Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Jätta OÜ poolt kantud põhjendatud menetluskulud GS-H`i kanda. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200.00

krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, mõlemal viitenumber XXXX. Asjaolud ja menetluse käik maakohtus 06.07.2007.a. esitas OÜ kohtule hagi GS-H`i vastu võlakohustuse täitmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ (rendileandja) ja kostja (rentnik) rendilepingu, mille alusel kostja rentis rendileandjale kuuluvat vara (platesaag XXX, Diiselsoojapuhur 29KW ja pinnasetihendaja 100 kg) vastavalt lepingul/arvel näidatud ajas, koguses ja summas. Rendile antud vara võttis kostja vastu, mida kinnitab ka tema allkiri rendilepingul ning tagastas osaliselt (diiselsoojapuhur 29KW) 09.01.2006.a. Kostja teate kohaselt olid rendilevõetud platesaag XXX ja pinnasetihendaja temalt ära varastatud. Vastavalt rendilepingu p-le 7.1. vara juhuslikult hävimise riisiko läheb rentnikule üle alates vara valduse üleminekust rentnikule; p-i 7.2. alusel rentnik kannab täielikku ning tingimusteta vastutust vara säilimise eest alates rendileandjalt valduse üleminemisest kuni vara tagastamiseni rendileandjale. Seega ei ole kostja kui rentnik oma kohustust nõuetekohaselt täitnud. 01.09.2005.a. OÜ ja hageja OÜ vahel oli sõlmitud nõude loovutamise leping nr XXX, mille 07.03.2006.a. lisa nr 18 alusel rendileandja loovutas kostja võlanõude hagejale täies ulatuses, s. h õigusega nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Vastavasisuline kirjalik teade saadeti ka kostjale 09.03.2006.a. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja oma kohustust hageja ees täitnud. Seega palub hageja kostjalt välja mõista renditasu 10 rendipäeva eest summas 1451.40 krooni ja tekitatud kahju (saamata jäänud kasu) summas 43 998.84 krooni, kokku 45 450.24 krooni ning nõuda kostjalt välja rendilevõetud vara (paltesaag XXX ja pinnasetihendaja) väärtusega 38 120.00 krooni; vara hävimisel või kaotsiminekul palub hageja kostjalt välja mõista vara ostuhinna summas 38 120.00 krooni. Lisaks palub hageja jätta kostja kanda kõik hageja poolt kantud menetluskulud (riigilõiv ja kohtuvälised kulud). Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja on hagimaterjalid isiklikult kätte saanud 25.09.2007.a. Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks etteantud aja pikendamist taotlenud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa TsMS § 442 lg 7 mõttes. TsMS § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 alusel võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha tagaseljaotsuse kohtuistungit pidamata. Puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus, hindamata tõendeid, leiab et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-ga 2, § 76 lg-ga 1, § 101 lg 1 p-dega 1 ja 3, § 115 lg-ga 1 ning §-ga 339. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab 2(3)

kandma. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning põhjendatud kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt on tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetav.

Mare Kõlvart Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.