Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Urmas Reinola, Gaida Kivinurm ja Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. oktoober 2007.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-3914
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finants hagi Velle Pärnoja vastu 10 402.82 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. mai 2007.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Aktiva Finants apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant OÜ Aktiva Finants (registrikood xxxxxxxx, asukoht x), esindaja Silver Eensaar Vastustaja Velle Pärnoja (ik. xxxxxxxxxxx, elukoht x)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
1.Tühistada Harju Maakohtu 16. mai 2007.a otsus osaliselt viivise ja menetluskulu väljamõistmise osas ning teha tühistatud osas uus otsus. 2.Kohtuotsuse resolutsiooniks lugeda: Välja mõista Velle Pärnojalt (ik. xxxxxxxxxxx, elukoht x) 10 402.82 (kümme tuhat nelisada kaks) krooni ja 82 senti, millest põhivõlg on 5201.41 krooni ja viivis 5201.41 krooni OÜ Aktiva Finants (reg kood xxxxxxxx, asukoht x) kasuks. 3.Apellatsioonkaebus rahuldada. 4.Välja mõista Velle Pärnojalt menetluskulud 1300 (üks tuhat kolmsada) krooni OÜ Aktiva Finants kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel (TsMS § 218 lg 3).
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 22.09.2000.a sõlmisid AS-i Tele 2 Eesti (AS-i Ritabell õigusjärglane) ja kostja tähtajatu Q GSM lepingu, mille alusel AS Tele 2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu seisuga 07.07.2002.a oli kostja põhivõlgnevus AS-i Tele 2 Eesti ees summas 5201.41 krooni. Vastavalt Q GSM-i mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimustele pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni kokku. Hageja on arvestanud viivist määraga 0,15%, alates 07.07.2002.a kuni 18.06.2005.a, kokku summas 8387.27 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 5201.41 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 5201.41 krooni, viivise summas 5201.41 krooni, riigilõivu summas 1050 krooni ja õigusabikulude katteks 520.14 krooni. Kostja seisukoht Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Esimese astme kohtu otsus 16.05.2007.a otsusega Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis Velle Pärnojalt OÜ Aktiva Finants kasuks 5530.66 krooni, millest põhivõlgnevus on 5201.41 krooni ja viivis 329.25 krooni. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel 22.09.2000.a sõlmitud tähtajatu Q GSM leping, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise 21.04.2002.a teatest. 20.04.2005.a saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 16.05.2002.a. Saldo kinnitusest nähtuvalt on kostjale väidetavalt 22.06.2002.a esitatud lõpparve, milles on põhivõlaks arvestatud telefonimaksed summas 211.27 krooni ja kõneteenused summas 4990.14 krooni. Nimetatud arvet ei ole hageja kohtule esitanud ning ei ole ka tõendanud, et 22.06.2002.a lõpparve on kostjale väljastatud. Seega kohus jätab tähelepanuta hagi esitamisest 1,5 aastat hiljem kohtule esitatud arvete väljatrükid, kuna ei nähtu nende seos väidetavalt kostjale 22.06.2002.a esitatud lõpparvega. Kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata kõneteenuste ja telefonimaksete eest kokku summas 5201.41 krooni. Viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsK § 231 lg 1 alusel, mille kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 329.25 krooni ulatuses. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 5530.66 krooni. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu summas 420 krooni ja TsMS § 61 lg 1 alusel hageja õigusabikulude katteks 50 krooni, seega kokku 470 krooni.
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
Apellant palub tühistada Harju Maakohtu 16.05.2007.a otsus osaliselt viiviste osas ning teha uus otsus osas, millega rahuldada OÜ Aktiva Finants viiviste nõue Velle Pärnoja vastu summas 5201.41 ja mõista kostjalt välja riigilõiv 1050 krooni. Kohus on ebaõigesti mõistnud viiviseid vastustajalt TsK 231 lg 1 alusel sätestatud seaduslikus korras 3 % aastas ja on jätnud tähelepanuta, et poolte vahel oli Q GSM lepinguga kindlaks määratud teistsugune viivisemäär. Seega on kohus kohaldanud materiaalõiguse normi vääralt. Poolte vahel ei ole vaidlust lepingu sõlmimise ja selle lahutamatuks lisaks olevate lepingutingimustega määratud poolte õiguste ja kohustuste osas. Poolte vahel oli Q GSM lepinguga kindlaks määratud viivise protsendimäär 0,5 % võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest. Kohus ei ole selgitanud, miks ta nimetatud viivise protsendimäära ei arvestanud. Samuti ei ole ka vastustaja viivise lepingujärgsele määrale vastuväiteid esitanud. Harju Maakohus on mõistnud kostjalt välja hageja kasuks riigilõivu summas 420 krooni, so hagiavalduse rahuldatud osalt 5530.66 krooni. Juhul kui kohus rahuldab apellatsioonkaebuse, palub apellant välja mõista kostjalt riigilõivu täismäär summas 1050 krooni, so vastavalt hagiavalduse rahuldatud osale 10 402.82 krooni. Vastustaja seisukoht Vastustaja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg-le 1 kontrollis ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas, so viivisenõude osalise rahuldamata jätmise ja menetluskulu väljamõistmise osas. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja protsessinormi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse viiviseks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus mõistis kostjalt ebaõigesti välja viivise TsK § 231 lg 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Vaidluse all ei ole asjaolu, et antud juhul oli Q GSM lepinguga kindlaks määratud teistsugune protsendimäär - 0,5% võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni (lk 70 pöördel p 7.4.). Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta jättis kokkuleppe viivise suuruse kohta arvestamata, millega rikkus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Maakohus ei lugenud viivise kokkulepet tühiseks, mille tulemusena võiks tõusetuda seadusejärgse viivise väljamõistmise küsimus. Ringkonnakohus leiab, et kuna antud juhul oli kokku lepitud TsK § 231 lg-st 1 erinevas viivise suuruses ja see kokkulepe on kehtiv, tuleb viivisenõude lahendamisel võtta aluseks leping. Et hageja vähendas viivisenõuet põhivõla suuruseni, tuleb kostjalt välja mõista
viivisevõlg maakohtu tuvastatud põhivõla – 5201.41 krooni suuruses. Kostja viivise vähendamise taotlust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg-te 1, 8 ja 11 alusel peab kostja hüvitama hagejale kohtukulud - hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1050 krooni ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 1300 krooni.
Mare Merimaa
Gaida Kivinurm
Urmas Reinola
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.