Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht
Piret Rõuk
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-06-25680 BOÜ hagi COÜ vastu 39 996.19 krooni põhivõla ja 25 003.81 krooni viivise väljamõistmise nõudes Hageja: BOÜ (registrikood: XXX, asukoht: XXX), lepinguline esindaja MJ Kostja: COÜ (registrikood: XXX, asukoht: XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mare Lust
Menetlusosalised ja nende esindajad
Resolutsioon
Hagi rahuldada osaliselt ja välja mõista COÜ-lt võlgnevus 43 155,80 (nelikümmend kolm tuhat ükssada viiskümmend viis) krooni ja 80 senti BOÜ kasuks
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest Hagimenetluse kulud kannab kostja COÜ võrdeliselt hagi rahuldatud osaga
Menetluskulude jaotus
Avalduse asjaolud Avalduse kohaselt sõlmiti C OÜ ja kostja vahel müügileping, mille kohaselt C OÜ müüs ja kostja ostis suulise müügilepingu alusel külmkapi hinnaga 39 996,10 krooni. 26.jaanuaril 2006 esitas müüja kostjale arve nr. 260002 summas 39 996,10 krooni, maksetähtajaga 25. veebruar 2006. Kostja ei ole oma kohustust nõuetekohaselt täitnud ja ostusummat tasunud. 11.09.2006 edastas C OÜ kostjale nõude loovutamise teate, milles teatas nõude loovutamisest hagejale. Hageja esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vaidles kostja vastu. Alates 26.veebruarist 2006 kuni hagi esitamiseni on hageja nõudelt arvestanud viivist 0,5% päevas iga viivitatud päeva eest kokku 56 194,38 krooni, kuid esitab nõude summas 25003,81 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista, palus selle rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda jätta. Vastuväidete kohaselt on hagi põhjendamata ja tõendamata, sest C OÜ-le ei kuulunud vaidlusalune külmkapp, kostja ei ole temalt seda suulise müügilepingu alusel ostnud, müügitingimustes ei ole kokku lepitud ning C OÜ ei ole talle kappi üle andnud. Kohtuotsuse põhjendus Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema
võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tunnistaja UL ütlustega on tõendatud, et tema müüs OÜ C esindajana kostjale, kui kaupluse ruumide uuele rentnikule, kaupluse jaoks tellitud külmkapi ja andis üle arve kostjat tehingus esindanud SK. Tunnistaja ütlustega on tõendatud ka, et külmkapp jäi rendiruumidesse, et hinnaks oli kapi jääkväärtus, hinna üle vaidlust ei olnud ja viivise kohaldamises kokku ei lepitud. Tunnistaja ütlustega on tõendatud veel, et külmkapp osteti Tartus asuvalt äriühingult umbes 47 000 krooni eest, et tasumine toimus kolmes osas ning, et külmkappi nimetati ka lillekapiks või lillekülmikuks. Tunnistaja ütlustega on kooskõlas kohtule esitatud ROÜ, asukohaga XXX, arved nr. 50011 28.01.2005, koos käibemaksuga summale 14 868,00, nr. 50033 27.02.2005 koos käibemaksuga summale 14 868,00 ja nr. 50036 11.03.2006 koos käibemaksuga summale 14 868,00 lillekapi kolme osamakse eest ja C OÜ kontoväljavõtted, milles kajastuvad eelnimetatud arvete tasumised. OÜ C 2005 aasta majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingul masinaid ja seadmeid põhivarana arvel 33 895,00 krooni eest, mis vastab kostjale müüdud külmkapi hinnale ilma käibemaksuta. Eelnimetatud tõenditest saab kohus järeldada, et OÜ C omandas OÜ-lt R ostumüügi tehingu alusel lillekapi, mida tunnistaja ütluste kohaselt nimetati ka külmkapiks või lillekülmikuks ning see kajastus materiaalse põhivarana OÜ C raamatupidamises. Kohtule esitatud arvega nr. 260002 26.01.2006 on tõendatud, et OÜ C esitas suulise müügilepingu alusel kostjale (endise ärinimega OÜ A) arve koos käibemaksuga summas 39 996,10 krooni tasumiseks 25.veebruariks 2006. Koos teiste tõenditega, milleks on tunnistaja ütlused ja OÜ C 2005 aasta majandusaasta aruanne, saab kohus järeldada, et kostjale müüdi külmkapi nime all sama OÜ-lt R omandatud lillekapp. Külmkapi valdus läks kostjale üle seoses kaupluse, kus külmkapp asus, ruumide rendilevõtmisega, mis on tõendatud tunnistaja ütlustega. Vaidlust ei ole, et arve on tasumata. 11.septembril 2006 kirjaga on hageja teatanud kostjale OÜ C nõude omandamisest. Registriandmete väljatrükkidega on tõendatud, et SK on kostja juhatuse liikmeks alates 02. veebruarist 2006, sellele eelnevalt oli kostja juhatuse liikmeks MK, kelle kohta on juhatuse liikmest kustutamise kanne tehtud 10. veebruaril 2006. Et kostja seaduslik esindaja SK ei ole enne OÜ C arve nr. 26002 sissenõutavaks muutumist 25.veebruaril 2006 lepingust taganenud, siis tekkis tal müügilepingust tulenev kohustus ostetud asja eest tasuda. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja ei ole tõendanud hagiavalduses märgitud asjaolu, et pooled leppisid kokku kohaldada kohustuse täitmata jätmisel arves nr. 26002 märgitud 0,5%-st viivist. Tunnistaja ütlustega on tõendatud vastupidine, et kokkulepet viivise osas SK ei olnud. Kohus on seisukohal, et arvel märgituga ei ole pooltevaheline kokkulepe viivise määras 0,5% päevas tõendatud, sest arve ei ole lepingu osaks, vaid see koostatakse lepingu alusel ja täitmiseks. Seega kuulub kohaldamisele võlaõigusseaduses sätestatud viivise määr. Hageja nõuab viivist alates 26. veebruarist 2006 kuni hagiavalduse esitamiseni kokku 281 päeva eest, kuid piirdudes siiski summaga 25003,81 krooni. Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestas võla sissenõutavaks muutumise ajal, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Samal ajal kehtinud VÕS § 94 lg 1 sätestas, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari
ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Enne 01.07.2006 oli võlaõigusseaduse § 94 lg 1 nimetatud intressimääraks 2,75%, seega on VÕS § 113 lg 1 järgne viivise määr 26.02.06-31.06.06 9,75% aastas, s.o 0,027% päevas ja viivis (125x39996,19x0,027%) 1350,00 krooni ning enne 01.01.2007 oli võlaõigusseaduse § 94 lg 1 nimetatud intressimääraks 3,50%, seega on VÕS § 113 lg 1 järgne viivise määr 01.07.0605.12.06 10,5% aastas, s.o 0,029% päevas ja viivis (156x39996,19x0,029%) 1809.60 krooni. Seega tuleb kostjal tasuda viivist kokku summas 3159.60 krooni. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hageja nõue on osaliselt tõendatud ja põhjendatud summas 43 155,80 krooni ning kuulub kostjalt väljamõistmisele. Vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud kostja COÜ võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Osaliselt tühistatud Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.