Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hagi aluseks olevad asjaolud

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu 126 000 krooni väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.03.2006. a tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille kohaselt andis hageja kostjale 60 000 krooni laenu. Lepingu järgi kohustus kostja maksma hagejale intressi 25.06 % krediidisummast ühe aasta kohta ning lepingu perioodi eest kokku 106 419.55 krooni. Krediidi brutosummaks kujunes 167 019.55 krooni. 16.09.2006. a sõlmisid pooled tarbijakrediidilepingu nr XXX kokkuleppe nr 2 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppe alusel suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 3 569.46 krooni võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist jäi krediidisaaja kasutusse krediidisumma 63 062.74 krooni. Kokkuleppe nr 2 järgi kohustus kostja alates 16.09.2006. a maksma hagejale intressi 24.74% krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest 102 725.18 krooni. Krediidi brutosummaks kujunes 166 418.55 krooni. Kostja oma kohustusi hageja ees ei täitnud. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista 126 000 krooni, mis koosneb tagastamata krediidisummast 63 059.44 krooni, tasumata intressist summas 8749.80 krooni, viivisest 4297.02 krooni, leppetrahvist 12 611.89 krooni, võla sissenõudmisega seotud kuludest 900 krooni ja kahjuhüvitisest 36 381.85 krooni. Menetluskulud palub hageja välja mõista kostjalt. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja, vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostja said hagimaterjalid kätte . Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Tulenevalt TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 1 sätestab, et leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p. 2. TsMS 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt tuleb kõik hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.