Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

ASJAOLUD

2-07-21912 07.06.2007. a. esitas xxx Harju Maakohtule hagiavalduse xxx 05.09.2007. a. esitas hageja kohtule taotluse kostja asendamiseks. Taotluse kohaselt esitas hageja esitanud hagi üüritava kinnisasja omaniku xxx vastu eeldades, et omanik on ka üürileandja. Hiljem selgus, et üürisuhtes ei ole üürileandjaks xxx, vaid xxx, kes on väljastanud üüriarved ning tõstnud ka üüri. 28.09.2007. a. määrusega asendas kohus kostja xxx kostjaga xxx. 08.10.2007. a teatas kostja xxx esindaja xxx kohtule, et kostja on hageja nõude rahuldanud ning hageja on oma allkirjaga kinnitanud, et ei oma xxx vastu mingeid pretensioone ega nõudeid. 16.10.2007. a. esitas hageja kohtule avalduse hagi tagasivõtmiseks, poole riigilõivu tagastamiseks ning menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Vastavalt TsMS § 423 lg 1 p 2 jätab kohus, juhul kui hageja on hagi tagasi võtnud, hagi läbi vaatamata. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel hagi läbi vaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv kui hagi jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, taotlus kostjalt hageja menetluskulude väljamõistmiseks tuleb rahuldada ja taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Poole tasutud riigilõivu tagastamiseks puudub alus, kuna TsMS § 150 lg 1 p 2 välistab sellise võimaluse otseselt ning TsMS § 150 lg 2 p 1 näeb riigilõivu tagastamise võimaluse ette üksnes kompromissi sõlmimise puhuks. Seejuures tuleb kompromissina mõista kompromissi TsMS § 430 tähenduses, mille kohus on määrusega kinnitanud ning TsMS § 150 lg 1 p 2 sätestatud võimalust ei saa laiendada väidetavatele poolte mistahes muul moel saavutatud kokkulepetele. Kuna käesolevas asjas ei ole pooled esitanud taotlust menetluse lõpetamiseks kompromissi kinnitamisega, ei saa kohaldada TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestatud võimalust lõivu tagastamiseks. Hageja nõue tema menetluskulude summas 7 277,90 krooni (sh 750 krooni kui pool asjas tasutud riigilõivust ja 6 527,90 krooni kui lepingulise esindaja tasu) väljamõistmiseks kostjalt tuleb rahuldada, kuna kohtule ei ole esitatud mistahes lepingut, millest nähtuks hageja kinnitus kostja vastu nõuete puudumise kohta ning kulud seoses asjas õigusdokumentide

2-07-21912 koostamisega on olnud vajalikud ning nende suurus on mõistlik. 07.06.2007. a. on hageja asjas tasutud riigilõivu 1500 krooni, sellest pool on 750 krooni. TsMS § 168 lg 5 alusel mõistab kohus hageja menetluskulud kostjalt välja, mitte ei määra kindlaks üksnes menetluskulude jaotust. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb välja mõista menetluse lõpetamise hetkel kostjaks olevalt xxx vaatamata asjaolule, et hageja nõue on väidetavalt rahuldatud ajal, mil kohus ei olnud veel teinud määrust kostja asendamise kohta. Kuna menetlus xxx vastu on lõppenud 28.09.2007. a. määrusega, puuduvad kohtul võimalused temalt hageja menetluskulude väljamõistmiseks. Samas oleks menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Kohus on seisukohal, et menetluskulude väljamõistmine kogu ulatuses kostjalt xxx on õiglane ning põhjendatud, kuna menetlus käesolevas asjas on olnud tingitud kostjast ja tema seaduslikust esindajast xxx. Põhjendatud menetluskulud ei saa jääda hagejale hüvitamata üksnes kostja isiku vahetuse tõttu, mille omakorda on tinginud esialgse ja asendatud kostja omavaheline hagejale ebaselge käitumine üürisuhtes.

Raivo Einula kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.