abikaasa oli ... mänedžer ja otseselt võttis töövõtjatelt vastu teostatud töid. Valduse üleandmise nõue tekkis alles siis, kui vastuhagi kostja ja ... vahel tekkisid konfliktid. ... ja vastuhagi kostja vahel ei olnud ruumi valduse ja kasutamise osas sõlmitud mingeid kirjalikke ega suuliseid lepinguid, kus vastuhagi kostja oleks olnud märgitud omanikuna. Tsiviilasja materjalide hulgas on olemas 02. jaanuari 1996 rendileping, kuid see ei tõenda, et vastuhagi kostja oleks ruumide omanik. Pooled nõustusid, et see dokument tuleb tõendite hulgast välja arvata, kuna nimetatud lepingu alusel rendisuhteid poolte vahel ei tekkinud ja tehing oli näilik. Sellele asjaolule on viidanud ka hageja hagiavalduses, märkides, et ... valdas ruume õigusliku aluseta. Kuna rendisuhted puudusid, ei ole ka asjakohane vastuhagi kostja esitatud pangakonto väljavõte renditasude laekumise kohta. Vastuhagi kostja on ka esitanud vastuhagi hagejale tasuta kasutamise lepingu lõpetamise kohta. Vastuhagi hageja leiab, et nimetatud avaldus ei oma asjas tähtsust, kuna avalduses märgitud lepingut poolte vahel sõlmitud ei ole. Vastuhagi kostja on jätnud tähelepanuta, et kokkulepe oli vaid ... osanike ... ja vastuhagi kostja vahel vaidlusaluse ruumi ostmiseks ... omandisse ning just sellest kokkuleppest tulenevalt sai ... kui omanik selle ruumi tasuta valduse ja kasutamise õiguse. Vastuhagi hageja väitel ei ole vastuhagi kostjal vaidlusaluse korteri, asukohaga ..., omandiõigust tekkinud. ... ja Vastuhagi kostja vahel 19. detsembril 1995 sõlmitud ostu-müügi lepingus puudub võõrandaja ja omandaja kokkulepe korteri omandi ülemineku kohta. Lepingus sisaldub vaid lepingupoolte kokkulepe korteri ostjale üleandmise kohta peale lepingu allkirjastamist, mida ei saa lugeda kokkuleppeks korteri omandi ülemineku kohta ning sel moel ei toonud lepingu sõlmimine kaasa vallasomandi tekkimist vastuhagi kostjal. Vastuhagi poolt esitatud eluruumi üürileping ei oma tähendust, kuna üürileping ei tõenda, et vastuhagi kostja sai korteri enda valdusesse ja kasutusse. Vastuhagi kostja ise ega ka tema perekond ei ole selles korteris kunagi elanud ega ka mingil muul moel seda kasutanud. Vastuhagi kostja poolt sõlmitud mitteeluruumi hooldusleping ja Ida-Virumaa hooneregistri tunnistus ei tõenda , et vastuhagi kostjal oleks tekkinud omandiõigus vaidlusalusele ruumile, kuna seadus sellist vallasomandi tekkimise võimalust ette ei näe. Hooldusleping sõlmiti vastuhagi kostja nimel seetõttu, et ta oli varem sõlminud ka erastamislepingu. Seda asjaolu vastuhagi hageja ei eita. Vastuhagi kostja 4(22)

ei ole tõendanud, et ta elas vaidlusaluses ruumis reaalselt ning seeläbi oleks omandanud tegeliku valduse vallasasja üle. Vastuhagi hageja dokumendid, milles ta on märgitud vaidlusaluse ruumi omanikuna, tõendavad vaid, et vastuhagi hageja oli elanikeregistris vaidlusalusesse ruumi sisse registreeritud, kuid reaalset valdust need ei tõenda ja seega on ... vallanud seda ruumi algusest peale. Vaidlusaluse ruumi, korteri, asukohaga ..., valdus oli algusest peale üle antud vastuhagi hagejale ning on tema valduses käesoleva ajani. Koheselt peale korteri soetamist alustas ... selles kapitaalremonti ning sisustas korteri ümber hambaravikabinetiks. ...-le anti luba tegutsemiseks selles ruumis ning kuni käesoleva ajani kasutab ta seda sihipäraselt. Projekt oli kooskõlastatud Narva Linnavalitsuse arhitektuuriosakonnaga ning ...-le oli väljastatud tegevusluba. ... tegi kulutusi tööde eest tasumisel ja materjalide soetamisel. Esimesed lepingud, mis olid seotud ruumide remondi ja selle valvega, sõlmiti juba 01. ja 02. veebruaril 1996. Vastuhagi hageja tasus korteri kommunaalkulud 1995 aasta novembris, detsembris ja 1996 aasta jaanuaris. Sissekolimisõiguse soetamise leping endise üürniku ... ja vastuhagi kostja vahel sõlmiti 30. oktoobril 1995. Seega oli korteri valdus kohe peale nimetatud lepingu sõlmimist üle läinud vastuhagi hagejale, mida kinnitab asjaolu, et vastuhagi hageja kandis kõik korteri valduse teostamisega seotud kulud. Vastuhagi hageja väitel läks vaidlusaluse ruumi, korteri, asukohaga ..., valdus talle üle õiguslikel alustel. ... osanikud ... ja vastuhagi kostja võtsid 1995 aastal vastu otsuse korteri, asukohaga ... ostmise kohta selle seadistamiseks meditsiinilisteks kabinettideks eesmärgiga osutada elanikele meditsiinilist teenust. Vastuvõetud otsus oli mõlema poole tahteavaldus ning kokkulepe oli suunatud sellel, et ... kui omanik, saab selle ruumi valdamise- kasutamise- ja käsutamise õiguse. Vastavalt kokkuleppele valdas ja kasutas ... seda ruumi tasuta, vaatamata sellele, et vastuhagi kostja oli tehingud vormistanud oma nimele. Vaidlusaluse ruum läks osanike kokkuleppe alusel üle ... valdusesse alates 30. oktoobrist 1995, so koheselt peale sissekolimise õiguse soetamist vastuhagi kostja poolt. ... tasus eelmisele üürnikule 60 000 krooni hüvitiseks eluruumi vabastamise eest. Alates 01. novembrist 1995 tasus ... ... osutatud kommunaalteenuste eest. Alates 1995 aasta novembrist alustas ... töötaja ... vaidlusaluses ruumis remonditöödega. Kuna vastuhagi kostja ise korterisse ei kolinud, tõstis ... ta korterist välja. Vastuhagi hageja väitel valdab ta vaidlusalust ruumi, korterit, asukohaga ..., heauskselt ja katkematult alates 19. detsembrist 1995 kuni käesoleva ajani ning vastuhagi hagejal on igamisega tekkinud omandiõigus sellele ruumile, kuna ta valdab vallasasja katkematult viie aasta jooksul. Vastuhagi hageja on heauskne valdaja, kuna valduse saamisel arvas ta, et soetas vaidlusaluse ruumi, mida kinnitavad ka eelpool esitatud asjaolud. Vallasomandi tekkimist valdajale ei takista ka asjaolu, et selle asja käsutamisõigus kuulub teisele isikule. Asjaolu, et vastuhagi kostjale kuulus 19. detsembri 1995 ostu-müügi lepingu alusel vaidlusaluse ruumi käsutusõigus, ei takistanud vastuhagi hagejal sellele ruumile vallasomandi tekkimist tingimusel, et vastuhagi hageja valdas asja viis aastat katkematult ja heauskselt kui omanik. Vastuhagi kostja on nõustunud, et vastuhagi hageja valdas asja viie aasta kestel. Vastuhagi hageja leiab, et vaidlusaluse korteri osas ei kohaldu asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §13 lg 2, mille kohaselt ehitise kui vallasasja omandamine ei toimu leiu või igamisega. Sama paragrahvi esimese lõike mõttest tulenevalt kehtib selline regulatsioon kinnistusraamatusse kandmata otseselt maatükile püstitatud ehitise kohta. Vaidlusalust korterit ei saa lugeda otseselt maatükile püstitatud ehitiseks. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt kehtib selline regulatsioon peremehetu ehitise, mille omandamisõigust omavad kohalikud omavalitsused ja riik. Vastuhagi hageja väitel ei ole vaidlusalune korter kunagi olnud peremehetu, kuna vastuhagi hageja on seda vallanud algusest peale ning valdab ja kasutab seda ruumi ka käesoleval ajal. Ajavahemikul november 1995 kuni november 1996 ehitas vastuhagi hageja vaidlusaluse ruumi ümber meditsiiniasutuseks. Viimane töö, tuletõrjesignalisatsiooni monteerimine, oli teostatud 02. novembril 1996 ja vastu võetud 20. novembril 1996 tuletõrjesüsteemi signalisatsiooni üleandmise akti alusel. Seega hakkas vaidlusalune ruum alates 20. novembrist 1996 kuuluma vastuhagi hagejale seoses 5(22)

vallasasja ümbertöötamisega ning vastuhagi hageja sai alates 20. novembrist 1996 vaidlusaluse ruumi omanikuks ja sellest lähtuvalt valdab ja kasutab seda käesoleva ajani. Vastuhagi hageja väitel valdab ta sellest ajast alates ruumi kui omanik, mitte aga enam osanike kokkuleppe alusel. Vastuhagi hageja väitel on omandiõigus vaidlusalusele korterile kui vallasasjale talle üle läinud asja ümbertöötamise tulemusel. Korteri, asukohaga ..., maksumus moodustas ostu-müügi lepingu kohaselt 22 105 krooni. Vastuhagi hageja õiguseellane ... teostas ruumi rekonstrueerimise, kapitaalremondi ja ümberseadistuse eluruumist stomatoloogiakabinetiks. Tööde üldmaksumuseks kujunes 102 781,90 krooni. ... ja ... vahel 26. septembril 1996 sõlmitud töövõtulepingu nr 27 järgi teostatud töid 21 336 krooni väärtuses, 02. veebruaril 1996 sõlmitud lepingu nr 2 järgi teostatud töid 1996 aasta märtsis 1925 krooni väärtuses ja 1996 aasta mais 21 142 krooni väärtuses, 01. novembril 1996 sõlmitud töövõtulepingu järgi teostatud töid 11 080 krooni väärtuses. ... ja ... vahel 05. märtsil 1996 sõlmitud lepingu nr 11 järgi teostatud töid 4012 krooni väärtuses. ... ja ... vahel 01. veebruaril 1996 sõlmitud lepingu nr 1 järgi teostatud töid 21 540,40 krooni väärtuses. ... ja ... vahel 29. aprillil 1996 sõlmitud installatsioonilepingu järgi teostatud töid 1666 krooni väärtuses. Narva Linnavalitsuse 02. mai 1996 arve nr 186c alusel töö väärtuses 1580,50 krooni. ... filiaalis ... töölepingu alusel teostatud tööd, mille väärtuseks kassa väljamineku orderite kohaselt kokku 4000 krooni. Vastuhagi hageja teostas eelnimetatud tööd heauskselt, kuna vastuhagi kostja oli nendest teadlik ja ise ka osales nende tegemisel. Tööde teostamise osas vastuhagi kostja pretensioone ei esitanud. Vastuhagi kostja poolt korteri omandamine ostu-müügi lepinguga ei välista, et hiljem võis samale korterile tekkida omandiõigus vastuhagi hagejal igamise või asja ümbertöötamisega. Vastuhagi kostja märkimine omanikuna erinevatesse dokumentidesse, IdaVirumaa Tööinspektsiooni õiend nr 15, kasutusluba nr 0075 ja ehitise ülevaatuse akt, ei tõenda, et vastuhagi hageja oleks tunnistanud vastuhagi kostja omandiõigust vaidlusalusele ruumile. Ümberplaneerimise ja remonditööde tulemusel tegi vastuhagi hageja eluruumist uue asja, mitteeluruumi, mida kasutatakse meditsiinilise asutusena. Köögi ja vannitoa asemele ehitati vestibüül eraldi sissepääsuga tänavalt, ruumi neli tehti lisaaken, ruumis kuus lammutati üks sein ning püstitati uus, elutoad ehitati ümber meditsiinilisteks kabinettideks, kuhu paigaldati uued, keraamiliste plaatidega kaetud põrandad. Ehitusloas viidatud remonditööde mõiste alla kuuluvad ka korteris teostatud rekonstrueerimine, kapitaalremont või renoveerimine. Korteri ümbertöötamise faktist lähtudes ei oma tähendust, et erastamisleping oli sõlmitud vastuhagi kostjaga ning et vastuhagi kostja oli ka edaspidi märgitud erinevates dokumentides ruumi omanikuna. Kuna ümbertöötamise mõiste eeldab võõra asja ümbertöötamist, tuleb lugeda, et vaidlusalune vallasasi ei kuulunud esialgselt vastuhagi hagejale. Samuti ei oma tähendust, millisest ajahetkest läks ruumi valdus üle vastuhagi hagejale. Oluline on, et valdus läks üle vastuhagi kostja nõusolekul ja vastuhagi hageja valdas asja heauskselt ning tegi ruumi ümber, kulutades selleks rohkem rahalisi vahendeid kui vastuhagi kostja korteri ostmiseks. Vastuhagi hageja viitab, et poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et vastuhagi hageja valdas vaidlusalust ruumi. Vastuhagi hageja väitel muutus vaidlusalune korter kohtumenetluse ajal kinnistamise läbi vallasasjast kinnisasjaks. Ida-Viru Maakohtu kinnistusametis kinnistati 26. augustil 2005 vastuhagi kostja nimele 659/42919 mõttelist osa maatükist, asukohaga .... Kanne kinnistusraamatusse on tehtud 03. juuni 2005 kinnistamisavalduse alusel. Vastuhagi hageja leiab, et kinnistusraamatu kanne on ebaõige, kuna vastuhagi kostja ei olnud eeltoodud põhjenduste alusel vallasasjast korteri omanik ning ei olnud õigustatud seda erastama. Seega ei vasta kinnistusraamatu kanne tegelikule õiguslikule olukorrale. Vastuhagi hageja palub tunnustada ... omandiõigust kinnistule, asukohaga ..., kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 3092209, ning lugeda, et vastuhagi kostja on andnud nõusoleku kinnistu omaniku kustutamiseks ning uue omanikuna ... kandmiseks kinnistusraamatusse.

Vastuhagi hageja on kohtule esitanud järgmised tõendid: ostu-müügi leping 19. detsembrist 1995 (I kd. t.l.-32); leping 30. oktoobrist 1995 nr 567 (I kd. t.l.-33); leping 30. oktoobrist 1995 nr 567A (I kd. t.l.-34); Narva Linnavalitsuse Elamuameti tõend 25. oktoobrist 1995 (I kd. t.l.-35); passiameti tõend (I kd. t.l.-36); tõend elamispinnale asumiseks 16. novembrist 1995 (I kd. t.l.-37); väärtpaberi ostu-müügi leping 30. novembrist 1995 (I kd. t.l.-38); maksekorraldus nr 55 (I kd. t.l.39); maksekorraldus nr 81 (I kd. t.l.-40); ... osanike üldkoosoleku protokoll (II kd. tl.l-7); ... osanike üldkoosoleku otsus (II kd. t.l.-8); väljavõte ... põhikirjast (II kd. t.l.-10); Sissepääsu projekt (II kd t.l.-11-16); installatsiooni leping 29. aprillist 1996 nr 49 IL ja lisa 2 (II kd. t.l.-1921); valvesignalisatsiooni vastuvõtmise-üleandmise akt 14. maist 1996 (II kd. t.l.-23); Narva Linnavalitsuse 02. mai 1996 arve nr 186c (II kd. t.l.-24); maksekorraldus 03. maist 1996 nr 199 (II kd. t.l.-25); leping 01. veebruarist 1996 nr 1 ja üleandmise-vastuvõtmise akt 01. juulist 1996 lepingu nr 1 juurde (II kd. t.l.-29-31); leping 14. maist 1996 nr 079, lisa 2 ja lisa 3 (II kd. t.l.-32-35 ja 37-40); leping 02. veebruarist 1996 nr 2 (II kd. t.l.-42,43); leping 05. märtsist 1996 nr 11 (II kd. t.l.-46,47); leping 15. augustist 1996 nr 8/45 (II kd. t.l.-49,50); tööettevõtu leping 26. septembrist 1996 nr 27 (II kd. t.l.-54-57); tööettevõtu leping 02. novembrist 1996 (II kd. t.l.-61-63); akt 20. novembrist 1996 (II kd. t.l.-64); Narva Linnavalitsuse korraldus 09. maist 1999 nr 672-k (II kd. t.l.-66); ... tõend 17. detsembrist 2004 (II kd. t.l.-67); 1996. aasta oktoobri kuu eest teostatud tööde vastuvõtmise akt 15. oktoobrist 1996 (II kd. t.l.-123); maksekorraldus 30. septembrist 1996 nr 606 (II kd. t.l.-124); maksekorraldus 24. oktoobrist 1996 nr 628 (II kd. t.l.-125); faktuur-arve 20. märtsist 1996 nr 11 (II kd. t.l.-126); maksekorraldus 08. aprillist 1996 nr 160 (II kd. t.l.-127); poolte kokkulepe lepingu nr 2 järgi tööde teostamise korra kohta 02. veebruarist 1996 (II kd. t.l.130,131); 1996. aasta märtsikuu eest teostatud tööde vastuvõtuakt (II kd. t.l.-133); 1996. aasta maikuu eest teostatud tööde vastuvõtuakt (II kd. t.l.-135); maksekorraldus 18. aprillist 1996 nr 191 (II kd. t.l.-136); maksekorraldus nr 59 (II kd. t.l.-137); arve 15. maist 1996 nr 347 (II kd. t.l.-138); maksekorraldus 12. juulist 1996 nr 490 (II kd. t.l.-139); maksekorraldus 26. augustist 1996 nr 546 (II kd. t.l.-140); maksekorraldus 16. oktoobrist 1996 nr 614 (II kd. t.l.-141); töölepingu nr 55 lisa 1 (II kd. t.l.-143,144); kassa väljamineku orderid nr 01-40, 03-40, 02-38, 04-46, 04-45 (II kd. t.l.146,148,150,152,154); väljavõte kinnistusregistrist (II kd. t.l.-155); kinnistamisavaldus 03. juunist 2005 (II kd. t.l.-156-165); maksekorraldus 12. juulist 1995 nr 5 (III kd. t.l.-34); maksekorraldus 01. detsembrist 1996 nr 48 (III kd. t.l.-35); maksekorraldus 21. veebruarist 1996 nr 91 (III kd. t.l.-36); ... tõend (III kd. t.l.-37); erastatava eluruumi plaan (III kd. t.l.-38); arve 28. novembrist 1996 nr 25918-61/1 (III kd. t.l.-40); tellimuse kinnitus 28. novembrist 1996 (III kd. t.l.-41). Vastus vastuhagile Vastuhagi kostja vastuhagi ei tunnista. Vastuhagi kostja ei nõustu vastuhagi hageja väidetega, et osanikud otsustasid osta vaidlusalune ruum ... omandisse, et direktor Andrei Detotšenko volitas vastuhagi kostjat selle küsimusega tegelema, et ...maksis ...le eluruumide vabastamise eest hüvitist ning et osanike vahel oli kokkulepe soetada ruum üleandmiseks OÜ omandisse. Vastuhagi kostja viitab, et ... juhatuse liige ... kandis raha isiklikult ja otse ... pangakontolt ... pangakontole. ... maksekorraldusest nr 55 ei selgu, millistel alustel oli ülekanne tehtud. ... 04. detsembri 1995 maksekorraldusest nr 81 ei selgu, et vastuhagi kostja oleks korteri eest tasumiseks kasutanud erastamise väärtpabereid väärtuses 22 500 krooni, mis olid tema poolt soetatud ...arvel 4162,50 krooni eest. Vastuhagi kostja väitel tasus ta vastavalt ... ja ... vahel 30. novembril 1995 sõlmitud väärtpaberite ostu-müügi lepingule väärtpaberite ostmiseks kulunud summa sularahas ning vastuhagi hageja poolt esitatud maksekorraldused ... ja ...le raha ülekandmise kohta ei saa tõendada vastuhagi hageja omandiõigust vaidlusalusele korterile. Vastuhagi kostja viitab ka asjaolule, et tema erastamisväärtpaberi omaniku meelespea kannetes vastuhagi hageja nimetatud tehinguid ei ole. Vastuhagi hagejal puudus ka alus eeldada, et ruumide üle valduse saamisega sai ta ruumide omanikuks. Vallasomand tekib asja üleandmisega kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Poolte vahel notariaalset 7(22)

kokkulepet ruumide võõrandamiseks ei olnud, mistõttu puudus vallasomandi tekkimise alus, kokkulepe omandi üleandmiseks, ning otsese valduse üleandmine vastuhagi hagejale ei saanud olla omandiõiguse tekkimise aluseks. Vastuhagi kostja ei nõustu vastuhagi hageja väitega, et vastuhagi hageja valdab vaidlusalust ruumi omanikuna heauskselt ja katkematult alates 19. detsembrist 1995 kuni käesoleva ajani ning selle alusel on talle igamisega tekkinud omandiõigus vaidlusalusele ruumile kui vallasasjale. Vastuhagi kostja väitel sai ta vastavalt 19. detsembril 1995 AS-ga Narva Elamuvaldus sõlmitud ostu-müügi lepingule seaduslikul teel ... omanikuks. Alates 16. novembrist 1995 oli ta aadressile ... sisse kirjutatud. Vastuhagi hageja omandisse neid ruume antud ei ole ja tal ei olnud õigust nimetatud ruume käsutada. Käsutusõigus jäi omanikule, vastuhagi kostjale. Seega ei saanud vastuhagi hageja neid vallata kui omanik. Vastuhagi kostja väitel ei saanud vastuhagi hagejal igamisega tekkida omandiõigust, kuna ehitise kui vallasasja omandamine ei saa toimuda leiu või igamisega. Lisaks on põhjendamatud ka vastuhagi hageja väited heauskse tegutsemise kohta, kuna vastuhagi hageja oli teadlik, et ta ei ole vaidlusaluse ruumi omanik. Talle oli mitme aasta vältel teada, et ruumide omanik on vastuhagi kostja. Vastuhagi hageja on viidanud ka vastuhagi avalduses, et ruumid tuli hiljem anda tema omandisse. Vastuhagi hageja ei ole tõendanud, et soetas vaidlusalused ruumid seadusega sätestatud korras enda omandisse. Vastuhagi hageja väide, et ... osanike vahel oli kokkulepe ruumi soetamiseks ... omandisse, on väär ja tõendamata. Vastuhagi kostja väitel ei saanud vastuhagi hageja vaidlusalust ruumi omandada ka vallasasja heauskse ümbertöötamisega. Remonditööde käigus ei toimu vallasasja ümbertöötamist, kuna ei teki uut asja. Samuti ei olnud vastuhagi hageja remonditööde teostamisel ja ruumide valdamisel heauskne, kuna teadis, et ta ei ole ruumide omanik. Vastuhagi hageja teostas korteris vaid väikesemahulise ümberplaneerimise, kuna ehituslubadega oli lubatud korteris teha siseviimistluse remonti ning remonditöid. Kasutusluba ruumide osaliseks kasutamiseks stomatoloogiakabinetina kehtis 27. juulist 1996 kuni 20. augustini 1996. Pärast seda kasutusluba ei uuendatud ning käesoleval ajal puudub kasutusluba ruumide kasutamiseks stomatoloogia- või meditsiinilise kabinetina. Vastuhagi kostja väitel oli korteri väljaarvamine eluruumide koosseisust teostatud vastuhagi kostja poolt. Ruumide sihtotstarbe muutmine toimus Narva Linnavalitsuse 04. aprilli 1996 korralduse nr 416-k alusel ning enne kui vastuhagi hageja sai loa remonditööde teostamiseks, olid nimetatud ruumid vastuhagi kostja poolt ümber kujundatud mitteeluruumiks. Vastuhagi hageja väide, et tema teostas eluruumi rekonstrueerimise mitteeluruumiks, on seega väär. Ümberplaneerimise projekti kohaselt oli vaidlusaluses korteris lammutatud kaks vaheseina – üks köögi ja tualettruumi vahel, teine koridori ja ruumi nr 6 vahel. Ruumis nr 4 uut akent ei tehtud, vaid see oli seal maja ehitamise ajast peale, millele viitab ka hoone, asukohaga ..., esimese korruse plaan, koostatud 16. jaanuaril 1962. Ehitusinspektsioon märkis, et aken vajab vahetamist, kuid seda ei vahetatud. Lisaks peasissekäigule maja trepikojast on ruumidele tehtud eraldi sissekäik Malmi tänavast. Nimetatud asjaolud näitavad, et vastuhagi hageja on korteris teinud väikeses mahus ümberplaneerimisi ja kosmeetilist remonti. Remonditööde käigus ei ole toimunud vallasasja ümbertöötamist ning uut asja tekkinud ei ole. Vastuhagi kostja teatab, et tsiviilasja menetluse ajal muutus vallasasjast mitteeluruum, asukohaga ... kinnisasjaks ning väär on vastuhagi hageja väide, et kinnistusraamatu kanne on ebaõige. Vastuhagi kostja sõlmis 30. oktoobril 1995 ...ga munitsipaalettevõttes lepingu nr 567 korteri asukohaga Puškini 13-54 Narva asutamisõiguse kohta ja maksis elamispinna vabastamise eest hüvitise. Vastuhagi kostja kolis 16. novembril 1995 nimetatud korterisse sisse ning seda Narva munitsipaalettevõtte Elamu tõendi nr 856 ja Narva Linnavalitsuse 15. novembri 1995 korralduse nr 1512-k alusel. Narva munitsipaalettevõtte Elamu tõendi nr 856 alusel sõlmis vastuhagi kostja eluruumide üürilepingu .... 8(22)

... ja vastuhagi kostja vahel oli 19. detsembril 1995 sõlmitud vaidlusaluse korteri ostu-müügi leping, milles lepiti kokku ka korteri valduse üleandmine vastuhagi kostjale. Kuna korteriomandi omanikuna kantakse kinnistusraamatusse eluruumi vallasasjana omav isik, kelleks oli vastuhagi kostja, siis kanne kinnistusraamatus, mille kohaselt on vastuhagi kostja kantud ... asuva elamumaa 659/42919 mõttelise osa ja reaalosa, mille moodustab ... mitteeluruum, omanikuna, on õige. Vastuhagi kostja viitab ka asjaolule, et vastuhagi hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ...ja vastuhagi kostja vahel 19. detsembril 1995 sõlmitud vaidlusaluse korteri ostu-müügi leping ja asjaõigusleping oleks tühised. Samuti ei nõua vastuhagi hageja nimetatud lepingute kehtetuks tunnistamist. Vastuhagi nõue tuleb jätta rahuldamata, sest vastuhagi hageja ei ole tõendanud omandiõiguse tekkimist korterile asukohaga .... Sellest tulenevalt tuleb jätta ka rahuldamata vastuhagi hageja nõue kinnistusraamatu kande muutmise tahteavalduse tuvastamiseks. Lähtuvalt vastuhagi hageja väitest, et vaidlusalune ruum oli algusest peale antud vastuhagi hagejale tasuta valdusesse ja kasutusse, esitas vastuhagi kostja 14. detsembril 2006 vastuhagi hagejale avalduse tasuta kasutamise lepingu lõpetamise kohta. Vastuhagi kostja on kohtule esitanud järgmised tõendid: üürileping 16. novembrist 1995 (II kd. t.l.-186,187); meelespea erastamisväärtpaberi omanikule (III kd. t.l.-5); erastatava eluruumi plaan (III kd. t.l.-6); ehitusluba nr 2821 (III kd. t.l.-7); ... asuva korteri med. asutuseks ümberplaneerimise projekt (III kd. t.l.-8-10); ehitusluba nr 2940 (III kd. t.l.-11); õiend 10. juulist 1996 nr 15 (III kd. t.l.-12,13); ehitise ülevaatuse akt 22. juulist 1996 (III kd. t.l.-14); kasutusluba nr 0075 ajutine (III kd. t.l.-15); Narva Linnavalitsuse korraldus 04. aprillist 1996 nr 416-k (III kd. t.l.16); mitteeluruumi hooldusleping 04. aprillist 1996 (III kd. t.l.-17-20); registreerimise tunnistus

05.juulist 2000 (III kd. t.l.-25,26); pangakonto väljavõte 23. oktoobrist 2006 (III kd. t.l.-27); äriregistri väljatrükk seisuga 29. aprill 2007 (III kd. t.l.-28); avaldus tasuta kasutamise lepingu lõpetamisest seoses ülesütlemisega (III kd. t.l.-29); kviitung nr 298610 (III kd. t.l.-30); ... esimese korruse plaan (III kd. t.l.-58). Kohtuistung Kohtu eelistungil 06. detsembril 2004 jäi hageja esitatud nõude juurde. Hageja teatas, et kostja kasutuses on hagejale kuuluv korter ning hageja palub välja nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest mitteeluruum asukohaga .... Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja/vastuhagi kostja vastuhagi ei tunnista ja leiab, et see ei ole põhjendatud. Hageja/vastuhagi kostja väitel oli tegemist eluruumiga ning sellest tulenevalt sai erastada seda vaid füüsiline isik. Hageja/vastuhagi kostja sai kliiniku juhatuse liikmeks alates 12. detsembrist 1998 ning sellest ajast alates võis tegutseda kliiniku esindajana. Hageja/vastuhagi kostja on seisukohal, et tema ja elamuvalduse vahel sõlmitud ostu-müügi leping on kehtiv ning eluruum on talle üle antud ja seega ta valdas seda eluruumi. Samuti oli sõlmitud üürileping. Kostja/vastuhagi hageja teatab, et 1995 aastal otsustasid omanikud osta ajalehekuulutuse kaudu ... ruumid. Ostu-müügi leping sõlmiti detsembris 1995, kuid sellest, et vormistati eraisiku nimele, saadi teada 1995 aasta lõpus. Hageja/vastuhagi kostja sai juhatuse liikmeks alles 12. detsembril 1998. Kliinik alustas äritegevust ning korter läks kliiniku valdusesse. Vormistati rendisuhted hagejaga/vastuhagi kostjaga, mille alusel mitteeluruumi kasutamise eest maksis ... Kostja/vastuhagi hageja väitel kinnitas hageja/vastuhagi kostja korduvalt, et vormistab korteri dokumendid juriidilise isiku nimele. ... tegi nendes ruumides kapitaalremondi, sõlmis ruumide hoolduslepingud ning maksis selle korteri eest. ... töötas aasta nendes ruumides ja osutas arstiabi ning selles osas hagejal/vastuhagi kostjal pretensioone ei olnud. 9(22)

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada, vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Tuvastatud asjaolud Kohus tuvastas, et kostja ... on ... õigusjärglane. Andmed muudetud ... osanike 08. augusti 1997 üldkoosoleku otsusega (I kd.t.l.-8). Hageja ... oli ... osanike 02. oktoobri 1995 üldkoosoleku otsusega arvatud ... osanikuks (I kd. t.l.-7). Korteri, asukohaga ... endine asustaja ... vabastas nimetatud korteri 30. oktoobril 1995 sõlmitud lepingu nr 567 alusel ning andis korteri asutamisõiguse üle hagejale (I kd. t.l.-33). Munitsipaalettevõttes Elamu 30. oktoobril 1995 sõlmitud lepingu nr 567A alusel kohustus hageja asustama korteri asukohaga ... (I kd. t.l.-34). Hagejale on 16. novembril 1995 väljastatud tõend nr 856 elamispinnale asumiseks aadressil .... Nimetatud tõend on kehtiv üürilepingu sõlmimiseks ühe kuu jooksul ning tõendi väljaandmise aluseks on Narva Linnavalitsuse 15. novembri 1995 korraldus nr 1512-k (I kd. t.l.-37). Hageja sõlmis tõendi nr 856 alusel 16. novembril 1995 korteri asukohaga ... üürilepingu AS-ga Narva Elamuvaldus (II kd. t.l.-186,187). Hageja sõlmis 19. detsembril 1995 AS-ga Narva Elamuvaldus korteri ... ostu-müügi lepingu, ostuhinnaga 22 105 krooni, mille ostja tasus erastamisväärtpaberites (I kd. t.l.-32). Ida-Virumaa Hooneregistri Narva filiaali 28. detsembri 1995 registreerimise tunnistuse nr RT96-654/655 kohaselt on majavaldus nr ... tänaval Narva linnas registreeritud omandiõiguse alusel hageja nimele, aluseks 19. detsembri 1995 ostu-müügileping (III kd. t.l.-21). Narva Linnavalitsuse Elamuameti 18. septembri 1996 tõendi kohaselt on hageja aadressile Puškini 13-54 Narva sisse kirjutatud (III kd. t.l.-22). Narva Linnavalitsuse Elanikkonna Registreerimise Büroo 10. juuli 2002 tõendi nr 13161 kohaselt on hageja registreeritud aadressile ... alates 16. novembrist 1995 (III kd. t.l.-22). Hageja soetas 30. novembril 1995 Virumaa Kommertspanga Rakvere filiaalis sõlmitud väärtpaberi ostu-müügi lepingu alusel erastamisväärtpabereid koguväärtuses 22 500 krooni ning tasus nende eest ostuhinna 4162,50 krooni (I kd. t.l.-38). ... on 16. novembril 1995 tasunud ... pangakontole 60 000 krooni selgitusega korter (II kd. t.l.-39). ... on 04. detsembril 1995 tasunud Virumaa Kommertspanga Rakvere filiaali kontole 4162,50 krooni selgitusega ... VKPSF a/a (II kd. t.l.-40). Hageja väärtpaberiarve on VKPSF pangas avatud 12. detsembril 1994, 07. detsembril 1995 on hageja väärtpaberiarvelt tehtud tehing väärtusega 33 900 krooni ja 01. veebruaril 1996 tehing väärtusega 16 200 krooni. Jääk 03. märtsiks 1997 moodustab 0,00 krooni (III kd. t.l.-5). Narva Linnavalitsuse 04. aprilli 1996 korraldusega nr 416-k rahuldati hageja taotlus korteri, asukohaga ... väljaarvamiseks eluruumide hulgast selle kasutamiseks elanikkonnale meditsiiniliste teenuste osutamise eesmärgil (III kd. t.l.-16). Hageja sõlmis 04. aprillil 1996 Narva Linnavalitsuse

Narva linn on 03. juunil 2005 esitanud notarile kinnistamisavalduse ... kinnistamiseks (II kd. t.l.156-165). Hageja on kantud kinnistusraamatusse elamumaa asukohaga ..., 659/42919 mõttelise osa ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana mitteeluruumi M3 omanikuna (II kd. t.l.-155). Hagejale on 07. veebruaril 1996 väljastatud ehitusluba nr 2821 kehtivusega kuni 07. mai 1996 ehitusobjekti ... jooksva kosmeetilise remondi teostamiseks oma jõududega. Ehitusloa alusel oli ehitusobjektil lubatud teostada siseviimistluse remondi töid eelarvelise maksumusega 20 000 krooni (III kd. t.l.-7). ... oli 27. mail 1996 väljastatud ehitusluba nr 2940 kehtivusega kuni 01. august 1996 ehitusobjekti ... korteri remondi tööd firma Vant eriprojekti alusel. Ehitusloa alusel oli ehitusobjektil lubatud teostada korterisiseseid remondi töid eelarvelise maksumusega 26 287 krooni (III kd. t.l.-11). ... tellis AS-lt Elta 01. veebruari 1996 lepingu nr 1 alusel sanitaartehnilisi töid korteris .... Tööde sisuks oli kraanikausside, stomatoloogiaseadmete ja WC-poti jaoks kanalisatsiooni torustiku valmistamine ja montaaž; kanalisatsiooni ühendamine maja kanalisatsioonisüsteemiga maja keldris, kanalisatsiooni väljamineku madaldamine ruumis, kus töid tehakse; kraanikausside, WCpoti, boileri ja stomatoloogia seadmete veetorude valmistamine ja montaaž; sanitaartehniliste seadmete – kraanikausid 4 tk, WC-pott 1 tk ja boiler 1 tk paigaldamine; kaasnevate- ja abitööde teostamine. Tööde maksumuseks kujunes 21 540,40 krooni, mille tellija on tasunud (II kd. t.l.-2931). ... tellis AS-lt Ehitusfirma Vant 02. veebruari 1996 lepingu nr 2 alusel ehitustöid. Tööde sisuks oli ruumi aadressil ... sissepääsu projekti koostamine, projekti kooskõlastamine Narva linna peaarhitektiga ning sissepääsu ehitamine (II kd. t.l.-42). Töö võeti vastu (II kd. t.l.-133) ... tellis AS-lt Ehitusfirma Vant 02. novembri 1996 tööettevõtu lepinguga tuletõrjesignalisatsiooni monteerimise ja tööde teostamise aadressil Puškini 13-54 Narva. Tööde sisuks oli tuletõrjesignalisatsiooni projekteerimine ja montaažitööd. Tööde maksumus moodustas 11 080 krooni. Tööd võeti vastu 20. novembril 1996 (II kd. t.l.-61,64). ... tellis AS-lt Ehitusfirma Vant 26. septembril 1996 sõlmitud tööettevõtu lepingu nr 27 alusel alumiiniumprofiilist tooteid. Tööde sisuks oli valmistada alumiiniumprofiilist uks vitraažiga ning selle paigaldamine aadressil .... Tööde maksumuseks kujunes 21 336 krooni (II kd. t.l.54,130,131). Töö võeti vastu oktoobris 1996. AS-le Vant oli ... poolt üle kantud 05. veebruari 1996 maksekorraldusega nr 59 summa 700 krooni; 18. aprilli 1996 maksekorraldusega nr 191 summa 15 000 krooni ja 24. oktoobri 1996 maksekorraldusega nr 628 summa 7836 krooni, kokku 23 536 krooni (II kd. t.l.-125,136,137). ... tellis KÜ-lt Elfest 05. märtsi 1996 lepingu nr 11 alusel elektritöid korteris ... Tööde sisuks oli loa vormistamine korteri ... arvestusliku elektrivõimsuse muutmiseks riiklikus ettevõttes Narva Elektrivõrgud; arvestusliku võimsuse muutmise projekti tegemine; projekti kooskõlastamine ja kinnitamine vastavates instantsides (tuletõrjeamet, elektrijärelvalve, plommimine); elektritööde teostamine, täiendava kaabli paigaldamine, elektrikilbi paigaldamine ja sisselülitamine, kilbi kokkupanemine, muud projektile vastavad tööd ja kaasnevad tööd (II kd. t.l.-46). Tööde maksumuseks kujunes 20. märtsi 1996 faktuur-arve nr 11 kohaselt 4012 krooni. ... tasus nimetatud summa 08. aprilli 1996 maksekorraldusega nr 160 (II kd. t.l.-126,127). ... sõlmis 14. mail 1996 AS-ga ESS Narva lepingu nr 079 turvateenuse osutamise kohta, millele lisandusid lisa 2 ja lisa 3. Lepingu kohaselt organiseeris AS ESS Narva ruumide aadressil ... ööpäevaringse tehnilise valve koos seadmete lülitamisega tsentraliseeritud valvesüsteemi. Lepingu lisa 2 alusel moodustas igakuine tasu valveteenuse osutamise eest 1180 krooni. Lisa kolm kohaselt teostati ööpäevaringse automaatse tulekahjusignalisatsiooni järelvalvesüsteemi lülitamine AS ESS Narva valvesüsteemi. Nimetatud tööd teostati tasuta (II kd. t.l.-32-40). ... on AS-le ESS Narva tasunud 12. juuli 1996 maksekorralduse alusel 4000 krooni, 26. augusti 1996 maksekorralduse nr 11(22)

22.veebruaril 1996 maksekorralduse nr 71 alusel 567 krooni üüri ... eest (II kd. t.l.-34-36) Hageja on 25. juunil 2002 esitanud kostjale kirjaliku nõudmise temale kuuluvate ruumide, asukohaga ... vabastamiseks (I kd. t.l.-6). Kostja keeldus 26. juuni 2002 kirjaga eelnimetud ruume vabastamast (I kd. t.l.-7). Hageja esitas 14. detsembril 2006 kostjale avalduse ruumide, asukohaga ... tasuta kasutamise lepingu lõpetamiseks ning tagastamiseks hiljemalt 22. detsembriks 2006 (III kd. t.l.-29). Kostja on avalduse kätte saanud (III kd. t.l.-30). Eelnimetatud tuvastatud faktiliste asjaolude üle poolte vahel vaidlust ei ole. Kostja/vastuhagi hageja väitel oli poolte vahel 02. jaanuaril 1996 sõlmitud rendileping tühine ning lepingust õiguslikke tagajärgi pooltele ei tekkinud. Hageja/vastuhagi kostja 02. jaanuari 1996 rendilepingu tühisuse osas vastuväiteid ei esitanud. Pooled loobusid tõendist - 02. jaanuari 1996 rendileping (I kd. t.l.-17,18). Poolte omaksvõtust rendilepingu tühisuse osas leiab kohus, et hageja/vastuhagi kostja väide renditasu saamise kohta ja selle tõendamiseks esitatud pangakonto väljavõte 23. oktoobrist 2006 (III kd. t.l.-27) ei oma asjas tähendust. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja valdab vaidlusalust mitteeluruumi käesoleva ajani ning alates jaanuarist 1996 kuni novembrini 2006 valdas ta asja tasuta. Vaidluse lahendamine Hagi on esitatud asja, mitteeluruumi, asukohaga ... väljanõudmiseks kostja/vastuhagi hageja ebaseaduslikust valdusest (vindikatsioonihagi). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 ja lg 2 kohaselt, omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Lähtuvalt AÕS § 82 lg 1, omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja ja vastavalt AÕS § 83 lg 1, valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Vindikatsioonihagi esitamise eelduseks on asjaolud, et nõude esitaja oleks asja omanik; isik, kelle vastu nõue esitatakse, oleks asja valdaja ja valdaja valdaks asja ebaseaduslikult, so ilma õigusliku aluseta. 12(22)

Vastuhagis on esitatud nõue sama asja omandiõiguse tunnustamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks tahteavalduse tuvastamiseks. Kohus leiab, et otstarbekas on esmalt lahendada mitteeluruumi, asukohaga ..., omandi küsimus, kuna nii hagi kui ka vastuhagi lahendamine sõltub otseselt vaidlusaluse asja omandi kuuluvusest. Peale omandiõiguse või selle puudumise tuvastamist lahendab kohus vastuhagi ning seejärel hagi. Asja omandamine Hageja/vastuhagi kostja väitel kuulub talle omandiõiguse alusel mitteeluruum asukohaga .... Kostja/vastuhagi hageja ei nõustu hageja/vastuhagi kostja väitega ja on seisukohal, et hageja/vastuhagi kostja omandit vaidlusalusele asjale ei tekkinud. AÕS 12. juulist 1995 kuni 01. jaanuarini 1997 kehtinud redaktsiooni § 92 lg 1-3 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Omandi üleminekuks peab olema õiguslik alus. Poolte vahel ei ole vaidlust, et korteri, asukohaga ..., 19. detsembri 1995 ostu-müügi lepingu (I kd. t.l.-32) sõlmis hageja/vastuhagi kostja. Omandi tekkimise seisukohalt ei oma tähendust asjaolu, kelle ülesandel hageja/vastuhagi kostja ostu-müügi lepingut sõlmides tegutses. Kostja/vastuhagi hageja on esitanud väite, et vaidlusalune korter soetati ... vahendite eest. ... tasus korteri endisele valdajale 60 000 krooni kompensatsiooni eluruumi vabastamise eest ning vastuhagi kostjale maksti 22 500 krooni väärtuses erastamisväärtpaberite ostmiseks 4162,50 krooni. Hageja/vastuhagi kostja ei nõustu kostja/vastuhagi hageja väidetega. ENSV tsiviilkoodeksi (TsK) § 175 lg 2 kohaselt kui seadusest, lepingust või kohustise olemusest ei tulene kodaniku kohustus täita kohustis isiklikult, on kreeditor kohustatud võlgniku eest kolmanda isiku poolt pakutud täitmise vastu võtma. Kohus on seisukohal, et kostja/vastuhagi hageja poolt korteri, asukohaga Puškini 13-54 Narva, eluruumi vabastamise kompensatsiooni tasumine ja erastamisväärtpaberite ostmiseks hagejale/vastuhagi kostjale vahendite andmine ei oma omandi tekkimisel tähendust. Võlaõiguslikust lepingust tuleneva kohustuse täitmine kolmanda isiku poolt ei ole vallasomandi tekkimise aluseks. Tõendid, mis on esitatud eluruumi vabastamise eest kompensatsiooni tasumise ja erastamisväärtpaberite ostmise asjaolude tõendamiseks - väärtpaberi ostu-müügi leping 30. novembrist 1995 (I kd. t.l.-38), maksekorraldus nr 55 (I kd. t.l.-39), maksekorraldus nr 81 (I kd. t.l.-40) ja meelespea erastamisväärtpaberi omanikule (III kd. t.l.-5), ei ole asjakohased. Kostja/vastuhagi hageja esitas väite, et hageja/vastuhagi kostja, sõlmides 19. mail 1995 korteri ostumüügi lepingu, kuritarvitas temale antud volitusi kui sõlmis ostu-müügi lepingu mitte ..., vaid enda nimel, lähtudes sealjuures isiklikest huvidest. Hageja/vastuhagi kostja käitumine oli vastuolus heade tavade ja seadusega ning 19. detsembri 1995 ostu-müügi leping on tühine ja sellest tulenevalt kehtetu algusest peale. Kohus on seisukohal, et lepingu tühisusele saab tugineda vaid lepingu pool, kelle õigusi on lepinguga rikutud. Vaidlusaluse korteri 19. detsembri 1995 ostu-müügi lepingu (I kd. t.l.-32) poolteks on ... ja hageja/vastuhagi kostja. Kostja/vastuhagi hageja lepingu pooleks ei ole ning tema õigusi 19. detsembri 1995 ostu-müügi leping ei riku. Seega ei saa kostja/vastuhagi hageja 19. detsembri 1995 ostu-müügi lepingu tühisusele tugineda. 13(22)

Kohus jõuab järeldusele, et korteri endise omaniku AS Narva Elamuvaldus ja hageja/vastuhagi kostja vahel oli kokkulepe omandi üleminekuks hagejale/vastuhagi kostjale kui omandajale. Vastavalt AÕS 12. juulist 1995 kuni 01. jaanuarini 1997 kehtinud redaktsiooni § 36 lg 1-3, valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle, samuti reaalservituudi teostamisele asumisega. Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. Seda, kas isik on saanud asja üle tegeliku võimu, otsustatakse asjaolude alusel. Vaidlust ei ole, et endine korteri, asukohaga ... asustaja ... vabastas nimetatud korteri 30. oktoobril 1995 sõlmitud lepingu nr 567 alusel ning andis korteri asutamisõiguse üle hagejale/vastuhagi kostjale (I kd. t.l.-33). Munitsipaalettevõttes Elamu 30. oktoobril 1995 sõlmitud lepingu nr 567A alusel kohustus hageja/vastuhagi kostja asustama korteri asukohaga ... (...). Hagejale/vastuhagi kostjale on 16. novembril 1995 väljastatud tõend nr 856 elamispinnale asumiseks aadressil .... Hageja/vastuhagi kostja sõlmis tõendi nr 856 alusel 16. novembril 1995 korteri asukohaga ... üürilepingu AS-ga Narva Elamuvaldus (II kd. t.l.-186,187). Narva Linnavalitsuse õiend 10. juulist 2002 nr 13161 (III kd. t.l.-22) tõendab, et hageja/vastuhagi kostja oli aadressil ... sisse kirjutatud alates 16. novembrist 1996. Hageja/vastuhagi kostja sõlmis 19. detsembril 1995 AS-ga Narva Elamuvaldus korteri ... ostu-müügi lepingu. Ida-Virumaa Hooneregistri Narva filiaali 28. detsembri 1995 registreerimise tunnistuse nr RT96654/655 kohaselt on majavaldus ... tänaval Narva linnas registreeritud omandiõiguse alusel hageja/vastuhagi kostja nimele. Hagejale/vastuhagi kostjale on 07. veebruaril 1996 väljastatud ehitusluba nr 2821 kehtivusega kuni 07. mai 1996 ehitusobjekti ... jooksva kosmeetilise remondi teostamiseks oma jõududega. Ehitusloa alusel oli ehitusobjektil lubatud teostada siseviimistluse remondi töid eelarvelise maksumusega 20 000 krooni (III kd. t.l.-7). Narva Linnavalitsuse 04. aprilli 1996 korraldusega nr 416-k rahuldati hageja taotlus korteri, asukohaga ... väljaarvamiseks eluruumide hulgast selle kasutamiseks elanikkonnale meditsiiniliste teenuste osutamise eesmärgil (III kd. t.l.-16). Hageja sõlmis 04. aprillil 1996 Narva Linnavalitsuse 04. aprilli 1996 korralduse nr 416-k alusel AS-ga Narva Elamuvaldus mitteeluruumi ja mitteeluruumi juurde kuuluva elamu mõttelise osa hoolduslepingu nr 003 0130 0541/4471... mitteeluruumi, asukohaga ... hooldamiseks (III kd. t.l.-17-20). Asutamisõiguse omandamise alusel üürilepingu sõlmimine, korteri ostmine, omandiõiguse registreerimine Hooneregistris, ehitusloa taotlemine korteri remondiks, korteri väljaarvamine eluruumide hulgast ja mitteeluruumi hoolduslepingu sõlmimine viitavad sellele, et hagejal/vastuhagi kostjal oli kavas soetada endale eluruum, teha selles remont ning seejärel muuta ruumide sihtotstarvet ja korter välja arvata eluruumide koosseisust eesmärgiga alustada elanikkonnale meditsiiniliste teenuste osutamist. Eelmise asustaja valdus oli lõppenud ning ta oli korterist välja kolinud. Hageja/vastuhagi kostja oli omandanud tegeliku võimu asja üle. Asja üle tegelikku võimu teostamisele viitab ka asjaolu, et hageja/vastuhagi kostja oli planeerinud korteri remonti teostada oma jõududega. Kostja/vastuhagi hageja on esitanud vastuväite, et nimetatud korteri valdus oli koheselt peale eelmise asustaja väljakolimist 30. oktoobril 1995 antud üle kostjale/vastuhagi hagejale. Alates 01. novembrist 1995 tasus ... AS-le Kesklinna Elamuvaldus osutatud kommunaalteenuste eest. Alates 1995 aasta novembrist alustas ... töötaja ... vaidlusaluses ruumis remonditöödega. ... alustas selles kapitaalremonti ning sisustas korteri ümber hambaravikabinetiks. ...-le anti luba tegutsemiseks selles ruumis. Projekt oli kooskõlastatud Narva Linnavalitsuse arhitektuuriosakonnaga ning ...-le oli väljastatud tegevusluba. ... tegi kulutusi tööde eest tasumisel ja materjalide soetamisel. Esimesed lepingud, mis olid seotud ruumide remondi ja selle valvega, sõlmiti juba 01. ja 02. veebruaril 1996. Kostaja/vastuhagi hageja tasus korteri kommunaalkulud 1995 aasta novembris, detsembris ja 1996 aasta jaanuaris.

Vastavalt TsÜS 01. septembrist 1995 kuni 08. juunini 1996 kehtinud redaktsiooni § 66 lg 3 ja lg 4, tühine tehing on kehtetu algusest peale. Tühist tehingut ei pea täitma. Kui poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe korteri, asukohaga ..., edasiseks võõrandamiseks ..., pidi see tehing olema notariaalselt tõestatud. Suulises vormis kokkulepe oli kehtetu algusest peale. Notariaalselt tõestatud lepingut kohtule esitatud ei ole. Kohus ei nõustu vastuhagi hageja/kostja väitega, et Narva Linnavalitsuse korraldus nr 416-k tõendab ... osanike vahelist kokkulepet korteri ostmise kohta selleks, et ... teostaks korteri rekonstruktsiooni ja ümbersisustuse meditsiiniliseks kabinetiks. Narva Linnavalitsuse 04. aprilli 1996 korraldusega nr 416-k rahuldati hagejale/vastuhagi kostja taotlus korteri, asukohaga ..., eluruumide hulgast väljaarvamiseks. Eluruumide hulgast väljaarvamise põhjuseks on toodud meditsiiniliste teenuste osutamine elanikkonnale. Korraldusest ei nähtu mingit seost selles korteris elanikkonnale meditsiiniliste teenuste osutamise ja ... vahel. Kohus leiab, et poolte vahel ehitise kui vallasasja omandi kostjale üleandmise vormikohase lepingu olemasolu ei ole tõendatud ning jõuab järeldusele, et OÜ Almeda ja hageja/vastuhagi kostja vahel puudus kokkulepe eluruumi, asukohaga ... omandi üleandmiseks .... Kui ei ole asja võõrandamise tehingut, ei saa olla ka täiendavat asjaõiguslikku kokkulepet asja omandiõiguse üleandmise kohta. Ümbertöötamine Kostja/vastuhagi hageja esitas väite, et omand vaidlusalusele korterile kui vallasasjale on talle üle läinud asja ümbertöötamise tulemusel. Endine eluruum oli remonditööde käigus, uue projekti ja sihteesmärgi muutmise tulemusel ümber ehitatud ja seadistatud mitteeluruumiks meditsiiniliseks kabinetiks ning selle tulemusel tekkis uus vallasasi. Kostja tegutses sealjuures heauskselt, kuna kõik organiseerimis-, remondi-, ehitus- ja muud tööd tehti avalikult ja hageja enda osavõtul, kes selles osas vastuväiteid ei esitanud. Ümberplaneerimise ja remonditööde tulemusel tegi vastuhagi hageja eluruumist uue asja, mitteeluruumi, mida kasutatakse meditsiinilise asutusena. Köögi ja vannitoa asemele ehitati vestibüül eraldi sissepääsuga tänavalt, ruumi neli tehti lisaaken, ruumis kuus lammutati üks sein ning püstitati uus, elutoad ehitati ümber meditsiinilisteks kabinettideks, kuhu paigaldati uued, keraamiliste plaatidega kaetud põrandad. Ehitusloas viidatud remonditööde mõiste alla kuuluvad ka korteris teostatud rekonstrueerimine, kapitaalremont või renoveerimine. Hageja/vastuhagi kostja väitel ei saanud vastuhagi hageja vaidlusalust ruumi omandada vallasasja heauskse ümbertöötamisega. Remonditööde käigus ei toimu vallasasja ümbertöötamist, kuna ei teki uut asja. Vastuhagi hageja teostas korteris vaid väikesemahulise ümberplaneerimise. Samuti ei olnud vastuhagi hageja remonditööde teostamisel ja ruumide valdamisel heauskne, kuna teadis, et ta ei ole ruumide omanik. Väär on kostja/vastuhagi hageja väide, et tema teostas eluruumi rekonstrueerimise mitteeluruumiks. Ümberplaneerimise projekti kohaselt oli vaidlusaluses korteris lammutatud kaks vaheseina – üks köögi ja tualettruumi vahel, teine koridori ja ruumi nr 6 vahel. Ruumi neli uut akent ei tehtud, vaid see oli seal maja ehitamise ajast peale. Ehitusinspektsioon märkis, et aken vajab vahetamist, kuid seda ei vahetatud. Lisaks peasissekäigule maja trepikojast on ruumidele tehtud eraldi sissekäik Malmi tänavast. Nimetatud asjaolud näitavad, et vastuhagi hageja on korteris teinud väikeses mahus ümberplaneerimisi ja kosmeetilist remonti. Remonditööde käigus ei ole toimunud vallasasja ümbertöötamist ning uut asja tekkinud ei ole. Lähtuvalt AÕS 12. juulist 1995 kuni 01. jaanuarini 1997 kehtinud redaktsiooni § 106 lg 1 ja 2, kui keegi heauskselt töötas ümber võõra vallasasja, kuulub uus asi ümbertöötajale, kui töö on väärtuslikum esialgsest asjast, vastasel juhul aga esialgse asja omanikule. Kui ümbertöötaja tegutses pahauskselt, on esialgse asja omanikul õigus uus asi endale nõuda, sõltumata sellest, kas töö on väärtuslikum esialgsest asjast või mitte.

Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et vaidlusaluses korteris on teostatud järgmised remondija ehitustööd: Sissepääsu projekti koostamine, projekti kooskõlastamine Narva linna peaarhitektiga ning sissepääsu ehitamine (II kd. t.l.-42). Sissepääsuga seotud tööde kogumaksumust tuvastada ei õnnestunud. Lepingu p 6.1 ja 6.2 kohaselt moodustus tööde maksumus projekti koostamise tasust, mis vastuvõtuakti kohaselt oli 1925 krooni, ja sissepääsu ehitamise tasust, mida arvestati lähtuval tellija koostatud eelarvest. Eelarvet kohtule esitatud ei ole; kraanikausside, stomatoloogiaseadmete ja WC-poti jaoks kanalisatsiooni torustiku valmistamine ja montaaž; kanalisatsiooni ühendamine maja kanalisatsioonisüsteemiga maja keldris, kanalisatsiooni väljamineku madaldamine ruumis, kus töid tehakse; kraanikausside, WC-poti, boileri ja stomatoloogia seadmete veetorude valmistamine ja montaaž; sanitaartehniliste seadmete – kraanikausid 4 tk, WC-pott 1 tk ja boiler 1 tk paigaldamine - tööde maksumus 21 540,40 krooni. (II kd. t.l.-29-31); tuletõrjesignalisatsiooni projekteerimine ja montaažitööd - tööde maksumus moodustas 11 080 krooni (II kd. t.l.-61,64); valvesignalisatsiooni installatsioon - tööde maksumus 16 166 krooni (II kd t.l.-21); alumiiniumprofiilist vitraažiga ukse valmistamine ning selle paigaldamine - tööde maksumus 21 336 krooni (II kd. t.l.-54,130,131). elektritöid - loa vormistamine arvestusliku elektrivõimsuse muutmiseks; arvestusliku võimsuse muutmise projekti tegemine; projekti kooskõlastamine ja kinnitamine vastavates instantsides (tuletõrjeamet, elektrijärelvalve, plommimine); elektritööde teostamine, täiendava kaabli paigaldamine, elektrikilbi paigaldamine ja sisselülitamine, kilbi kokkupanemine, muud projektile vastavad tööd ja kaasnevad tööd (II kd. t.l.-46) - tööde maksumus 4012 krooni. Võrreldes erastatava eluruumi plaani, koostatud enne korteri erastamist (III kd. t.l.-6,38) ja Puškini 13-54 asuva korteri meditsiiniasutuseks ümberplaneerimise projekt (III kd. t.l.-8-10), mis oli ruumide ümberehitamisel aluseks, võib näha, et korteri põhikonstruktsioonid on praktiliselt muutmata. Kandvaid seinu muudetud ei ole. Samuti ei ole muudetud korteri pikivaheseinu. Sanitaarsõlme asukoht on jäänud samaks. Endise köögi akna asemele on paigaldatud uks tänavale. Seda kinnitab ka sissepääsu projekt (II kd. t.l.-12-16). Teiste akende asukohta muudetud ei ole. Esik on uue risti asetseva vaheseinaga jagatud kaheks. Eemaldatud on pool seina esiku ja välisuksest paremale jääva toa vahelt. Tegemist ei olnud kandvate konstruktsioonide muutmisega. Endisesse kööki on paigaldatud lahtivõetavad vaheseinad nii, et moodustuks esik uuele tänavale viivale sissepääsule. Hagejale/vastuhagi kostjale on väljastatud ehitusluba nr 2821 kehtivusega kuni 07. mai 1996 ehitusobjekti ... jooksva kosmeetilise remondi teostamiseks oma jõududega. Ehitusloa alusel oli ehitusobjektil lubatud teostada siseviimistluse remondi töid eelarvelise maksumusega 20 000 krooni (III kd. t.l.-7). ... oli väljastatud ehitusluba nr 2940 kehtivusega kuni 01. august 1996 ehitusobjekti ... korteri remondi töödeks firma Vant eriprojekti alusel. Ehitusloa alusel oli ehitusobjektil lubatud teostada korterisiseseid remondi töid eelarvelise maksumusega 26 287 krooni (III kd. t.l.-11). Kostja/vastuhagi hageja viidatud töötaja ... sõlmitud töölepingu nr 55 lisas 1 kirjeldatud tööde teostamise osas ei ole võimalik tuvastada, kus need tööd teostati - lepingu lisas puudub viide tööde teostamise koha aadressile, kas need tööd olid lõpuni viidud – puudub vastuvõtu akt, ja milline oli tööde ja kasutatud materjalide maksumus. ... 25. jaanuari 1996, 09. veebruari 1996, 15. märtsi 1996, 15. aprilli 1996, 25. aprilli 1996 kassa väljamineku orderitest nr 01-40, nr 02-38, nr 03-40, nr 04-45, nr 04-46 (II kd. t.l.-143,146,148,150,152,154) selgub, et ... sai nende alusel töötasu töölepingu järgi ehk palka. Kuidas on töötajale väljamakstud summad seotud korteris ... teostatud 17(22)

töödega, nendest tõenditest ei selgu. Kohus leiab, et töölepingu nr 55 lisas 1 näidatud tööde teostamine vaidlusaluses korteris ei ole tõendatud. Turvateenuste osutamine (leping nr 079 turvateenuse osutamise kohta ning selle lisa 2 ja lisa 3 II kd t.l.-32-40) ja selle eest makstud tasu ei saa lugeda korteri remondile või ümberehitusele kulutatud summade hulka. Tööde maksumuse on tõendatud, et vaidlusaluses korteris teostati remondi- ja ehitustöid 1925+21 540,40+21 336+4012=48 813,40 krooni ulatuses. Kohus on seisukohal, et tuletõrjesignalisatsiooni projekteerimist ja montaažitöid ning valvesignalisatsiooni installatsiooni, mille maksumuseks kokku kujunes 11 080+16 166=27 246 krooni, ei saa lugeda korteris teostatud remondi- ja ehitustööde maksumuse hulka. Valve- ja tuletõrjesignalisatsiooni süsteemid on ehitist teenindavad seadmed, neid on lihtne eemaldada ning nad ei ole korteri olulisteks osadeks. Seega ei tule nende maksumust korteri võimaliku ümbertöötamise kulude hulka lugeda. Lähtudes vaidlusaluse korteri osas välja antud ehituslubadest, korteri plaanimaterjali võrdlusest, tõendamist leidnud tööde mahust, iseloomust ning teostatud tööde maksumusest, jõuab kohus järeldusele, et tegemist ei olnud vallasasja ümbertöötamisega. Vallasasja ümbertöötamise tuvastamiseks tuleb hinnata, kas asja ümbertöötamisele tehtud kulutused on suuremad esialgse asja väärtusest. AÕS 12. juulist 1995 kuni 01. jaanuarini 1997 kehtinud redaktsiooni § 29 lg 2 ja lg 3 kohaselt, asja harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind(turuhind).Asja väärtuseks loetakse selle harilikku väärtust, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Kohus leidis, et tõendatud on korteris teostatud remondi- ja ehitustööd 48 813,40 krooni väärtuses. Esialgse korteri väärtuse kohta kostja/vastuhagi hageja kohtule tõendeid esitatud ei ole. Korteri omandamine hageja/vastuhagi kostja poolt 22 500 väärtpaberi krooni eest koguvääringus 4162,50 krooni ei tõenda korteri kui vallasasja tegelikku väärtust enne ümbertöötamist. Korteri tegelikuks väärtuseks oli tema keskmine turuhind enne ümbertöötamist. Kohtul ei ole võimalik hinnata, kas korteris teostatud remondi- ja ehitustööde väärtus on suurem või väiksem kui korteri esialgne väärtus ning seega ei ole võimalik tuvastada, kas toimus korteri kui vallasasja ümbertöötamine uueks asjaks. Kohus peab vajalikuks märkida, et vallasasja ümbertöötamise all tuleks mõelda olukorda, kus töö tulemusel tekib täiesti uus asi. Ümbertöötamiseks ei saa lugeda vallasasja parandustöid, sest siis uut asja ei teki. Sama kehtib ka vallasasjast korteri kohta. Vaidlusaluses korteris on endise akna asemele ehitatud väljapääs tänavale ning paigaldatud vitraažidega uks, välja vahetatud sanitaartehnika ja kanalisatsioonitorustik, teostatud elektritööd, ümber ehitatud mittekandev vahesein ja lisatud lahtivõetavad vaheseinad. Sisuliselt on teostatud korteri kapitaalremont. Ehitusseaduse (EhS) § 2 lg 8 kohaselt, ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Sünonüümisõnastiku andmetel [http://dict.ibs.ee/syn/] „rekonstrueerima“ - taastama, uuesti ehitama. Seega võib järeldada, et uue ja algsest erineva vallasasjast korteri saamiseks (uuesti ehitamiseks) tuleb muuta korteri piirdekonstruktsioone või kande- ja jäigastavaid konstruktsioone ehk välisseinu, kandvaid vaheseinu jms. Korteri piirde- ja kandekonstruktsioonide muutmisel esialgset korterit üldjuhul taastada ei saa. Kapitaal- või muu remont, mida tehakse korteri sees, ei muuda korteri enda olemust. Vaidlusaluses korteris teostatud ümberehituse käigus korteri piirdeja kandekonstruktsioone ei muudetud. Akna asemele ukse rajamine ei ole selline muutmine, mis vajaks kandekonstruktsiooni ümberehitamist. Korteris teostati vaid kapitaalremonti, mille tulemusel endisest erinevat korterit kui vallasasja ei tekkinud. 18(22)

Kohus jõudis järeldusele, et vaidlusaluses korteris teostatud kapitaalremonti ei saa lugeda korteri kui vallasasja ümbertöötamiseks. Kuna ümbertöötamise fakti tuvastatud ei ole, ei saa ka anda hinnangut selle kohta, kas kostja oli asja ümber töötades heauskne või pahauskne. Kohus leiab, et vaidlusaluse korteri ümbertöötamist ei ole toimunud ning omand kostjale/vastuhagi hagejale üle läinud ei ole. Igamine Kostja/vastuhagi hageja esitas väite, et valdab vaidlusalust ruumi, korterit, asukohaga ..., heauskselt ja katkematult alates 19. detsembrist 1995 kuni käesoleva ajani ning kostjal/vastuhagi hagejal on igamisega tekkinud omand sellele ruumile, kuna ta valdab vallasasja katkematult viie aasta jooksul. Vastuhagi hageja on heauskne valdaja, kuna valduse saamisel arvas ta, et ise soetas vaidlusaluse ruumi. Hageja/vastuhagi kostja vastuväite kohaselt ei saanud vastuhagi hagejal omandit igamisega tekkida, kuna ehitise kui vallasasja omandamine ei saa toimuda leiu või igamisega. Kohus nõustub hageja/vastuhagi kostja vastuväitega. Vastavalt AÕS § 110 lg 1, vallasomand tekib igamisega, kui isik valdab vallasasja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik. AÕS RakS § 13 lg 2, ehitise kui vallasasja omandamine ei toimu leiu ja igamisega. /---/. Igamise puhul tekib omand vallasasjale seaduse alusel. Omandi tekkimist igamisega reguleerib AÕS üldnorm, millest tulenevalt muutub igaja valdus omandiks kui isik valdas vallasasja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik. AÕS RakS-s sisaldub erinormina imperatiivne säte, mis keelab teatud liiki vallasasjade, so ehitiste kui vallasasjade omandamise igamisega. Kohus leiab, et ehitise kui vallasasja omandamine igamisega ei ole võimalik. Kostja/vastuhagi hageja esitas väite, et nimetatud AÕS RakS-e säte ei kehti korteri kohta, kuna korterit ei saa lugeda ehitiseks. Kohus ei nõustu kostja/vastuhagi hageja väitega. Korter on ehitise oluline osa, kuna ta on sellega püsivalt ühendatud ning seda ei saa eraldada ehitist ennast kahjustamata. Igamise ja leiuga omandamise osas kehtib ehitise kohta sätestatu ka ehitise olulise osa kohta. Olukord, kus ehitist ennast tervikuna ei saa omandada igamise või leiuga, kuid ehitise olulist osa saab, ei vastaks asjaõigusseaduse rakendamise seaduse vastava sätte mõttele ja eesmärgile. Kohus jõudis järeldusele, et seadusest tulenevalt ei ole ehitise kui vallasasja omandamine igamisega võimalik ning seega ei ole ka vaja anda hinnangut sellele, kas kostja valdas asja igamisaja jooksul heauskselt või pahauskselt. Kostja/vastuhagi hageja väited heauskse valduse kohta igamisaja jooksul ei ole asjassepuutuvad. Kostjal/vastuhagi hagejal omandit vaidlusalusele ruumile igamisega ei tekkinud. Omaniku tuvastamine Kohus ei tuvastanud, et omand oleks üle läinud kostjale/vastuhagi hagejale. Hageja/vastuhagi kostja poolt asja otsese valduse kostjale/vastuhagi hagejale üleandmine ei ole iseenesest kostja/vastuhagi hageja vallasomandi ülemineku aluseks, kuna puudub poolte kokkulepe omandi 19(22)

ülemineku kohta. Samuti ei tuvastanud kohus, et omand oleks kostjale/vastuhagi hagejale üle läinud asja ümbertöötamise või igamisega. Kohus leiab, et vaidlusaluse mitteeluruumi, asukohaga ... omanik on hageja/vastuhagi kostja. Hageja/vastuhagi kostja omandas korteri 19. detsembri 1995 ostu-müügi lepinguga AS-lt Narva Elamuvaldus ja ei ole käesoleva ajani omandit võõrandanud. Kohus ei tuvastanud, et hageja/vastuhagi kostja omand oleks mingil moel üle läinud kostjale/vastuhagi hagejale. Hageja on 03. juuni 2005 kinnistamisavalduse alusel 26. augustil 2005 kantud kinnistusraamatusse elamumaa asukohaga Narva linn ..., 659/42919 mõttelise osa ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana mitteeluruumi ... omanikuna (II kd. t.l.-155) ehk mitteeluruumi, asukohaga ... Narva omanikuna. Vastuhagi Vastuhagi hageja palub tunnustada omandiõigust kinnistule, asukohaga ..., kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 3092209, ning lugeda, et vastuhagi kostja on andnud nõusoleku kinnistu omaniku kustutamiseks ning uue omanikuna vastuhagi hageja kandmiseks kinnistusraamatusse. Kohus tuvastas, et mitteeluruumi, asukohaga ... omanik on vastuhagi kostja. Vastuhagi hagejal omandit vaidlusalusele mitteeluruumile tekkinud ei ole. Seega ei ole võimalik tunnustada vastuhagi hageja omandiõigust mitteeluruumile, asukohaga ... ja vastuhagi tuleb selles osas jätta rahuldamata. Kuna vastuhagi hageja omandiõigust tunnustada ei ole võimalik, tuleb kinnistusraamatu kande muutmise nõue jätta samuti rahuldamata. Vastavalt AÕS § 65 lg 1, isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse kantud või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu koormatise või kitsenduse sissekandmise läbi, võib nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Kande muutmiseks on vajalik selle isiku nõusolek, kelle õigusi parandamine puudutab. Kui nimetatud isik nõusolekut ühe kuu jooksul ei anna, on isikul, kes soovib kannet muuta, õigus esitada hagi. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 ja lg 7 kohaselt, kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Puudutatud isiku nõusolek ei ole nõutav, kui kande tegemist taotletakse jõustunud kohtuotsuse või -määruse või kohtutäituri avalduse alusel. Vastuhagi hageja saab tema omandiõigust tunnustava lahendi alusel nõuda vastuhagi kostjalt nõusoleku andmist kinnistusraamatusse mitteeluruumi omanikuna ebaõigesti kantud vastuhagi kostja kustutamiseks ja vastuhagi hageja sissekandmiseks omanikuna. Kohus vastuhagi hageja omandiõigust ei tunnustanud. Vastuhagi hagejal puudub seega õigus nõuda nõusoleku andmist vastuhagi hageja kandmiseks kinnistusraamatusse mitteeluruumi, asukohaga ... omanikuna vastuhagi kostja asemel. Kohus leiab, et vastuhagi tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata. Hagi Hageja on esitanud nõude asja mitteeluruumi, asukohaga ... väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest. Kostja vaidles vastu, et tema on asja omanik ning valdab asja omanikuna. Lähtuvalt AÕS § 80 lg 1 ja lg 2, omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele 20(22)

ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 82 lg 1 kohaselt, omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja ning vastavalt AÕS § 83 lg 1, valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Kohus tuvastas, et hageja on mitteeluruumi, asukohaga ... omanik. Omand on tekkinud seaduslikul alusel. Omandit võõrandatud ei ole. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja valdab vaidlusalust korterit käesoleva ajani. Kostja võttis kohtuistungil omaks, et kasutas alates jaanuarist 1996 kuni novembrini 2006 korterit tasuta. Hageja esitas 14. detsembril 2006 kostjale avalduse ruumide, asukohaga ... tasuta kasutamise lepingu lõpetamiseks ning tagastamiseks hiljemalt 22. detsembriks 2006 (III kd. t.l.-29). Kostja võttis omaks, et hageja oli talle esitanud tasuta kasutamise lepingu ülesütlemise avalduse. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus § 11 kohaselt, võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Lähtuvalt ENSV Tsiviilkoodeksi (TsK) § 347 lg 1 ja lg 2, tasuta varakasutuse lepingu järgi kohustub üks pool andma või annab vara tasuta ajutiseks kasutamiseks teisele poolele, viimane aga kohustub selle vara tagastama. Tasuta varakasutuse lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi rendiseaduse §-de 7 lõige 1; 8; 10 lõige 1 ja 2; 12; 15 lõige 1; 17 lõige 3 ja § 22 sätteid. Eesti Vabariigi rendiseaduse (RenS) § 17 lg 3, kui lepingus on tähtaeg määramata, siis loetakse see sõlmituks määramatuks ajaks. Mõlemal poolel on sel juhul õigus lõpetada leping igal ajal, millest peab teisele poolele kolm kuud ette teatama, kui lepingus ei ole ette nähtud teist tähtaega. Hageja esitas kostjale teate lepingu lõpetamisest 14. detsembril 2006. Kostja on teate kätte saanud. Seega on poolte vaheline tasuta varakasutuse leping ruumide, asukohaga ... kasutamiseks lõppenud 14. märtsil 2007. Et poolte vahel oleks kokku lepitud teistsugune tähtaeg kui kolm kuud, kohus tuvastanud ei ole. AÕS § 34 lg 1, valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks õigus peale 14. märtsi 2007 asja vallata mõne asjaõiguse või muu õiguse alusel. Kostja on valdus ebaseaduslik, kuna ei põhine õiguslikul alusel. Kohus tuvastas, et hageja on mitteeluruumi, asukohaga ... omanik ning kostja valdab nimetatud asja ebaseaduslikult. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja kostjalt tuleb välja nõuda hageja omandisse mitteeluruum, asukohaga .... Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 08. juulil 2002 ning seega kuulub menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas kohaldamisele enne 01. jaanuari 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik.

Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

Lahendi andmed

Lahendi tekst

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid

EDASIKAEBE KORD

ASJAOLUD

KOHTU PÕHJENDUSED