Kaebuse esitaja ja kaebuse AP määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Määruskaebuse esitaja (dokumentide hoidjaks määratud isik): AP (isikukood XXXXXXXXX, e-post: XXX) Võlgnik: osaühing Hansa Ehitusgrupp (pankrotis, registrikood 10958187, asukoht C.R.Jakobsoni tn 3, 10128 Tallinn), pankrotihaldur Oliver Ennok (e-post: XXX) Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.AP määruskaebus rahuldada osaliselt.
2.Harju Maakohtu 05.06.2017 kohtumäärus tühistada osas, milles maakohus määras osaühing Hansa Ehitusgrupp (pankrotis) kõigi säilimisele kuuluvate dokumentide hoidjaks viimase juhatuse liikme AP (isikukood XXXXXXXXXXX) (resolutsiooni punkt 5) ning saata asi selles osas menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule.
3.Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 696 lg 3 esimene lause). Asjaolud
29.12.2015 esitas Maksu- ja Tolliamet Harju Maakohtule avalduse Osaühing Hansa Ehitusgrupp pankroti väljakuulutamiseks.
2.Harju Maakohus võttis avalduse menetlusse 05.01.2016 määrusega ning nimetas 19.01.2016 määrusega ajutiseks halduriks Oliver Ennoki.
1(5)
Tsiviilasi nr 2-15-19514
3.17.02.2016 rahuldas Harju Maakohus Maksu- ja Tolliameti avalduse ning kuulutas välja Osaühing Hansa Ehitusgrupp pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Oliver Ennoki.
4.23.05.2017 esitas pankrotihaldur Harju Maakohtule kinnitamiseks Osaühing Hansa Ehitusgrupp pankrotimenetluses koostatud lõpparuande ning palus mh määrata dokumentide hoidjaks viimase juhatuse liikme AP (isikukood XXXXXXXXXX). Maakohtu määrus
5.Harju Maakohus tegi 05.06.2017 kohtumääruse, millega mh kinnitas Osaühing Hansa Ehitusgrupp (pankrotis, registrikood 10958187) lõpparuande, lõpetas pankrotimenetluse ning määras võlgniku kõigi säilimisele kuuluvate dokumentide hoidjaks viimase juhatuse liikme AP (isikukood XXXXXXXXXXX).
6.Määruse põhjendustest nähtuvalt tuleb TsÜS § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et osaühing Hansa Ehitusgrupp (pankrotis) dokumendid tuleb vastavalt pankrotihalduri taotlusele anda hoiule osaühing Hansa Ehitusgrupp viimasele juhatuse liikmele AP-le (isikukood XXXXXXXXXX). Määruskaebus
7.AP esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub määruse tühistada osas, milles maakohus määras osaühingu Hansa Ehitusgrupp (pankrotis) kõigi säilimisele kuuluvate dokumentide hoidjaks AP ning teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata dokumentide säilitajaks pankrotihaldur või saata asi tagasi maakohtule lõppenud juriidilise isiku dokumentide hoidja määramiseks, menetluskulud jätta pankrotihalduri kanda.
8.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt lõppesid kaebaja kui võlgniku viimase juhatuse liikme volitused tagasiastumise avalduse esitamisega võlgniku osanikule juba 2010.a. Ühtegi osaühingut puudutavat dokumenti kaebaja valdusesse ei jäänud. Kuna osanik uut juhatuse liiget ei määranud ja äriühingu juhatuse liikme tagasiastumise kohta äriregistrile teadet ei esitanud, esitas kaebaja ise äriregistrile teate juhatuse liikme tagasiastumise kohta. Äriregister tegi kaebaja avalduse alusel kande kaebaja juhatuse liikme kohalt tagasiastumise kohta 2012.a. Võlgniku pankrot kuulutati välja aastaid hiljem, s.o 2016.a.
9.Kaebajal puudub pärast 31.05.2010 igasugune seos võlgnikuga. Tema määramine võlgniku dokumentide hoidjaks on seetõttu arusaamatu. Asjaolu, et kaebajal ei ole puutumust võlgnikuga näitab ka see, et ta ei ole olnud kaasatud võlgniku pankrotimenetlusse ja ta ei ole seetõttu ka teadlik menetluse ega tema dokumentide hoidjaks määramise asjaoludest. Maakohtu määruse kohaselt esitas taotluse kaebaja võlgniku dokumentide hoidjaks määramiseks pankrotihaldur. Maakohtu määrusest ei nähtu taotluse ega ka selle rahuldamise põhjendusi. Kuna kaebaja ei ole menetlusosaline, keeldus maakohus kaebajale ka menetluse dokumentidele ligipääsu andmisest ja kaebaja ei ole seetõttu saanud tutvuda pankrotihalduri vastava taotluse põhjendustega.
10.Kohus jättis tähelepanuta PankrS § 130 lg 5, mille kohaselt peab juriidilise isiku likvideerimisel nägema ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks pankrotihaldur, kes vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. Lisaks sätestab TsÜS § 46 lg 1, et lõppenud juriidilise isiku dokumendid tuleb anda hoiule likvideerijale või
2(5)
Tsiviilasi nr 2-15-19514 kolmandale isikule. Ka ÄS § 219 lg 1 kohaselt antakse dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule.
11.Kaebaja ei ole pankrotihaldur, säilitamisteenust osutav isik, arhiiv ega likvideerija, kaebaja ei olnud juhatuse liige ka pankroti väljakuulutamise ajal. Asjaolu, et kaebaja on kunagi olnud osaühingu juhatuse liige, ei oma tähtsust. Kaebaja ei vastuta selle eest, et osaühingu osanik uut juhatuse liiget ei määranud. Kaebaja on seega käsitletav kolmanda isikuna TsÜS § 46 lg 1 tähenduses. Käesoleval juhul ei ole pankrotihaldur ega kohus kaebaja poole tema nõusoleku saamiseks või asjaolude selgitamiseks pöördunud. Kaebaja sai teada tema dokumentide hoidjaks määramisest alles talle maakohtu määruse kättetoimetamisel.
12.Kuna kaebajal ei ole seost võlgnikuga, samuti ei ole kaebaja valduses võlgnikule kuuluvaid dokumente, ei ole ta nõus võlgniku dokumentide hoidja kohustusi täitma. Menetluse edasine käik
13.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas vastamiseks võlgniku pankrotihaldurile.
14.Pankrotihalduri vastuse kohaselt määruskaebuse rahuldamiseks alus puudub. Määruskaebuse esitaja viitab õigesti PankrS § 130 lg 5, mille kohaselt peab juriidilise isiku likvideerimisel nägema ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks pankrotihaldur, kes vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. Samas on antud juhul tegemist erandliku olukorraga, kus eeltoodud sättes nimetatud äriühingu dokumente ei ole haldurile üle antud ning seega halduri valduses puuduvad PankrS § 130 lg 5 nimetatud dokumendid, mida säilitada. Haldur säilitab kooskõlas PankrS § 60 pankrotimenetlusega seotud dokumente, kuid PankrS § 130 lg 5 vastavad dokumendid antud menetluses puuduvad. ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. AP on haldurile teadaolevalt viimane äriühingu juhatuse liige. Seega peaksid tema valduses olema ka raamatupidamise dokumendid. Asjaolu, et AP on juba aastaid tagasi astunud tagasi juhatuse liikme ametikohalt ei tähenda seda, et tema valduses ei ole äriühinguga seotud dokumente. Kuna äriühingule teadaolevalt uut juhatust ei valitud, siis peaks dokumendid eeldatavalt olema viimase juhatuse valduses. Kui kaebaja valduses dokumente ei ole, siis tekib küsimus kellele ja mis alusel on kaebaja dokumendid üle andnud. Kaebuse esitaja ei ole esitanud tõendit, et tema kui viimase teadaoleva juhatuse liikme valduses dokumendid puuduvad.
15.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
16.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjaliga ja määruskaebusega, leiab TsMS § 657 lg 1 p 3, § 659, § 667 alusel, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus määras osaühing Hansa Ehitusgrupp (pankrotis) kõigi säilimisele kuuluvate dokumentide hoidjaks viimase juhatuse liikme AP (isikukood XXXXXXXXXX) (resolutsiooni punkt 5) ning saata asi selles osas menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada ning rikkumisi kõrvaldada.
17.Käesoleval juhul vaieldakse selle üle, kas maakohtul oli õiguslik alus määrata võlgniku dokumentide hoidjaks viimane teadaolev juhatuse liige. Määruskaebuse esitaja väitel on maakohtu määrus selles osas seadusega vastuolus, ka on määrus põhjendamata.
18.Ringkonnakohus nõustub eeltooduga, kuid leiab täiendavalt, et maakohus on välja
3(5)
Tsiviilasi nr 2-15-19514 selgitamata jätnud asjaolu, kas võlgniku (pankrotimenetluse eelsete) säilimisele kuuluvate dokumentide hoidmise kohustus üldse reguleerimist vajab.
19.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on haldur kohtule teada andnud, et: 1) võlgnik ei ole raamatupidamise ja tehinguid puudutavaid dokumente haldurile esitanud (I kd, tlk 109, 110), 2) võlgniku viimane teadaolev juhatuse liige AP on haldurile teatanud, et juhatuse liikme volituste lõppemisel andis ta äriühingu raamatupidamisdokumendid üle osanikule RT-le, st et kõik dokumendid jäid kontorisse ja tema midagi kaasa ei võtnud (I kd, tlk 175), 3) võlgniku osanik RT ei ole AP poolt avaldatu osas haldurile 16.05.2016 ettekande koostamise aja seisuga selgitusi jaganud ja võlgnik ei ole raamatupidamisdokumente esitanud (I kd, tlk 175), 4) Politsei- ja Piirivalveameti 24.03.2016 teatise kohaselt jäeti võlgniku endise juhatuse liikme suhtes KarS § 381l (raamatupidamise kohustuse rikkumine) ja KarS § 384 (maksejõuetuse põhjustamine) sätestatud süütegude osas kriminaalasi alustamata (I kd, tlk 177).
20.Maakohus ei ole tähele pannud, et ka pankrotihalduril on jäänud võlgniku dokumentidega seoses tähtsust omavad asjaolud üheselt mõistetavalt välja selgitamata. Selgust pole, kas haldurile on teada, et võlgnikul siiski eksisteerivad hoiustamisele kuuluvad dokumendid või ei ole ka haldur nende olemasolus kindel. Pankrotihalduri poolt maakohtule 22.05.2017 esitatud lõpparuandest nähtuvalt võib järeldada, et haldur ei ole pärast 16.05.2016 ettekande koostamist võlgniku osanikult dokumentidega seonduvalt enam täiendavat informatsiooni nõudnud. Pankrotihalduri poolt määruskaebusele esitatud seisukohad AP kui võlgniku dokumentide valdaja kohta on oletuslikku laadi, haldur näib järeldavat, et dokumendid peavad olemas olema, kuigi väidab vastuoluliselt, et käesolevas menetluses puuduvad PankrS § 130 lg 5 vastavad dokumendid.
21.Asja uuel menetlemisel tuleb maakohtul halduri abiga esmalt välja selgitada, kas võlgniku säilimisele kuuluvate dokumentide hoidmise kohustus vajab reguleerimist.
22.Juhul, kui vastus on eitav, saab kohus lahendi tegemisel arvestada vaid PankrS § 60 lg 3 tuleneva halduri kohustusega säilitada pankrotimenetluses kutsetegevusega seotud dokumente ja teabekandjaid seitse aastat.
23.Juhul, kui vastus on jaatav, tuleb kohtul dokumentide hoidja määramisel arvestada PankrS § 130 lg 5 sisalduva eriregulatsiooniga, mille kohaselt annab haldur juriidilise isiku likvideerimisel isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumendid üle säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile, nähes selleks ette vahendid ning vastutades dokumentide säilimise eest kuni üleandmiseni.
24.Vaidlustatud määruse kohaselt määras maakohus AP võlgniku dokumentide hoidjaks TsÜS § 46 lg 1 alusel. Põhjenduste puudumise tõttu ei ole kontrollitav, kuidas kohus sellise otsustuseni jõudis.
25.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on ajutine haldur pankrotimenetluses kohtule avaldanud, et: 1) AP volitused juhatuse liikmena lõppesid (äriregistrist saadud teabe kohaselt) 18.01.2012 (I kd, tlk 102), 2) AP on haldurile teatanud, et ei oma võlgnikuga mingisugust puutumust (I kd, tlk 103), 3) osanik peaks pikendama juhatuse liikme volitusi või valima uue juhatuse liikme ning pankrotimenetluses tuleks välja selgitada, kes esindab võlgnikku (I kd, tlk 155). Määruskaebusele lisatud avalduse kohaselt on AP võlgniku juhatusest tagasi astunud alates 31.05.2010.
26.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus lisaks põhjendamiskohustuse rikkumisele vääralt kohaldanud ka materiaalõigust. Seadusandja ei ole sätestanud endise juhatuse liikme seadusest tulenevat kohustust hoida likvideerimisele kuuluva äriühingu säilitamisele kuuluvaid dokumente. Sellist kohustust ei saa TsÜS § 46 lg 1 ega ÄS § 206 lg 1 tuletada. Viidatud sätete mõtte kohaselt saab likvideerijaks ja seeläbi dokumentide hoidjaks olla vaid isik, kes on juhatuse liige. Käesolevas asjas ei ole
4(5)
Tsiviilasi nr 2-15-19514 leidnud tõendamist, et AP on võlgniku seaduslik esindaja või oleks andnud nõusoleku dokumentide hoidmiseks. Seega puudus maakohtul õiguslik alus AP määramiseks võlgniku säilitamisele kuuluvate dokumentide hoidjaks.
27.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel.
28.Käesolevale määrusele ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 696 lg 3 1. lause) (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-46-14, p 11).
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik