Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Asjaolud ja menetluse käik 17.06.2005.a kohtule esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 5174,80 krooni ja viivise 1760,05 krooni, kokku 6934,85 krooni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud, mis koosnevad riigilõivust 560 krooni ja õigusabikuludest 346,74 krooni. Kostja kirjalikku vastust hagile esitanud ei ole. 11.10.2007.a toimunud eelistungile kostja ei ilmunud, kuigi oli istungi toimumise ajast teadlik. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumisel võib kohus teha tagaseljaotsuse. Hageja esindaja palus eelistungil hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002.a, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 5174,80 krooni. Hageja on arvestanud viivist alates 01.01.1999.a kuni 30.06.2002.a lähtudes TsK § 231 ning alates 01.07.2002.a kuni 09.06.2005.a lähtudes võlaõigusseadusest. Kohus leiab, et hageja nõue viiviste väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud. Kuna võlasuhe tekkis enne 01.07.2002.a, siis tuleb arvestada viivist tulenevalt TsK § 231. Vastavalt TsK § 231 lg 1 on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 987,42 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 6162,22 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja TsMS § 61 lg 1 p 1 tuleb kostjalt välja mõista hageja tasutud riigilõivu katteks 560 krooni ning hageja õigusabikulude katteks 308,11 krooni, kokku 868,11 krooni. Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.