Advokaadibüroo TARK OÜ hagi Xxxxvastu põhivõla 3750 euro ja viivise 3570 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
7140 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Advokaadibüroo TARK OÜ (10223698), esindaja vandeadvokaat Tanel Küün (e-post [email protected]) Kostja Xxxx(xxxx xxxx), esindaja vandeadvokaat Elmer Muna (e-post [email protected])
Istungil osalenud isikud
hageja esindaja vandeadvokaadid Tanel Küün ja Allar Aru, kostja esindaja vandeadvokaat Elmer Muna
RESOLUTSIOON:
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Advokaadibüroo TARK OÜ kanda.
3.Välja mõista Advokaadibüroo TARK OÜ-lt Xxxx kasuks menetluskuluna 3312 eurot.
4.Advokaadibüroo TARK OÜ-l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Xxxx viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Advokaadibüroo TARK OÜ esitas 25.01.2017 Xxxxvastu makasekäsukiirmenetluse avalduse, millele Xxxx esitas 07.02.2017 vastuväite. 04.04.2017 esitas Advokaadibüroo TARK OÜ Xxxx vastu Harju Maakohtusse hagi põhivõla 3750 euro ja viivise 3570 euro saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11.04.2012 kliendilepingu, mille alusel osutas hageja kostjale õigusteenust.
3.Perioodil 07.01.2014 kuni 30.01.2014 osutasid hageja advokaadid kostjale õigusteenust 29,75 tundi tunnihinnaga 100 eurot, 31.01.2014 esitas hageja kostjale ostutatud õigusteenuse eest arve 1421009 summas 3570 eurot, mille maksetähtaeg oli 10.02.2014. Vaatamata kolmele meeldetuletusele kostja arveid tasunud ei ole.
4.Kostja ei ole esitanud ühtegi pretensiooni talle osutatud õigusteenuse sisu ja/või mahu osas. Hageja ei ole 10.03.2016 arvet tühistanud. xxxx puudus õiguslik alus arvet tühistada. Arve on deklareeritud hageja raamatupidamises.
5.xxxx ei olnud vastavalt AdvS § 55 lõikele 4 õigus muuta kostja sõlmitud õigusteenuse osutamise tingimusi.
6.Hageja muudab kliendilepingut alati kooskõlas AdvS § 55 lõikega 4 kirjalikult. Hageja vormistas kostjaga õigusteenuse tunnihinna muutuse kirjalikult. Kirjalikku võlasuhte lõpetamise kokkulepet käesoleval juhul ei ole. Kuna arve tühistamine ei ole kirjalikult vormistatud, siis ei ole arvet tühistatud ning sellest tulenevalt peab kostja omapoolse kohustuse hageja ees täitma.
7.Hageja nõuab kostjalt ka lepingu punkti 3 alusel viivist 0,1% päevas. Arve viivisenõue on hagiavalduse seisuga 4101,93 eurot, mida hageja vähendab põhinõudeni ja nõuab kostjalt viivisena 3570 euro väljamõistmist. Kostja vastus
8.Kostja hagiga ei nõustu ja vaidleb hagile terves ulatuses vastu.
9.Kliendilepingu lisaks oleva volikirja kohaselt andis kostja volituse enda esindamiseks Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri poolt menetletavas kriminaalasjas.
10.Hageja büroos töötanud vandeadvokaat Erik Kergandberg osutas kostjale õigusteenust seoses avalduse esitamisega Euroopa Inimõiguste Kohtusse jaanuarist kuni juunini 2014. Hageja väljastas 31.01.2014 osutatud õigusteenuse eest kostjale kolm arvet (nr 1421009, 1421081 ja 1421095). Hagi esemeks on arve 1421009.
11.Hageja esitas 27.10.2015 ja 24.11.2015 kostjale meeldetuletuse arvete tasumiseks.
12.Euroopa Inimõiguste Kohtuss otsustas 01.03.2016, et kostja avaldust ei võeta menetlusse. Xxxx sai otsuse kätte 07.03.2016. Tulenevalt otsusest ja kostja palvest loobus Xxxx 10.03.2016 arve sissenõudmisest. Tegemist oli põhjendatud vastutulekuga büroo pikaajalisele kliendile, kuivõrd osutatud õigusteenus oli tulemusetu.
13.Vandeadvokaat Xxxx lahkus 01.04.2016 hageja büroost ja asus praktiseerima advokaadibüroos DERLING.
14.Hageja edastas 04.05.2016 kostjale arvete tasumise meeldetuletuse. Xxxx andis hagejale samal päeval kirjalikult teada, et arvetes esitatud tasu maksmise nõuete sissenõudmisest on loobutud. 08.12.2016 edastas hageja kostjale uuesti arvete tasumise meeldetuletuse. Kostja vastas hageja kirjale 09.12.2016 ja selgitas, et temale teadaolevalt on arved tühistatud.
15.Hageja esitas kohtule kaks hagi arve nr 1421009 alusel käesolevas menetluses ning arvete 1421081 ja 1421095 alusel tsiviilasjas nr 2-17-101519.
16.Kostja leiab, et hageja oli TsÜS § 118 lg 1 kohaselt Xxxxile andnud volituse enda kliendisuhtes õigusteenuse osutamise tingimuste muutmiseks.
17.xxxx sõlmis kostjaga VÕS § 207 lõikes 1 sätestatud võlasuhte lõpetamise kokkuleppe.
18.Hageja büroo sisemisest töökorraldusest tulenevalt oli advokaatidel õigus muuta õigusteenuse osutamise tingimusi ja neid lõpetada. Kostja suhtles varasemalt hagejaga Xxxx kaudu. Kostja ei suhelnud enne käesolevat vaidlust ühegi hageja juhatuse liikmega. Kostjal tekkis õigustatult arusaam, et Xxxx tegutses arve tühistamisel hageja volituse alusel.
19.Hageja büroo töökorraldusest võis järeldada, et kõigil büroo advokaatidel oli kliendisuhte tingimuste kujundamisel büroo esindusõigus. Järelikult sai volituse olemasolu arve tühistamiseks või arve sissenõudmisest loobumiseks järeldada büroo sisemisest töökorraldusest tulenevalt. Kostja leiab, et juhul, kui büroo esindusõigus on ainult büroo juhatuse liikmetel, tuleb ka kliendilepingut ja selles sisalduvat advokaaditasu maksmise kokkulepet pidada kehtetuks.
20.xxxx on korduvalt kostjale osutatud õigusteenuse tingimusi (hinda ja tasumise tähtaega) muutnud ning hageja on seda aktsepteerinud. Järelikult pidi Xxxx olema ka õigus loobuda arve sissenõudmisest s.o võlasuhe lõpetada. Hagejat on arve tühistamisest ja sissenõudmisest loobumisest teavitanud nii xxx, Xxxx kui ka kostja.
21.Lisaks tegutses Xxxx arve tühistamisel ja selle sissenõudmisest loobumisel hageja juhatuse liikmega kooskõlastatult. Xxxx arutas kostja ettepanekut arve sissenõudmisest loobumiseks 10.03.2016 hageja juhatuse liikmeks oleva xxxx ning teavitas seejärel kostjat büroosisesest otsusest. Ka xxxx pidas vastutulekut büroo pikaajalisele kliendile põhjendatuks.
22.Kuivõrd hagejal puudub õigus nõuda kostjalt advokaaditasu maksmist, siis ei ole kostja rahalise kohustuse täitmisega viivituses ning viivisenõue on alusetu. Alternatiivselt leiab kostja, et viivisemäära ettenägev lepingutingimus on tühine VÕS § 42 lg 1 alusel VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemäära ületavas osas. Maakohtu otsuse põhjendused
23.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
24.Vaidluse all ei ole järgmised olulised asjaolud: 1) hageja ja kostja sõlmisid 11.04.2012 kliendilepingu õigusteenuse osutamiseks, mille lisaks oli volikiri õigusteenuse osutamiseks (t.lk 25 ja 25 pöördel); 2) seoses avalduse esitamisega Euroopa Inimõiguste Kohtusse osutas hageja büroos töötav vandeadvokaat Xxxx kostjale õigusteenust 2014 jaanuarist kuni juunini, mille eest esitati kostjale kolm arvet nr 1421009, 1421081 ja 1421095 (t.lk 35-35 pöördel, 53-54 pöördel). 3) hagi esemeks on arve 1421009 (t.lk 35-35 pöördel); 4) kostja tasus hagejale erinevate õigusteenuste eest üle 100 000 euro;
5) 27.10.2014-29.04.2016 esitas hageja kostjale arvete tasumiseks mitmeid meeldetuletusi ja pretensioone (t.lk 36-41 pöördel); 6) Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas 01.03.2016, et kostja avaldust ei võeta menetlusse (t.lk 55); 7) vandeadvokaat Xxxx lahkus hageja büroost 01.04.2016.
25.Pooled vaidlevad selle üle, kas vandeadvokaat Xxxxil oli õigus kostjaga kliendilepingut muuta või võlasuhe lõpetada.
26.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid 11.04.2012 käsunduslepingu, mille alusel tekkis kostjal hagejale tasu maksmise kohustus s.o võlasuhe.
27.Advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 lõike 4 kohaselt peab advokaat suulise lepingu sõlmimisest teatama advokaadibüroo pidajale. Suulist lepingut ei või sõlmida kliendi kaitseks kriminaalmenetluses või kliendi esindamiseks kohtus või muus ametiasutuses. Kirjaliku lepingu sõlmimisel kirjutavad lepingule alla advokaadibüroo pidaja, ülesande täitmiseks võtnud advokaat ja klient. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud kirjalik leping. Vaidlust ei ole ka selles, et õigusteenuse osutamise kestel muudeti kostjaga lepingut kirjalikult õigusteenuse tunnihinna vähendamiseks.
28.Hageja leiab, et kostja on menetluse kestel faktilist ja õiguslikku positsiooni muutnud, väites esmalt, et kliendilepingut muudeti arve tühistamisega, kuid hiljem väitnud, et arve tühistamine tähendab võlasuhte lõpetamise kokkulepet. Kohus leiab, et kostaja ei ole menetluse kestel muutnud faktilist positsiooni. Kostja on väitnud kogu menetluse kestel, et tal oli vandeadvokaat Xxxx kokkulepe, et ta ei pea arveid nr 1421009, 1421081 ja 1421095 tasuma. Kohtu hinnangul ei oma kostja, kui advokaadibüroo kliendi jaoks, tähtsust, kas arvete tasumisest vabastamise aluseks oli kliendilepingu muutmine või võlasuhte lõppemine. Õigusliku hinnangu faktilisele olukorrale on menetluse kestel andnud pooled ning kohus on seda pooltega ka 13.06.2017 istungil (t.lk 113-118 pöördel) arutanud.
29.Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist poolte kokkuleppel võlasuhte lõpetamisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 186 punkti 4 alusel saab võlasuhe lõppeda võlasuhte lõpetamise kokkuleppega. Kooskõlas VÕS § 207 lõigetega 1 ja 2 lõpeb võlasuhe, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte lõpetamises kokku leppinud seoses võlausaldaja loobumisega nõudest. Võlasuhte lõppemise kohta sätestatut kohaldatakse, kui võlasuhte pooled on kokku leppinud või võlausaldaja tunnistab, et võlasuhet ei ole. Kohus leiab, et hageja ja kostja vahelise võlasuhte lõppemine on tõendatud tunnistajate ütlustega (t.lk 113 pöördel ja 115 pöördel), kirjavahetusega (t.lk 58) ja kliendilepingute digitaalallkirjade kinnituslehtedega (t.lk 98-99).
Kohus leiab, et vandeadvokaat Xxxx oli volitus nii võlasuhte muutmiseks kui ka lõpetamiseks. Asjaolu, et hageja büroos oli kõikidel vandeadvokaatidel õigus õigusteenuse tingimusi kehtestada, muuta või lõpetada tõendavad tunnistajate ütlused (t.lk 113, 114 ja 115 pöördel) ja digitaalallkirjade kinnituslehed (t.lk 98, 99). Lisaks on tegemist advokaadibüroodes kehtiva tavapärase praktikaga. Kohtu hinnangul on korralduslikult mõeldamatu, et toimivas büroos, kus on mitmeid advokaate ja neil mitmeid kliente, nõuaks iga kliendilepingu muutmine või lõpetamine büroo seadusliku esindaja heakskiitu. Isegi, kui selline korraldus oleks büroo siseselt kehtestatud, siis ei mõjutaks see kohtu hinnangul advokaadi ja kliendi suhet. Tegemist oleks büroo sisesuhtega, mis saaks õiguslikult tagajärjed tuua advokaadi ja büroo vahelisse suhtesse.
30.Tunnistajate ütlustest (t.lk 114 ja 115 pöördel) tulenevalt oli H. Vallikivi hageja juhatuse liige, keda Xxxx teavitas arvete sissenõudmisest loobumise faktist ja põhjustest. H. Vallikivi nõustus arve sissenõudmisest loobumisega. Seega oli xxxx olemas hageja seadusliku esindaja nõusolek võlasuhte lõpetamiseks.
31.Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja ja kostja vahelises suhtes ei oma tähtsust hageja sisesuhted ega hageja raamatupidamist puudutav. Arve hageja raamatupidamises kajastamine või kajastamata jätmine ei mõjuta võlaõiguslikku suhet.
32.Alternatiivselt leiab kohus, et isegi, kui käesoleval juhul oli tegemist kliendilepingu muutmisega, siis sai kostja teda esindanud advokaadi tegevusest aru, et tal oli õigus lepingut muuta. VÕS § 13 kohaselt võib lepingut muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Käesoleval juhul sai kostja teda esindanud advokaadi tegevusest aru, et tal oli õigus lepingut muuta. Kohus leiab, et AdvS § 55 lõikest 4 ei tulene kohustust kliendilepingu muutmise või lõpetamise kirjalikku nõuet ning viide TsÜS § 77 lõikele 3 on asjakohatu.
33.Viivis Kuivõrd hageja põhinõue jääb rahuldamata, siis puudub alus viivisenõude rahuldamiseks. Menetluskulude jaotus
34.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad kõik kostja menetluskulud hageja kanda ja hageja kulud tema enda kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
35.Et kostjal oli menetluses lepinguline esindaja, peab hageja hüvitama kostjale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25).
36.Kostja menetluskuludeks on õigusabikulu ja tunnistajatasu summas 17 595 eurot (14 237,5 eurot + km; t.lk 137-138). Kostja esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 83 tundi 45 minutit,
37.Õigusabi on osutatud hinnaga 170 eurot/tund + km (t.lk 137). Kostja leiab, et lepingulise esindaja tunnihind on kooskõlas sarnaste asjade eest tasumisele kuuluva mõistliku turuhinnaga ja seetõttu on õigusteenuse kulu põhjendatud ja vajalik. Kostja kinnitab, et tal puudub võimalus menetluskuludelt käibemaksu tagasisaamiseks. Seetõttu kuulub TsMS § 174 lg 10 alusel hüvitamisele ka käibemaks.
38.Kohus arvestab asjas hageja 11.08.2017 esitatud vastuväidetega kostja menetluskuludele, kuna nimetatu ei põhjusta menetluse venimist. Hageja vaidleb kostja õigusabi kulude suurusele vastu, kuna kostja menetluskulud ei ole proportsionaalsed tulenevalt vaidluse keerukusest, mahust ja nõude suurusest ning ka vajalikud. Hageja hinnangul ei ole vastaspool kohustatud hüvitama kliendi ja tema esindaja nõupidamisi täies ulatuses. Hageja hinnangul saab käesoleva vaidluse keerukust arvestades olla maksimaalseks õigusteenuse osutamise tunnihinnaks 120 eurot/tund, mis sisaldab käibemaksu. Tunnistajatasu nõudmine ei ole põhjendatud ja kooskõlas kehtiva seadusega.
39.Kohus, arvestades antud tsiviilasja keerukust ja mahtu, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et kostja kulud õigusabile on menetluses olnud osaliselt ülemäärased. Kohus arvestab, et toiminguid on teostanud professionaalne õigusteenuse osutaja s.t vandeadvokaat ning seetõttu ei saa lihtsatele menetlustoimingutele (nt makseettepanekule vastuväite koostamine, kohtumäärusega tutvumine jne) kuluda aega sama palju, kui seda kuluks õigusteadmisteta isikul.
40.Kohtu hinnangul saab makseettepanekuga tutvumisele, vastuväite koostamisele makseettepanekule lugeda põhjendatuks ajakuluks 30 minutit ja 01.03.2017 määrusega tutvumisele, analüüsile ja määruskaebuse koostamisele 1 tund. Hagiavaldusega tutvumisele,
õigusliku positsiooni kujundamisele ja hagile vastuse koostamisele ei saa kohtu hinnangul kuluda aega kokku rohkem kui 8 tundi. Täiendavateks nõupidamisteks ja tõendite kogumiseks loeb kohus põhjendatuks 3 tundi ja 30 minutit. Vastuse täiendamine on põhjendatud 3 tunni ulatuses. Kohtupraktikas peetakse põhjendatud ajakuluks istungiks ettevalmistumisele 1 tund. Kuivõrd tegemist on vaidlusega, mis on keskmise keerukusega ja istungil kuulati üle tunnistajad, võib istungi ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks pidada kokku põhjendatuks ajakuluks viite tundi. Kohtukõnede koostamisele on põhjendatud aeg 2 tundi. Kohus peab osalt ülemääraseks ka kostja erinevate menetlusdokumentidega tutvumise aega, analüüsi ja kliendiga nõupidamisi. Kohus nõustub hagejaga selles, et vastaspool ei ole kohustatud hüvitama kliendi ja tema esindaja kõiki nõupidamisi/kohtumisi täies ulatuses.
41.Kostja menetluskulude nimekirjale 11.04.2017 ja 20.04.2017 koostamisele kulunud aeg ei ole põhjendatud. Kuna menetluskulude esitamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-77-14, p 12).
42.Tunnistajatasu saanuks nõuda tunnistaja, mitte menetlusosaline ning seetõttu ei ole selles osas kostja menetluskulude nõue põhjendatud.
43.Seega on kostjale osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi kokku 23 tundi.
44.Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse keerukust ja mahtu saab põhjendatuks lugeda lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot + km vastab kostja esindaja kvalifikatsioonile. Kokku on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud õigusabile 3312 eurot (s.h käibemaks 552 eurot).
45.Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.