Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

I Hageja nõue Harju Maakohtu 20.12.2006 otsusega kuulutas kohus välja osaühing xxx (edaspidi OÜ xxx) pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Kalev Mägi (tsiviilasi nr 2-06-19441). Hageja esitas pankrotimenetluses nõudeavalduse 18.05.2007. OÜ xxx (pankrotis) esimene nõuete kaitsmise koosolek toimus 21.05.2007, kus otsustati pidada teine nõuete kaitsmise koosolek osaühing xxx, osaühing xxx ja xxx nõuete osas mitte hiljem kui ühe kuu pärast. OÜ xxx (pankrotis) pankrotihaldur K. Mägi saatis 25.05.2007 kirja hageja esindajale, milles teatas, et nõudeavaldusele ei ole lisatud ühtegi nõuet tõendavat ja allakirjutanud isiku esindusõigust kinnitavat dokumenti ning võlgniku poolt allkirjastatud ja kinnitatud arveid. Puuduste kõrvaldamiseks andis pankrotihaldur aega 12 päeva. Hageja esindaja kõrvaldas puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja jooksul kõik puudused, faksides arved ja esindusõigust tõendava dokumendi, kui 21.06.2007 toimunud üldkoosolek otsustas, et puudusi ei ole kõrvaldatud. Hageja leiab, et kuigi tema poolt 18.05.2007 esitatud nõudeavaldus oli puudustega, on hageja 11.06.2007 faksiga esitanud haldurile oma nõude tõendamiseks nii võlgnikule väljastatud arved, mis tulenesid xxx ja OÜ xxx vahel 2005.a augustis sõlmitud lennundusteenuse osutamise kokkuleppest, kui ka esindusõigust tõendava dokumendi. Nimetatuga on hageja enda hinnangul kõrvaldanud puudused halduri poolt antud tähtaja jooksul. Enamiku eelnimetatud kokkuleppe alusel väljastatud arveid on OÜ xxx tasunud, mis kinnitab kokkuleppe kehtivust. Hageja leiab, et isegi kui haldur leidis, et võlausaldaja poolt enda nõude tõendamiseks esitatud dokumendid ei vasta mingitele formaalsetele nõuetele, oleks ta pidanud panema nõude kaitsmisele ning esitama seejärel nõude osas vastuväite. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et haldur nõue, mille kohaselt oleks nõudeavaldusele pidanud lisama võlgniku poolt allkirjastatud ja kinnitatud arved, on põhjendamatu, kuna ühestki kehtivast õigusaktist sellist nõuet ei tulene. Samuti leiab hageja, et arvestada tuleb poolte vahelist tava. Hageja raamatupidamises kajastuvate andmete kohaselt on OÜ xxx tasunud enamuse hageja poolt esitatud arvetest, s.o 17 arvet, tasumata on 6 arvet. Tasutud arved on analoogilised tasumata ja haldurile esitatud arvetega. OÜ xxx ei ole kordagi esitanud hagejale vastuväidet, nagu ei vastaks hageja arved formaalsetele nõuetele. Eeltoodust tulenevalt palub hageja tunnistada 22.06.2007 üldkoosoleku otsus xxx nõudeavalduse mitte esitatuks lugemise osas tühiseks ning lugeda see esitatuks esialgse esitamise päevast, s.o 18.05.2007 ning kohtukulud jätta kostja kanda. Hageja on esitanud kohtule oma nõude tõendamiseks järgmised tõendid: 18.05.2007 nõudeavaldus (tl 9); 21.05.2007 võlanõuete kaitsmise koosoleku protokoll (tl 10-12); tunnustatud nõuete nimekiri (tl 13, 21); võlausaldajatele määratud häälte nimekiri (tl 14, 22); registreerimisleht (tl 15, 23); elektrooniline kirjavahetus (tl 16); nõudeavalduses esinevate puuduste kõrvaldamise kaaskiri (tl 17); 21.06.2007 teise nõuete kaitsmise koosoleku protokoll (tl 18-20); arved (tl 69-92);

2-07-24727

II Kostja vastuväited Kostja kirjaliku vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista, kuna hagi alus on ära langenud. Kostja leiab, et kuna 07.08.2007 korraldati korduv võlausaldajate üldkoosolek, kus otsustati lugeda xxx nõue esitatuks. Nimetatu sai võimalikuks, kuna pankrotihaldur K. Mägi määras 07.08.2007 koosolekul võlausaldajate hääled teisiti, kui 21.06.2007 koosolekul ning kohtunik Heli Käpp kinnitas kohtumäärusega häälte jaotuse. Võlausaldajad xxx aktsiaselts ja xxx aktsiaselts vaidlustas nii 07.08.2007 kohtumääruse kui ka 07.08.2007 üldkoosoleku otsuse. Kostja 10.08.2007 kirjaliku vastuse kohaselt leiab kostja, et asjas tuleb menetlus peatada kuni eelnimetaud vaidluste lahendamiseni. Kostja 29.08.2007 vastuse kohaselt ei oma 21.06.2007 toimunud võlausaldajate üldkoosolek õiguslikku tähendust selles osas, kus otsuseid võeti vastu lihthäälteenamusega, kuna üldkoosoleku läbiviimisel rikkus pankrotihaldur oluliselt pankrotiseaduses sätestatud võlausaldajate üldkoosoleku läbiviimise korda. 21.06.2007 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku protokolli kohaselt ei nõustunud kolm koosolekul osalenud võlausaldajat neile pankrotihalduri poolt määratud häälte arvuga. Tulenevalt PankrS § 82 lg 4 oleks pidanud sellisel juhul häälte arvu määrama kohtunik, keda aga nimetatud koosolekul ei viibinud. Seega ei olnud üldkoosolek pädev otsuseid vastu võtma. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et 21.06.2007 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul lihthäälteenamusega vastu võetud otsused on tühised algusest peale ja ei oma seetõttu õiguslikku tähendust osas, kus otsuseid võeti vastu lihthäälteenamusega. Samas ei ole häälte arvu määramisel olulist tähendust nõuete kaitsmisel ja selles osas loeb kostja 21.06.2007 koosoleku kehtivaks. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja palus tunnistada kehtetuks võlausaldajate üldkoosolekul pankrotimenetluse rikkumisega vastu võetud ja sellega algusest peale tühise otsuse, millega leoti xxx nõue mitteesitatuks. Kostja juhib hageja tähelepanu asjaolule, et tühine tahteavaldus ei vaja kehtetuks tunnistamist. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagiavaldus rahuldamata või TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ning kohtukulud hageja kanda. III OÜ xxx (pankrotis) pankrotihalduri seisukoht OÜ xxx (pankrotis) pankrotihaldur ei nõustu hagiavaldusega. Harju Maakohtu 20.12.2006 kohtuotsus OÜ xxx pankroti väljakuulutamise kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saadetud tähitud kirjaga ja tõlgitult hagejale 14.02.2007. hageja esitas nõudeavalduse 21.05.2007 kell 13.47 meili teel, aga mitte 18.05.2007, nagu hagiavalduses märgitud. Nõudeavaldus oli esitatud inglisekeelsena ning nõuet põhistavate dokumentideta, samuti polnud lisatud nõudeavaldusele allakirjutanud isiku volitusi tõendavaid dokumente. 21.05.2007 toimus OÜ xxx (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolek, kus hagejat esindas advokaat Priit Lätt. Kuna nõue oli esitatud vahetult enne nõuete kaitsmise koosolekut ja see ei vastanud PankrS § 94 nõuetele, otsustas koosolek, et peale puuduste kõrvaldamist esitatakse nõue kaitsmisele teisel nõuete kaitsmise koosolekul. 25.05.2007 saatis pankrotihaldur hageja esindajale tähitud kirja, milles teatas, et 21.05.2007 esitatud nõudeavaldusele ei ole lisatud ühtegi nõuet tõendavat dokumenti ja allakirjutanud isiku volitusi tõendavat dokumenti.

2-07-24727 Samuti lisas haldur, et lisada tuleks võlgniku poolt kinnitatud arved (kinnitus arvete kättesaamise kohta). Hageja esindaja sai kirja kätte 28.06.2007, puuduste kõrvaldamise tähtaeg oli 12 päeva. Hageja väide, et ta kõrvaldas kõik puudused tähtaja jooksul, ei vasta tõele, kuna xxx (IT xxx) poolt esitati e-maili teel 11.06.2007 inglisekeelne arusaamatu sisuga kiri, millele oli lisatud koopiad 23 arvest ja arvete koond. Muid dokumente kirjale lisatud ei olnud. 21.06.2007 toimus teine OÜ xxx (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek (nõuete kaitsmise koosolek), millel hagejat esindas advokaat Mari-Liis Avikson. Kuna koosoleku toimumise ajaks ja tähtajaks 11.06.2007 nõudeavaldusi esinenud puudusi ei olnud kõrvaldatud, siis otsustas koosolek lugeda nõue mitteesitatuks. 02.07.2007 saadeti Mathias Holmi poolt arusaamatu sisuga inglisekeelne e-mail, millele oli manusena lisatud inglisekeelne „Certifikate of registration” ja rootsikeelne „Registerngsbevis”. Samal kuupäeval saatis pankrotihaldur Mathias Holmile e-maili, milles viitas TsMS § 32-le, mille kohaselt kohtumenetlus (ka pankrotimenetlus) toimub eesti keeles ning palus teistkordselt kõrvaldada nõudeavalduses esinevad puudused. Seisuga 11.09.2007 ei ole võlausaldaja puuduseid kõrvaldanud.

IV Kohtuistung 25.09.2007 toimunud kohtuistungil jäi hageja esindaja hagi juurde ja palus hagi rahuldada. Kostja esindaja ja OÜ xxx (pankrotis) pankrotihaldur jäid oma vastuväidete juurde.

V Kohtuotsuse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS) § 31 lg 5 sätestab, et juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks. TsÜS § 38 lg 1 sätestab, et huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. TsÜS § 38 lg 4 sätestab, et juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise hagi esitatakse juriidilise isiku vastu. Organi liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.

2-07-24727 TsÜS § 87 sätestab, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 82 lg 4 sätestab, et kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga või kui talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik, tehes selle kohta määruse. PankrS § 83 lg 5 sätestab, et üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus osaleb üldkoosoleku nimel pankrotitoimkonna esimees. Kui aga pankrotitoimkonda ei ole valitud, siis üldkoosolekul selleks valitud isik. Kohus ära kuulanud pooled ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja on palunud tunnistada OÜ xxx (pankrotis) võlausaldajate 22.06.2007 üldkoosoleku otsus xxx nõudeavalduse mitte esitatuks lugemise osas tühiseks ning lugeda see esitatuks esialgse esitamise päevast, s.o 18.05.2007. Samas hagiavalduses on hageja märkinud, et vaidlusalune võlausaldajate üldkoosolek toimus 21.06.2007, mida kinnitab ka hagiavaldusele lisatud võlausaldajate üldkoosoleku protokoll (tl 18-20). Eeltoodust tulenevalt järeldab kohus, et hageja on ekslikult palunud tunnistada osaliselt tühiseks 22.06.2007 üldkoosoleku otsus ja silmas pidanud 21.06.2007 toimunud võlausaldajate üldkoosolekut. Kostja leiab, et 21.06.2007 toimunud võlausaldajate üldkoosolek ei oma õiguslikku tähendust selles osas, kus otsuseid võeti vastu lihthäälteenamusega, kuna üldkoosoleku läbiviimisel rikkus pankrotihaldur oluliselt pankrotiseaduses sätestatud võlausaldajate üldkoosoleku läbiviimise korda. Kostja leiab, et 21.06.2007 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul lihthäälteenamusega vastu võetud otsused on tühised algusest peale ja ei oma seetõttu õiguslikku tähendust osas, samas ei ole häälte arvu määramisel olulist tähendust nõuete kaitsmisel ja selles osas loeb kostja 21.06.2007 koosoleku kehtivaks. Harju Maakohtu 07.08.2007 kohtumääruse kohaselt (tl 36-37) on kohus asunud seisukohale, et kuna 21.06.2007 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul võlausaldajad ei nõustunud pankrotihalduri määratud häälte arvuga ning kohtunik sellel koosolekul ei osalenud, mistõttu tal ei olnud võimalik hääli määrata, siis korraldas pankrotihaldur korduva võlausaldajate üldkoosoleku 07.08.2007. 21.06.2007 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku protokolli kohaselt ei nõustunud kolm koosolekul osalenud võlausaldajat neile pankrotihalduri poolt määratud häälte arvuga. Kostja leiab, et kuna tulenevalt PankrS § 82 lg 4 oleks vaidluse korral pidanud häälte arvu määrama kohtunik, keda aga nimetatud koosolekul ei viibinud, siis on TsÜS § 87 kohaselt 21.06.2007 üldkoosolekul vastuvõetud otsused tühised algusest peale. Kohus leiab, et TsÜS § 87 kohaselt ei tähenda vastuolu seadusega mitte alati automaatselt tehingu tühisust, sätestatud on pigem vastupidine eeldus – seadusega vastuolus olev tehing on tühine vaid juhul, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus. Selleks, et otsustada tehingu kehtivuse üle, tuleb esmalt jõuda selgusele, kas tegemist on imperatiivse õigusega ja sellele küsimusele jaatavalt vastates lahendama küsimuse, kas imperatiivse normi rikkumise tagajärjeks on tehingu või selle osa tühisus. Kohus leiab, et PankrS § 82 lg 4 on imperatiivne säte, kuna see tagab võlausaldajatele olulise õiguse, s.o enne nõuete kaitsmist võlausaldajale pankrotihalduri poolt määratud häälte vaidlustamisel häälte määramise kohtuniku poolt, sellest õigusest

2-07-24727 ilmajäämisel võib aga kogu võlausaldaja õiguslik positsioon muutuda küsitavaks. Kuna OÜ xxx (pankrotis) 21.06.2007 võlausaldajate üldkoosolekul rikuti imperatiivset normi ja otsuse vastuvõtmine toimus ebaseaduslikult määratud häälte alusel, siis on otsus xxx nõudeavalduse mitte esitatuks lugemise osas tühine. Hageja on esitanud hagi OÜ xxx (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku vastu. Pankrotiseaduse 3. peatükk toob välja pankrotimenetluse organid, sama peatüki 3. jao kohaselt on pankrotimenetluse organiks võlausaldajate ülekoosolek. TsÜS § 31 lg 5 sätestab, et juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks. TsÜS § 38 lg 4 kohaselt esitatakse juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise hagi juriidilise isiku vastu. Järelikult on asjas kohaseks kostjaks OÜ xxx (pankrotis), mitte aga hageja näidatud OÜ Agrata Avation (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek. Kuna hageja on esitanud hagi isiku vastu, kes ei saa käesolevas asjas olla kostjaks, tuleb hagi jätta rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus on jätnud hagi rahuldamata, tuleb kohtukulud jätta hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Muud menetlusosaliste seisukohad ei ole asjakohased.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.