Võlaõigus › Muud

12.05.2006 sõlmis kostja OÜ I. nimel kokkuleppe OÜ-ga A, mille kohaselt OÜ I. kohustus müüma OÜ-le A diiselkütet 5000 liitrit hinnaga 9.32 kr/l. Kohustuse täitmiseks ostis OÜ I. OÜ-lt M 18.05.2006 krediiti diiselkütet 5000 liitrit hinnaga 10.93 krooni. Eeltoodut arvestades sai OÜ I. OÜga A tehtud tehingust planeeritult kahju summas 8050 krooni (10.93-9.32=1.61x5000=8050). OÜ I. poolt on saadud kauba eest OÜ-le M kuni käesoleva ajani tasumata. 26.05.2006 sõlmis kostja OÜ I. nimel kokkuleppe OÜ-ga A, mille kohaselt OÜ I. kohustus müüma OÜ-le A diiselkütet 5000 liitrit hinnaga 9.32 kr/l. Kohustuse täitmiseks ostis OÜ I. OÜ-lt M 29.05.2006 krediiti diiselkütet 5000 liitrit hinnaga 10.72 krooni. Eeltoodut arvestades sai OÜ I. OÜga A tehtud tehingust planeeritult kahju summas 7000 krooni (10.72-9.32=1.40x5000=7000). OÜ I. poolt on saadud kauba eest OÜ-le M kuni käesoleva ajani tasumata. Pärast nimetatud tehingute tegemist (st tegevuse esimese kuuga) oli kogu äriühingu omakapital hävitatud. Vaatamata omakapitali hävinemisele ei võtnud kostja äriühingu juhatuse liikmena ning osanikuna tarvitusele mingeid meetmeid omakapitali taastamiseks, vaid jätkas järjest kasvava kahjumiga tegutsemist (rendimaksed igakuiselt 40 000 kr, palgakulu igakuiselt ca 90 000 kr jms) ainuüksi võlausaldajatelt krediiti võetud kaupade müügist laekuvate rahaliste vahendite arvelt. 27.06.2006 sõlmis kostja OÜ I. nimel kokkuleppe OÜ-ga Äxi Racing, mille kohaselt

OÜ I.

kohustus müüma OÜ-le A diiselkütet 4000 liitrit hinnaga 7.97 kr/l. Kohustuse täitmiseks ostis OÜ I. OÜ-lt J 05.07.2006 krediiti diiselkütet 4000 liitrit hinnaga 10.87 krooni. Eeltoodut arvestades sai OÜ I. OÜ-ga A tehtud tehingust planeeritult kahju summas 11 600 krooni (10.877.97=2.9x4000=11600). Lisaks eelpool loetletud otseselt kahjulikele tehingutele müüs kostja OÜ I. nimel mitmele hulgiostjale kütet ka pikema tasumistähtajaga (30-45 päeva) kui oli OÜ I. enda kohustus kütuse eest hankijatele tasuda (14-21 päeva). Nimetatud asjaolu mõjutas negatiivselt äriühingu likviidsust. Täiendavalt nähtub OÜ I. pangakontol liikumiste väljavõttest perioodil aprill-september 2006 ja kassaorderist nr 14, et kostja on kasutanud äriühingu rahalisi vahendeid mitte ainult äriühingu kohustuste täitmiseks ja tegevuse arendamiseks, vaid ka enda isiklikes huvides, süvendades nii veelgi äriühingu makseraskusi. Kostja on kasutanud äriühingu rahalisi vahendeid enda huvides kogusummas 154 153.06 krooni järgmiselt: 1) aprillis 2006 – 1200 krooni, 2) mais 2006 – 17 121.50 krooni, 3) juunis 2006 – 127 610.31 krooni, 4) juulis 2006 – 4914.95 krooni, 5) augustis 2006 – 2026.75 krooni, 6) septembris 2006 – 1279.55 krooni. Pidev rahaliste vahendite puudujääk tekitas raskusi kaubavarude uuendamisel – krediiti võetud kaupade eest OÜ I. poolt tähtajaks tasumata jätmisega kaasnes usalduse kaotamine, mistõttu mitmed hankijad keeldusid kaupu edaspidi krediiti müümast, rahalised vahendid kauba koheseks väljaostmiseks aga puudusid. Kauba puudumisega kaotati omakorda kliente, millega kaasnes äriühingu käibe ja seega ka tulude vähenemine. Arvestades asjaolu, et äriühingu põhitegevusest saadud tulud ei küündinud ligilähedalegi kostja poolt äriühingule võetud ja äriühingu tegevuse jätkamisega kaasnenud püsikuludele, seiskus juulis 2006 (poolteist kuud peale äriühingu tegevuse algust) naftasaaduste müük tanklates. Tegevuse seiskumise hetkeks oli OÜ-l I. ainuüksi OÜ-le M tasumata krediiti ostetud kütuse eest 559 809.40 krooni ja seda võlga ei ole kuni OÜ I. pankroti väljakuulutamiseni vähendatud. Täiendav rahaline sissemakse äriühingusse (laenuna) tehti kostja poolt alles augustis 2006 kogusummas 90 000 krooni ja septembris 2006 summas 26 015 krooni, kuid nimetatud summad ei ole olnud piisavad äriühingu varasemast tegevusest saadud kahjumi katmiseks, seaduse nõuetele vastava omakapitali taseme saavutamiseks ja tegevuse jätkumisega seotud rendi-, palga- jms kulude katmiseks. OÜ I. raamatupidamisandmetest ja juhatuse liikme E.I. poolt allkirjastatud bilanssidest ning kasumiaruannetest nähtuvalt moodustas OÜ I. pankroti väljakuulutamise hetkeks äriühingu

tegevuse kahjum kokkuvõttes 664 892 krooni, mis on kujunenud järgmiselt: aprillis 2006 oli äriühingu tegevuse finantstulemiks kahjum 118 krooni; mais 2006 – 251 725 krooni; juunis 2006 – 109 100 krooni; juulis 2006 – 235 673 krooni; augustis 2006 – 35 074 krooni; septembris 2006 – 4999 krooni, ja 01.-13.oktoobril 2006 – 38 201 krooni. Hageja nõuab kostjalt kui oma juhatuse liikmelt kostja tegevuse tulemusena äriühingule tekkinud kahju summas 664 892 krooni hüvitamist. Hageja esitas 29.12.2006 kostjale kirjaliku nõude tema kui OÜ I. juhatuse liikme tegevuse tulemusena äriühingule tekkinud kahju summas 664 892 krooni vabatahtlikuks hüvitamiseks hiljemalt 19.01.2007. Kostja on 29.12.2006 väljastanud hagejale kirjaliku võlatunnistuse, millega kostja tunnistab võlakohustust kogusummas 664 892 krooni OÜ I. (pankrotis) ees, mis tuleneb kostja kui äriühingu juhatuse liikme poolt OÜ-le I. kahju tekitamisest. Võlatunnistusega võttis kostja hageja arvates endale kohustuseks tema poolt tekitatud kahju hagejale hüvitada hiljemalt 19.01.2007, mida arvestades on hageja ning kostja vahel tekkinud uus lepinguline suhe. Kostja ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud, võlg kogusummas 664 892 krooni on hagejale kuni käesoleva ajani tasumata. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja esitatud vastuväidete kohaselt tuleb tema poolt augustis 2006 ning septembris 2006 tehtud sissemakseid kokku summas 116 015 krooni (90 000 + 26 015) lugeda osaühingu juhtimisel tekkinud kahju ning hageja nõude katteks. Kostja leiab, et hagis välja toodud raamatupidamislik kahjum 664 892 krooni, milles haginõue on esitatud, ei kajasta kostja poolt osaühingusse tehtud sissemaksega tasaarvestamist. Seega on asjakohane lugeda mainitud sissemaksed tekkinud kahju katteks ning sissemakse arvel lugeda nõue tasaarvestatuks summas 116 015 krooni. Lisaks leiab kostja, et tema poolt antud võlatunnistusega on tekkinud iseseisev abstraktne kohustus, mis iseenesest võlaõiguslikku alust ei vaja. Seetõttu ei ole vaja võlatunnistuse olemasolu korral tuvastada, kas kohustus, mille olemasolu tunnistati, oli tegelikult olemas. Küll aga on võlatunnistuse järgi kohustatud isikul võimalik hagi korras võlausaldajalt nõuda viimasele võlatunnistusega antud õiguse tagasiandmist juhul, kui võlatunnistusega tunnistatud kohustust tegelikult ei ole. Kostja on seisukohal, et hagis väljatoodud kahjum tehingutest OÜ-ga A ja OÜ-ga Astromoto ei vasta tegelikkusele. Diiselkütte müük nimetatud äriühingutele alla selle soetushinna on seotud nimetatud äriühingute nõuete tasaarvestamisega. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused ja põhjendused Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Riigikohus on 24.04.2006 lahendis 3-2-1-21-06 leidnud, et võlaõigusseaduse §-s 30 reguleeritakse iseseisva kohustuse võtmist võlatunnistusega ehk nn konstitutiivset võlatunnistust. Konstitutiivse võlatunnistusega luuakse iseseisev kohustus kõrvuti kohustusega, mida tunnustatakse. Riigikohus on samas lahendis asunud ka seisukohale, et võimalik on veel nn deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist. Sellise võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega. Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine, st võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Võlatunnistuse kehtivus on seotud põhikohustuse kehtivusega. Riigikohus leiab, et poolte tahet luua just konstitutiivne kohustus või senine kohustus asendada peab tõendama võlausaldaja. Vastasel juhul tuleb lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Kostja on 29.12.2006 võlatunnistusega tunnustanud oma võlakohustust hageja ees, mis on tekkinud tema kui äriühingu juhatuse liikme poolt kahju tekitamisest. Hagiavalduses on hageja asunud seisukohale, et tegu on

konstitutiivse võlatunnistusega, millega on loodud abstraktne iseseisev kohustus. Võttes arvesse eelmainitud Riigikohtu seisukohti, leiab kohus, et hageja ei ole põhjendanud, kuidas on poolte vahel nimetatud võlatunnistusega tekkinud uus lepinguline suhe. Võlatunnistusega kinnitab kostja olemasolevat kohustust, mis on tekkinud tema poolsest kahju tekitamisest juhatuse liikmena. Seega eeldab kohus, et kostja on väljastanud hagejale deklaratiivse võlatunnistuse, millega on tunnustanud oma olemasolevat kohustust summas 664 892 krooni. Kohus ei pea põhjendatuks lugeda kostjapoolset rikkumist võlatunnistusest kui lepingust tuleneva kohustuse rikkumiseks. Kuna deklaratiivne võlatunnistus vajab kehtivat alust, tuleb võlatunnistuse kehtivuse tuvastamiseks teha kindlaks, kas kostjal on kehtiv kohustus hüvitada hagejale tema poolt äriühingu juhatuse liikmena tekitatud kahju. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg 2 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku juhtorganiks juhatus. TsÜS § 35 järgi peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. TsÜS § 37 lg 1 näeb ette, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtimisorganiks, mis esindab ja juhib osaühingut. Kostja oli alates 16.08.2006 OÜ I. ainsaks osanikuks ning juhatuse liikmeks, mida tõendavad hageja poolt esitatud teade osa võõrandamise kohta ning

OÜ I.

16.08.2006 üldkoosoleku otsus. Seega oli kostja ülesandeks juhtida ning esindada OÜ-d I. , tehes seda tavaliselt oodatava hoolega ja lojaalselt. ÄS § 176 näeb ette, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. Lähtuvalt ÄS § 171 lg 2 p-st 1 kutsub osanike koosoleku kokku juhatus. ÄS § 180 51 näeb ette, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 1 sätestab juhatuse liikme kohustuse täita oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Riigikohus kinnitab 07.12.2004 lahendis 3-2-1-137-04, et juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on oma olemuselt lepingusarnane võlaõiguslik suhe, millele saab kohaldada käsunduslepingule sätestatut. Seetõttu tuleb juhatuse liikme kohustuste rikkumist hinnata sellest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena ja kohaldada ei saa lepinguväliselt õigusvastaselt kahju tekitamise sätteid. VÕS § 620 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning vastavalt sama paragrahvi lg-le 2 peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Hageja on välja toonud ning samuti on Riigikogus 30.04.2003 lahendis 3-2-1-41-03 leidnud, et hoolsuskohustus tähendab muuhulgas, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ning ei tohi võtta äriühingule põhjendamatuid riske. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik

inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, siis võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks. VÕS § 101 lg 1 p 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kahju hüvitamist. Lähtuvalt ÄS §-st 176 oli OÜ I. tegevuse jätkamine seega õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt võrdne 40 000 krooniga. Alates hetkest, mil võlgniku netovara vähenes alla 40 000 krooni, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt ÄS § 171 lg 2 p-le 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Samuti oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt ÄS § 180 lg-le 51 kohustus esitada viivitamatult pankrotiavaldus äriühingu alalise maksejõuetuse ilmnemisel. Nimetatud sätete üheks eesmärgiks tuleb pidada osaühingu võlausaldajate kaitset olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. OÜ I. raamatupidamisandmetele tuginedes ei ole võlgniku netovara pärast asutamist ja aktiivse majandustegevuse algust küündinud kordagi nõutava tasemeni. Nähtuvalt faktilistest asjaoludest on äriühing koheselt tegevuse alustamisel ning äriühingule kahjulike tehingute tegemisega mais 2006 muutunud sisuliselt maksejõuetuks. Arvestades asjaolu, et äriühingu tegevuse tulud ei ole küündinud ligilähedalegi äriühingu juhtkonna poolt äriühingule võetud püsikohustustele (tanklate rentimine, töötajata palkamine jne) ning äriühingu juhtkond ei ole võtnud midagi ette sellise olukorra muutmiseks, nõustub kohus, et OÜ I. 2006 mais tekkinud maksejõuetust tuleb hinnata ka koheselt alaliseks. Esitatud andmetel ei ole äriühingu juhatuse liikmed kutsunud kokku äriühingu osanike üldkoosolekut meetmete tarvitusele võtmiseks äriühingu netovara ning maksevõime taastamise eesmärgil, samuti ei ole äriühingu juhatuse liikmed esitanud kohtule avaldust äriühingu suhtes pankroti väljakuulutamiseks, vaid on täielikult eiranud ÄS § 180 lg-s 51 sätestatud maksete tegemise keeldu ning jätkanud äriühingu tegevust edasi juba sisuliselt võlausaldajate vara arvelt. Pankroti väljakuulutamise hetkel moodustasid võlausaldajate nõuded OÜ I. vastu kokku juba 937 780 krooni. Kohus nõustub hagejaga, et isegi kui kostjal oli äriühingu juhatuse liikmena formaalselt õigus vallata ja käsutada OÜ I. sularaha ning pangaarvetel asuvat raha, siis samas oli tal ÄS § 187 lg-st 1 ning VÕS § 620 lg-test 1 ja 2 tulenevalt igal juhul kohustus raha säilitada või kasutada seda üksnes äriühingu huvides – äriühingu tegevuseks vajalike kaupade ja teenuste ostmisel nende eest tasumiseks ning äriühingu tegevuse arendamiseks vajalike investeeringute tegemiseks. Seega tuleb makseraskustes oleva äriühingu, mida OÜ I. oli, raha kasutamist muul otstarbel kui äriühingu huvides – juhatuse liikme isiklikes huvides - igal juhul käsitada juhatuse liikme üldise hoolsus- ja lojaalsuskohustuse ning majanduslikult otstarbekaima käitumise kohustuse rikkumisena ning temale usaldatud pädevuse kuritarvitamisena. Pankrotiseaduse (PankrS) § 28 lg 2 järgi loetakse raskeks juhtimisveaks füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus nõustub hagejaga, et kostja poolt äritegevuse alustamine ilma igasuguse äriplaanita, asjaoludes äratoodud OÜ I. nimel äriühingule kahjulike tehingute tegemine, vaatamata omakapitali hävimisele äriühingu kahjumiga tegevuse jätkamine ja äriühingu rahaliste vahendite isiklikes huvides kasutamine on otseses põhjuslikus seoses OÜ I. alalise maksejõuetuse tekkimisega ning vastavad PankrS § 28 lg-s 2 sätestatud raske juhtimisvea tunnustele. Kostja vastav tegutsemine äriühingu juhatuse liikmena viitab seadusest tuleneva üldise hoolsuskohustuse ning muude seadusest tulenevate kohustuste rikkumisele. Seega on kohus tuvastanud kostja poolt antud võlatunnistusel kehtiva aluse olemasolu ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt raske juhtimisveaga tekitatud kahju hüvitamist. Kostja ei ole võlga võlatunnistuses antud tähtajaks hiljemalt 19. jaanuariks 2007 tasunud ja ta on osaliselt hagi tunnistanud.

Kostja vastuväide, et hagis välja toodud raamatupidamislik kahjum 664 892 krooni, milles haginõue on esitatud, ei kajasta tasaarvestamist kostja poolt augustis ja septembris 2006 osaühingusse tehtud sissemaksega summas 116 015 krooni, ei ole põhjendatud. Hageja on kostja poolt OÜ-le I. tekitatud kahju arvestamisel seisuga 13.10.2006 arvesse võtnud kõiki enne 13.10.2006 (OÜ I. pankroti väljakuulutamise päev) tehtud tehinguid ja toiminguid, mis mõjutasid äriühingu finantsseisundit (st kasumit/kahjumit) ja seal sisaldub ka kostja poolt makstud laenude arvestamine äriühingule tekitatud kahju katteks. Bilansist ja kasumiaruandest seisuga 31.08.2006 ja 30.09.2006, ka pearaamatu konto 2100 – tagatiseta võlakohustused ja konto 3650 – muud intressi- ja finantstulud väljatrükkidest nähtub esiteks, et kostja poolt augustis 2006 äriühingusse makstud laenu summas 90 000 krooni osas on juba 31.08.2006 vormistatud laenunõudest loobumine ning summa 90 000 krooni on kantud seisuga 31.08.2006 finantstuludesse, st vastava laenusumma võrra on äriühingu kahjumit korrigeeritud juba seisuga 31.08.2006. Teiseks nähtub nimetatud tõenditest, et E.I. poolt septembris 2006 äriühingusse makstud laenu summas 26 015 krooni osas on samuti, 18.09.2006, vormistatud laenunõudest loobumine ja vastav summa on kantud seisuga 18.09.2006 finantstuludesse – st vastava laenusumma võrra on äriühingu kahjumit korrigeeritud juba seisuga 18.09.2006. Hageja on märkinud õigesti, et kuna OÜ I. suhtes on 13.10.2006 kuulutatud välja pankrot, saab pankrotis äriühingu vastu varalisi nõudeid esitada ja vastastikuseid nõudeid tasaarvestada üksnes PankrS § 99 sätteid järgides. Kostja ei ole nõudeid OÜ I. (pankrotis) vastu esitanud. 08.03.2007 toimus OÜ I. pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek. Arvestades asjaolu, et E.I. ei ole OÜ I. vastu nõudeid esitanud, ei ole tema nõudeid ka nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud, mistõttu kostjal ei ole kaitstud nõudeid OÜ I. pankrotimenetluses, mida ta saaks tasaarvestada OÜ I. (pankrotis) nõuetega tema vastu. Vastavat asjaolu tõendab OÜ I. (pankrotis) võlausaldajate 08.03.2007 üldkoosolekul tunnustatud nõuete nimekiri. PankrS § 99 lg-st 1 võib järeldada, et enne võlgniku pankroti väljakuulutamist tekkinud, kuid pankrotimenetluses esitamata ja kaitsmata võlausaldaja nõude tasaarvestamine võlgniku nõudega selle võlausaldaja vastu ei ole lubatud. Seega puuduvad kostjal hageja vastu rahalised nõuded, mida tal oleks olnud teoreetiliseltki võimalik tasaarvestuse tegemise teatisega 08.06.2007 tasaarvestada. TsÜS § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus. TsÜS § 84 lg 1 näeb ette, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt on kostja poolt oma võlakohustuse tasaarvestamise teatisega lõpetamine seadusevastane ning tehing tühine, millega ei kaasne õiguslikke tagajärgi. Kostja väited selle kohta, et diiselkütte müük OÜ-le Äxi Racing ja OÜ-le Astromoto alla selle soetushinna, on seotud nimetatud äriühingute nõuete tasaarvestamisega, on paljasõnalised ja põhjendamata. Kostja ei ole tõendanud ega esitanud OÜ I. raamatupidamisdokumente, mis kajastaksid OÜ Äxi Racing ja OÜ Astromoto nõudeid OÜ I. vastu, mida oleks saanud tasaarvestada OÜ I. nõuetega nende isikute vastu. Kohus leiab, et eeltoodud põhjendustel tuleb OÜ I. (pankrotis) hagi E.I. vastu rahuldada ning E.I. elt välja mõista OÜ I. (pankrotis) kasuks raske juhtimisveaga tekitatud kahju hüvitis 664 892 krooni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja ei ole taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hagejale oli 11.04.2007 määrusega antud menetlusabi ja hageja oli vabastatud hagi esitamisel riigilõivu 28 750 krooni tasumisest. TsMS § 190 lg 2 kohaselt mõistab kohus hagi rahuldamise korral kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud, välja kostjalt riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus, rahuldades hagi täielikult, mõistab riigilõivu 28 750 krooni välja kostjalt riigituludesse.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.