Harju Maakohus
Kohtunik
Jaanus Saaremõts
Määruse tegemise aeg ja koht
22. oktoober 2007.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-10682 (endine number 2/287-16549/05)
Tsiviilasi
OÜA hagi CK(K ) vastu 738,42 krooni saamiseks
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜA (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja KT Kostja CK(isikukood XXX, elukoht XX) Kostja lepinguline esindaja KS
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
Kohus leidis: Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg-le 1 p 3 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas
tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid.
avalikku
huvi
ega
puuduta
TsMS § 429 lg 3 kohaselt kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kostja on esitanud seisukoha hagist loobumise osas, milles teatab, et on menetluse lõpetamisega nõus. Seega puudub vajadus menetluse jätkamiseks. Hageja on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastab kohus pool menetluses tagastatud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 3 tagastatakse riigilõiv riigilõivu tasunud isiku nõudel määrusega. Hageja on hagiavalduse esitamise eest 21.06.2005 tasunud riigilõivu 100 krooni arvelduskontolt nr XXX Sampo pangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr XXXX Hansapangas, selgitusega „KC, – riigilõiv hagilt”, viitenumbriga XXX. Hagejale kuulub tagastamisele pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o. 50 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 62 lg1 kohaselt kohus võib kostja nõudel menetluse lõpetamise määrusega hagejalt välja mõista kostja kohtukulud, välja arvatud siis, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude rahuldanud. Käesoleval juhul ei ole hageja nimetatud põhjusel hagist loobunud. Kostja on taotlenud hagejalt õigusabikulude väljamõistmist summas 7 080 krooni. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg-st 1. Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus on seisukohal, et arvestades asja keerukust ja mahtu on põhjendatud hagejalt kostja kasuks välja mõista 2000 krooni.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.