Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Urmas Reinola, Gaida Kivinurm, Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. oktoober 2007.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-6806
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finants hagi Violeta Tšemoganskaja vastu 7570.10 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20. aprilli 2007.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Aktiva Finants apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant OÜ Aktiva Finants (registrikood xxxxxxxx, asukoht Jõe 3, Tallinn), esindaja Silver Eensaar Vastustaja Violeta Tšemoganskaja (ik xxxxxxxxxxx, elukoht x)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
1.Tühistada Harju Maakohtu 20. aprilli 2007.a otsus osaliselt viivise ja menetluskulu väljamõistmise osas ning teha tühistatud osas uus otsus. 2.Kohtuotsuse resolutsiooniks lugeda: Välja mõista Violeta Tšemoganskajalt (ik. xxxxxxxxxxx, elukoht x) 7570 (seitse tuhat viissada seitsekümmend) krooni ja 10 senti, millest põhivõlg on 3785.05 krooni ja viivis 3785.05 krooni OÜ Aktiva Finants (reg kood xxxxxxxx, asukoht Jõe tn 3, Tallinn) kasuks. 3.Apellatsioonkaebus rahuldada. 4.Välja mõista Violeta Tšemoganskajalt menetluskulud 250 (kakssada viiskümmend) krooni OÜ Aktiva Finants kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie
kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel (TsMS § 218 lg 3). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 12.12.1997.a sõlmisid AS-i Tele 2 Eesti (AS-i Ritabell õigusjärglane) ja kostja tähtajatu Q GSM lepingu, mille alusel AS Tele 2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu seisuga 17.11.1998.a oli kostja põhivõlgnevus AS-i Tele 2 Eesti ees summas 3785.05 krooni. Vastavalt Mobiilside teenuse lepingu tingimustele pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni kokku. Hageja on arvestanud viivist määraga 0,15 %, alates 17.11.1998.a18.06.2005.a, kokku summas 13 643.21 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 3785.05 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 3785.05 krooni, viivise summas 3785.05 krooni, riigilõivu summas 560.00 krooni ja õigusabikulude katteks 378.51 krooni. Kostja seisukoht Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Esimese astme kohtu otsus 20.04.2007.a otsusega Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis Violeta Tšemoganskajalt OÜ Aktiva Finants kasuks 4545,84 krooni, millest põhivõlgnevus on 3785.05 ja viivis 760.79 krooni. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel 12.12.1997.a sõlmitud tähtajaline Q GSM leping, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise 07.10.1998.a teatest. 20.04.2005.a saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 01.11.1998.a. Saldo kinnitusest nähtuvalt on kostjale väidetavalt 02.11.1998.a esitatud lõpparve, milles on põhivõlaks arvestatud telefonimaksed summas 510.43 krooni ja kõneteenused summas 3274.62 krooni. Hageja ei ole tõendanud, et 02.11.1998.a lõpparve on kostjale väljastatud. Kohus jätab tähelepanuta hagi esitamisest 1,5 aastat hiljem kohtule esitatud arvete väljatrükid, kuna ei nähtu nende seos väidetavalt kostjale 02.11.1998.a esitatud lõpparvega. Kohtule esitatud perioodil 12.08.1998.a - 02.11.1998.a väidetavalt kostjale esitatud arvete kordusväljatrükke, mille hulgas on ka kostjale väidetavalt väljastatud lõpparve, ei pea kohus usaldusväärseteks tõenditeks, kuna arvetel on näidatud Tele 2 Eesti AS-i arveldusarved, kuhu kostja pidanuks väidetava võla maksma. Äriregistri andmetest nähtuvalt on AS-i Ritabell ärinime kustutamiskanne tehtud 20.04.2001.a, seega ei saanud nimetatud perioodil AS Ritabell väljastada arveid tasumiskohustusega Tele 2 Eesti AS-ile. Hagiavaldusest nähtuvalt tekkis kostja võlg juba 1998.a, kuid hagi võla väljamõistmiseks on esitatud alles juunis 2005.a. Kohtu hinnangul ei ole hageja siinjuures oma tsiviilõiguste teostamisel lähtunud hea usu põhimõtetest. Kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata kõneteenuste ja telefonimaksete eest kokku summas 3785.05 krooni. Viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsK § 231 lg 1 alusel, mille kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud
võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 760.79 krooni ulatuses. Kokku tuleb kostjalt välja mõista 4545.84 krooni. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu summas 560 krooni. TsMS § 61 lg 1 kohaselt peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja õigusabikulude katteks kostjalt välja mõista 100 krooni.
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused Apellant palub tühistada Harju Maakohtu 20.04.2007.a otsus osaliselt viiviste osas ning teha uus otsus osas, millega rahuldada OÜ Aktiva Finants viiviste nõue Violeta Tšemoganskaja vastu summas 3785.05 krooni. Kohus on ebaõigesti mõistnud viiviseid vastustajalt TsK 231 lg 1 alusel sätestatud seaduslikus korras 3 % aastas ja on jätnud tähelepanuta, et poolte vahel oli Q GSM lepinguga kindlaks määratud teistsugune viivisemäär. Seega on kohus kohaldanud materiaalõiguse normi vääralt. Poolte vahel ei ole vaidlust lepingu sõlmimise, selle lahutamatuks lisaks olevate lepingu tingimuste osas. 12.12.1997.a lepinguga oli kindlaks määratud viivise protsendimäär 0,5 % võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest. Apellant on tulenevalt hagiavaldusest viiviste arvestamisel käitunud kostjat soodustavalt arvestanud viiviseid määraga 0,15%. Kohus ei ole TsMS § 436 kohaselt otsuses põhjendanud, miks ta on jätnud arvestamata poolte kokkuleppe viivise protsendimäära kohta. Samuti ei ole kohus selgitanud, miks ta on hinnanud apellandi käitumist hagiavalduse kohtusse esitamisel 2005.a ebamõistlikult pikaks ja miks on hinnanud apellandi käitumist viiviste arvestamisel 1998 a. kuni 2005 a. hea usu põhimõtte vastaselt. Vastustaja seisukoht Vastustaja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg-le 1 kontrollis ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas, so viivisenõude osalise rahuldamata jätmise osas. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja protsessinormi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse viiviseks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus mõistis kostjalt ebaõigesti välja viivise TsK § 231 lg 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse
või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Vaidluse all ei ole asjaolu, et antud juhul oli Q GSM lepinguga kindlaks määratud teistsugune protsendimäär – 0,5% võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni (lk 14 pöördel p 7.4.). Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta jättis kokkuleppe viivise suuruse kohta arvestamata, millega rikkus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Maakohus ei lugenud viivise kokkulepet tühiseks, mille tulemusena võiks tõusetuda seadusejärgse viivise väljamõistmise küsimus. Ringkonnakohus leiab, et kuna antud juhul oli kokku lepitud TsK § 231 lg-st 1 erinevas viivise suuruses ja see kokkulepe on kehtiv, tuleb viivisenõude lahendamisel võtta aluseks leping. Et hageja vähendas viivisenõuet põhivõla suuruseni, tuleb kostjalt välja mõista viivisevõlg maakohtu tuvastatud põhivõla – 3785.05 krooni suuruses. Kostja viivise vähendamise taotlust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1, 8 ja 11 alusel peab kostja hüvitama hagejale kohtukulud. Hageja on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 250 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Mare Merimaa
Gaida Kivinurm
Urmas Reinola
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.